Raudtee kagukolmnurk jääb kaubarongide pärusmaaks

Võru raudteejaamas pole juba kümmekond aastat ükski reisirong peatunud. Teisipäeval seisis palgivirna kõrval vaid üks vagun. Foto: Arved Breidaks

Tänavu möödus kümme aastat reisijateveo täielikust lõpetamisest Valga-Võru-Petseri liinil ja ehkki suvel avati Koidulas moodne raudteesõlm, pole kuigi suurt lootust, et Võrumaal võiks palgikoormate vahel hakata sõitma ka mõni reisirong või rööbasbuss.

Kagu-Eestit läbiva Tartu-Valga-Petseri raudteekolmnurga kaatetid on ehitatud eri aegadel: Valga ja Petseri lõik valmis 19. sajandi lõpus, tsaaririigi ajal, ning Tartu-Petseri liin anti käiku 1931. aastal. Mõlemal juhul kuulusid kolm linna ühe riigi koosseisu.

Olukord muutus, kui Eesti taasiseseisvumise järel jäi Petseri raudteesõlm Venemaa koosseisu ning raudteeühenduse sujuvus kolmnurga selles tipus katkes. See avaldas mõju eeskätt reisijateveole, sest üks tähtis lüli oli ketist lahti rebitud.

Väljasuremine tipnes 2001. aastal, mil Mart Laari valitsus otsustas reisijate vähesusele viidates sulgeda reisirongiliikluse Valga-Võru-Piusa liinil. Juba 1998. aastal lõpetas läbi Valga ja Võru sõitmise Riia-Peterburi rong.

Tänavu suvel hakkasid paistma lootuskiired, et reisijatevedu võiks sellel vanal raudteeliinil taastuda. Optimismiks andis põhjust Koidula raudteejaama avamine, mis Eestile tähendab sisuliselt varasema Petseri sõlmpunkti asendamist – Kagu-Eesti raudteekolmnurk sai taas ühe riigi piires ühendatud. Kas see toob muude hüvede kõrval Võrumaale tagasi ka reisirongiliikluse?

Mitte tingimata. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esmane huvi on arendada olemasolevat reisirongiliiklust. „MKM peab silmas seda, et inimesed saaks sõita vähemalt [Tartust] Koidulani ja mõne aja pärast ka Piusani,“ ütles ministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda.

2014. aastast jõuavad tema sõnul Eestisse uued Stadleri reisirongid, mis annavad võimaluse liinivõrku muuta ja ehk ka mahtu suurendada. Sellegipoolest ei hakka vähemalt esialgu uued rongid Piusa peatusest edasi Võru ja Valga poole sõitma.

Võru linna läbiv reisirongiliiklus saaks Ruuda sõnul teoreetiliselt taastuda alles siis, kui raudteelõik Koidula ja Valga vahel saab remonditud. „Raudtee praegune seisukord võimaldab seal sõita kiirusega kuni 60 km/h, samuti puuduvad nõuetele vastavad ja ohutud ooteplatvormid,“ selgitas nõunik.

Hinnanguliselt kuluks liini remondiks 25 miljonit eurot, mille eest ehitataks kuus ooteplatvormi ja raudtee seataks seisu, mis võimaldaks rongil liikuda 120 km/h. Rahastamine tuleks Ruuda andmeil kõne alla Euroopa Liidu järgmisel toetusperioodil ehk aastatel 2014-2020. Kokkuvõtvalt: „Lähiajal seal reisirongid sõitma ei hakka.“

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul tuleks esmalt analüüsida, kas vajadust rongiliikluse järele üldse on. „Kas eesmärk peaks olema ilmtingimata rongiliikluse taastamine või on eesmärgiks seal piirkonnas elavatele inimestele ühistranspordi ja liikumisvõimaluste tagamine?“ küsis minister ja vastas oma küsimusele: „Pigem ikka seda viimast.“

Sestap tuleks Kiisleri sõnul esmalt teha uuringud selgitamaks, milliseid transpordiliike on inimeste vedamiseks kõige otstarbekam kasutada. „Alles pärast seda saab vastata, kas tuleks panna sõitma rong või auto, buss või rööbasbuss,“ lisas minister.

Võru linnapea Jüri Kaveri sõnul tuleks riigil pingutada, et Riia-Peterburi rong läbiks taas Eestit, sealhulgas Võru linna. „Peterburi on Balti mere üks tähtsaimaid keskusi ja kui meil oleks sellega rongiühendus, siis kahju sellest kindlasti ei sünniks,“ lausus ta.

1998. aasta veebruarini läbis Riia-Peterburi rong Valga-Võru-Petseri liini, kuid Eesti Raudtee tollase juhtkonna algatusel loobuti selle teenindamisest, kuna reisirong jäi kaubavagunitele jalgu. Pärast seda hakkas kaht miljonilinna ühendav reisirong sõitma Lätist otse Venemaale, kasutades selleks osaliselt Riia-Moskva liini, mis teeb aga ringi sisse. Nii Läti, Eesti kui Venemaa reisijatele oleks kasulikum, kui Riia-Peterburi rong sõidaks oma ajaloolist rada mööda läbi Eesti kagunurga.

„Eesti huvi on selle vastu väike olnud, sest Eesti majanduslik mõtlemine lõppeb Tallinna piiril,“ nentis Kaver. „Regionaalpoliitika ei pea ainult Tallinna kaudu käima.“


 


Rongisõit Eestis
Sõitjaid liinidel tänavu üheksa kuu jooksul.
Tallinn-Türi-Viljandi 471 571
Tallinn-Tartu-Valga 439 914
Tallinn-Rapla-Pärnu 293 688
Tallinn-Tapa-Narva 137 839
Tartu-Koidula 28 474
Aasta esimese üheksa kuuga kasutas Edelaraudtee ronge üle 1,3 miljoni reisija ehk 2,4 protsenti enam kui mullu samal ajal. Sõitjate arv on kasvanud vaatamata raudteeremondist tingitud ümberkorraldustele sõiduplaanides.
Allikas: AS Edelaraudtee

 

Autor: ARVED BREIDAKS
Viimati muudetud: 17/11/2011 11:04:45