Võrokene Aapo Ilves märgib, et poplauludelt saadavate autoritasude toel saab ta näiteks luua võrukeelset koorimuusikat. Foto: Urmas Paidre / LL arhiiv

Eesti raadiojaamades viimase viie aasta jooksul enim mängitud lauludest lõviosa on loonud Sven Lõhmus ja Hendrik Sal-Saller, kuid Räpina kirjamees Aapo Ilves on samuti autor, kelle laulusõnu kuuleb eetris keskmisest sagedamini – enamasti Tanel Padari ja The Suni esituses. Ilves püüab enda sõnul kirjutada laule, mis „ei löö massiga”, vaid jäävad aegadeks.

Eesti Autorite Ühing pani telesaate „Pealtnägija” palvel kokku aastatel 2005–2010 Eesti raadiojaamades enim mängitud laulude TOP 50. Selgus, et neil aastatel mängiti raadios kõige rohkem Laura esitatud „Sunflowersit”. Enim mängiti jaamades Sven Lõhmuse ja Hendrik Sal-Salleri (Smilers) kirjutatud laule.

Tabeli 6. kohale platseerus Tanel Padari ja The Suni esitatud „Võta aega” ja 34ndaks sama koosluse „Kuu on päike”. Mõlema pala sõnad on kirjutanud räpinlasest multitalent Aapo Ilves.

„See oli arvata, et need palad on tabelis sees,” märkis Ilves.

„Aduda on tümpsuraadiote jõudu,” kommenteeris laulukirjutaja pingerida. „Ingliskeelsete lugude kõrged kohad tabelis näitavad, et keskeltläbi tapeetlugusid, mis on ingliskeelsed, mängitakse palju tümpsuraadiotes ja see annab esitustele kordades massi. Et Lõhmuse ja Sal-Salleri lood troonivad, pole muidugi uudis ega saladus.”

Ilves, kes ei kannata liigse tagasihoidlikkuse all, märkis, et mullu sai Kuldsete Plaatide jagamisel aasta raadiojaamades enimmängitud loo auhinna Ott Leplandi „Süte peal sulanud jää”, mille sõnade autor on samuti Aapo Ilves.

Ning kui natuke ajalugu vaadata, siis selgub, et muusikavaldkonnas on Aapo Ilves üks siinse regiooni edukaimaid laulusõnade kirjutajaid. Raadio 2 aastahiti tabelitesse on Ilvese osalusega lugudel läbi aastate asja olnud: 2004. aastal Neiokõsõ „Tii” (30.), 2005 Padari ja Suni „Kuu on päike” (1.) ja Nexuse „Sa vaata mul silma” (9.), aastal 2006 Padari ja Suni „Võta aega” (1.) ning „Kuu on päike” (23.), 2007 taas „Võta aega” (38.), 2008. aastal Kristjan Kasearu, Marvi Vallaste & Paradise Crew’ „Kuhu unenäod saata” (10.), aastal 2009 The Suni „Tõusva päikese poole” (9.) ja Ott Leplandi „Otsides ma pean su jälle leidma” (17.). Mullu jõudis tabeli 31. kohale The Suni „Tee midagi” ning teiseks Leplandi juba mainitud „Süte peal sulanud jää”.

Kas mees ise tunneb uhkust oma lugude popraadiois mängitavuse üle või on sel ikka ka kerge meinstriimi mekk man?

„Ei, see on ikka korralikult tehtud töö ja oluline osa sissetulekust,” sõnas Ilves. „Kui estraadi poleks, ei jaksaks Eesti riik mind kirjanikuna pidada. Ja kui vaadata, mida ja kui palju ma teinud olen sel alal, siis see on [laulusõnade kirjutamine] olnud progresseeruv. Estraadi toel saan teha erinevaid asju – kas või võrukeelset koorimuusikat saan selle kopika abil volimalt teha.”

Mis puutub sellesse, millise kopika laulusõnad autoritasuna Ilvese kaukasse toovad, siis sõnas mees, et see oleneb üldisest majandusolukorrast ja raadiojaamade reklaamikäibest – masu kukutas ka autoritasusid. Keskmist palka autoritasud Ilvesele ei anna, kuid olulist majanduslikku tuge küll.

„Pealtnägijas” märgiti, et Sven Lõhmus võib autoritasudena taskusse panna summasid, mis enamikule eestlastest jäävad unistuseks. Tema kolleeg-konkurent Aapo Ilves avaldas arvamust, et Lõhmuse raadiohitid jäävad enamasti aeguvateks lauludeks, Sal-Saller kirjutab aga jäävamaid lugusid.

„Sel alal on lisaks massiga löömisele – kui töö on hästi tehtud – võimalik kirjutada laule, mis ei kao kunagi ära, mis on aegumatud,” sõnastas Aapo Ilves, mida ta enda lauludelt loodab.

Aastaid laulusõnu kirjutanud Ilvesel on isiklik hästi töötav hitisensor ehk kõhutunne – sageli tunneb ta juba laulusõnu kirjutades ära, et tuleb potentsiaalne hittlugu. Nii oli Ilves „Võta aega” valmides juba küllalt kindel, et laul vallutab edukalt raadiojaamu. Kuid teinekord on juhtunud, et arusaamatutel põhjustel mõni mehele endale väga meeldinud lugu siiski superhiti staatusesse ei jõua.

Kas produktsiooni poolest väga hitti meenutanud, kuid tabelites mitte väga kõrgele tõusnud „Aga ükskord” oli üks sellistest?

„Siis ma polnud veel nii kogenud, et ära arvata,” märkis laulukirjutaja, täpsustades, et selle pala sõnad kirjutas Olavi Ruitlane – Ilves oli ise helilooja ja esitaja. „Aga samas on see väga stabiilne laul, näiteks Elmari raadios on see väga soovitud. Ja kunagi poolteist aastat tagasi müüsin selle kuus aastat tagasi salvestatud laulu Elisale reklaami tarbeks.”

Eestis noorte iidoli ning tütarlaste unistuste Tanel Padari ja Ott Leplandiga laulukirjutaja isiklikult aga enamasti kokku ei puutugi, kuigi seda eeldada võiks. Nimelt käib laulusõnade tellimine Ilvese sõnul enamasti nii, et muusikatootja, artist või helilooja saadab sõnade kirjutajale demo, kus vokaal puudub või on kuidagi markeeritud, ning see muusika tuleb sõnadega varustada. Laulusõnade autor teeb oma töö ära ning jääb enamasti laulu esitaja varju.

Ent vastukaaluks on sõnameistril oma boonus – nimelt võib tekkida kummaline olukord, kus sõnade kirjutajal hakkab peas kummitama laul, mida pole kuulnud isegi selle esitaja.

Kas lähiajal võib raadiojaamadesse jõuda mõni uus Aapo Ilvese sõnadega laul?

„Võib-olla, võib-olla,” jäi Ilves salapäraseks. „Ei kaaguta enne munemist.”

Vahetult pärast LõunaLehega vestlemist teatas Aapo Ilves, et talle laekus uus laulusõnade tellimus – palale, mille helilooja on ka „Süte peal sulanud jää” autor Jussi Nikula.
 

Aapo Ilves laulusõnadest ja nende kirjutamisest
„Kvaliteetne tekst on väga oluline ka kultuuri mõttes üldisemalt. Kas või keel püsib laulusõnades kauem muutumatuna kui kõnes. Oma spetsiifikas on palju keerulisem ja pikem töö kirjutada üks korralik laulutekst kui üks suvaline luuletus.”
 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 06/10/2011 10:54:26