Eve Veski sai koos Marika Harjuga osaühingu Talutoit loomiseks tuge töötukassa ettevõtluskoolitusest ja äritoetusest, mullu mais avas Põlvas uksed talukaupa pakkuv kauplus. Foto: talutoit.blogspot.com

Töötukassa maakondlikud osakonnad korraldavad töötutele ettevõtluskoolitusi vähemalt kaks-kolm korda aastas, ühes õpperühmas on keskmiselt tosin töötut. Rühmast võib esitatud äriplaani alusel toetust saada paar-kolm osalejat, heal juhul rohkemgi.

„Koolitusest on igal juhul kasu, sest seal saab muu hulgas ka selgeks, kelles on nii-öelda ettevõtja verd, kelles mitte,“ ütles põlvalanna Eve Veski, kes oli enne koolitusele minekut neli aastat lastega kodus. Idee kodumaist toorainet kasutava firma loomisest tiksunud tal aga kuklas tükk aega. Praegu on ta koos Marika Harjuga OÜ Talutoit omanik Põlvas.

Naised olid koos ettevõtluskoolitusel 2010. aastal. Veski sõnul esitas nende rühmast äriplaani neli inimest, kellest kahe taotlus rahuldati.

„Esitasime Marikaga mõlemad ühe äri alustamiseks toetusetaotluse. Sellest rahast oli suur abi, kuigi teine sama suur summa tuli juurde panna, et põhivahendid ja muu oluline osta,“ meenutas ta ja lisas, et kasumit tänavu 5. mail aastaseks saanud pood veel ei teeni. Poes on müügil taludes toodetud kaup ja kohapeal küpsetatud saiakesed, küpsised jm.

Ka osaühing Unosan Põlvamaalt hakkas tegutsema pärast seda, kui Uno Nagelmaa oli lõpetanud töötukassa korraldatud ettevõtluskoolituse, mille järel esitas ta kohe äriplaani ning pooleteise kuu möödudes moodustas ettevõtte.

„Firma paigaldab nii vee- kui ka küttesüsteeme hoonetesse ning teeb mitmesuguseid sanitaartehnilisi töid,“ ütles omanik Uno Nagelmaa, kes käis ettevõtluskoolitusel kolm aastat tagasi.

Enne seda töötas mees ühes sanitaartehniliste tööde firmas, kust ta masu ajal koondati. „Kui koondamisele nüüd tagasi vaatan, olen ma ju võitja, kuigi tööta jäämise järel olid mõned kuud päris keerulised,“ rõõmustas Nagelmaa, kelle firmas töötab koos temaga neli inimest.

Unosani alguskuudel tegi ta üksi tööd, siis tuli üks spetsialist juurde palgata, läinud aastast teinegi. Ka raamatupidaja saab Unosanist tööd. Firma tööpiirkond hõlmab Lõuna-Eestit, sest Nagelmaa sõnul tuleb tööd teha seal, kus seda on.

Ettevõtja meenutas, et temaga koos koolitusel osalenutest kirjutas äriplaani enamik, kuid toetust anti neljale-viiele, kellest üks on tegevuse lõpetanud.

Valgamaal rohkem naisettevõtjaid
Töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel ütles, et viimasel paaril aastal on maakonnas nii koolitustel kui ka toetusetaotlejate hulgas mehi rohkem kui naisi. „18. mail lõpeb järjekordne ettevõtluskoolitus, kus kõik 11 osalejat on mehed,“ lisas ta.

Milliseks on aga kujunenud koolitusel osalenute edasine käekäik? Mandel toob näiteks ühe ettevõtluskoolitusel osalenud rühma: „Kaks said toetuse, kolmanda äriplaani veel vaadatakse, neljandale vastati eitavalt. Kolm grupis olnut on töö leidnud, kolm on töötud ja kolme arvelolek on lõppenud, kuna nad ei ole töötukassasse pöördunud.“

Töötukassa Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavasi sõnul on neil ettevõtluskoolitustel naiste osakaal suurem.

Tänavu on maakonnas juba üks ettevõtluskoolitus tehtud. „Mai alguseks oli osalejaist äriplaani esitanud kolm, enamik tosinast käinust täiendab äriplaani,“ teadis Metsavas.

Kuna Valgas on ka palju vene keelt emakeelena rääkijaid, suunab töötukassa nad kas Tartusse või Narva.

Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Jaan Veeroosi sõnul läbis ettevõtluskoolituse mullu 36 inimest ning mais lõpetab taas üks rühm. „Sel aastal on toetusetaotluse esitanud tosin inimest, neist kolmele vastati jaatavalt, kolme taotlus on otsustamisel ja kuue taotlust ei rahuldatud,“ rääkis ta.

Üldjuhul saab üks alustaja toetust 4474 eurot.

Kõik äriplaanijad toetust ei saa
Taimi (nimi muudetud) kuulub nende hulka, kes äriplaani tegemisest kaugemale minna ei soovinud. „Paberil toimis kõik kenasti. Kui hakkasin tõsiselt mõtlema, kust ma firmale ruumi leian, kust hangin tootmisvahendid ja leian kliendid, jõudsin järeldusele, et võin peagi hätta jääda,“ meenutas naine kahe aasta tagust ettevõtluskoolitust Võrus.

Ta lisas, et Kagu-Eestis on inimestel väikesed palgad ja seetõttu on nad ka paljude teenuste tarbimisel tagasihoidlikud. Ilmselt ei oleks ta koolitusele läinudki, kui oleks varem ettevõtlusest enam teadnud. Nüüd on ta saadud kogemuste võrra rikkam ja leiab, et rohkemates gümnaasiumides tuleks jagada majanduse algteadmisi.

Katri Mandel ütles, et koolituse alguses on enamik tulnutest kindlad, et taotlevad ettevõtluse alustamiseks toetust. „Koolituse lõppedes on ligi pooltele selge, et nende idee selles majandusolukorras ja sellistel tingimustel ei tasu ära. Kuid nad on omandanud nii äriplaani kirjutamise kui ka oma tegevuse läbimõtlemise oskuse,“ arutles Põlvamaa osakonna juhataja.

Tema sõnul on maakonnas ettevõtluse alustamiseks toetuse saanute seas vähe neid, kes on asja pooleli jätnud.

Valgamaal määrati mullu ettevõtlusetoetust 15 inimesele, neist üks tagastas raha.
Kes on aga saanud ettevõtlustoetuse, kuid asjad on tegelikkuses teisiti, kui on äriplaanis kirjas, neil tuleb raha tagastada.

Toetusraha nõutakse tagasi, kui kontole laekumise päevast poole aasta jooksul ei ole taotleja tegevust alustanud või kui ta lõpetab majandustegevuse varem, kui raha laekumisest pole veel aasta möödunud. Raha tuleb tagastada ka neil, kes ei kasutanud seda sihtotstarbeliselt ehk ostsid hoopis teisi asju nende asemel, mida nad äriplaani märkisid.

Mandel lisas, et on olnud ka juhtumeid, kus tegevuse alustamiseks on ostetud riiulifirma.

Mandel lausus, et kui koolitusel käinud inimene saab väga hea tööpakkumise enne ettevõtlustoetuse laekumist tema kontole, loobub ta firma moodustamisest.

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 10/05/2012 09:49:12