Kas Reformierakonna rahaskandaali on segatud ka Kagu-Eesti oravad?

www.reformierakond.ee

Reformierakondlase Silver Meikari pommteade, et ta aastatel 2009-2010 toetas koduparteid teadmata päritoluga ja mitte talle kuuluva 115 000 krooniga seab mõnevõrra kahtlasse valgusse ka Kagu-Eesti „oravate” suurannetused. Näiteks Võru parteisõdurite toetused REle toimuvad justkui ülaltmääratud skeemi järgi juba aastast 2001. Samad toetajad, sarnased summad, samad kuupäevad, kindlad toetusperioodid – ja palju küsitavusi.

Ajaleht Äripäev juhtis juba 2002. aastal (mil sügisel toimusid kohalike omavalitsuste valimised) tähelepanu, et Reformierakonnas kandsid 2001. aastal raamatupidamisaasta algusest ühed ja samad kaheksa Võrumaa piirkonna liiget erakonna kontole iga kuu summa, mis kuude lõikes on erinev, kuid isikutel omavahel sendipealt sarnane. Toona Võrus psühholoogilise nõustamise ja koolitusega tegelenud hilisem linnapea Kersti Kõosaar ütles ajalehele selgituseks, et juhatuse liikmete vahel jagati võrdselt ära partei kontori ülalpidamiskulud.

Justkui kindla skeemi või mustri järgi toetasid Võru juhtivoravad Reformierakonda ka näiteks aastal 2005. Innar Mäesalu annetas REle nii 15. kui ka 19. septembril 25 000 krooni. 19. ja 20. kuupäeval annetas kokku 50 000 ka Erki Saarman. Panga ülekandelimiit oli ilmselt suurem Ilmar Sillal, kes 19. kuupäeval kandis korraga üle 50 000. Justkui kokkulepitult.

Äripäev küsis samal aastal, kuidas sai näiteks 9000-kroonise abilinnapeapalgaga Mäesalu endale 50 000 krooni suurust annetust lubada. Mis puutub Saarmani, siis märkis leht, et näiteks 2003. aastal sai tema firma OÜ Viidomõisa kokku vaid 19 000 krooni kasumit. Sild selgitas annetusi Võru Soojuse juhi palgaga. Mäesalu aga selgitas suurte annetuste tegemise võimalikkust sellega, et oli enne linnavalitsusse minekut tegev erasektoris. Leht märkis, et üks Mäesalu kahest ettevõtmisest oli eelmisel aastal kahjumis. Teise – osaluse mõned aastad tegutsenud LõunaLehes – müüs Mäesalu samal aastal maha.

Millegipärast on toetajate nimed pidevalt samad – ning nende seast ei leia mitmete teiste siinsete ettevõtlike (et mitte öelda edukamate) reformierakondlaste – näiteks edukate ettevõtjate Roland Lusti ja toonase linnapea Ando Hagel – omi.

Järgmisel aastal (2006) jätkus sarnane muster: ühel ja samal aprillikuu päeval kandis Mäesalu üle 25 000, Sild ja Saarman aga 30 000 krooni. Septembris toetas RE piirkonna liidreid ja kohaliku raamatukogu (juhtiv)töötaja Merle Koik koduparteid 10 000 krooniga, Saarman, Mäesalu ja Sild aga igaüks 20 000 krooniga. Sama aasta viimases kvartalis kandis Kersti Kõosaar – toona linnavalitsuse nõuniku ametis – REle 10 000 krooni, linnapea Ivi Eenmaa aga vaid 4000.

2007. aasta 2. märts oli RE pidupäev. Kaver annetas 20 000, Sild 30 000, Saarman 20 000, Mäesalu 20 000, Kõosaar 10 000 (hiljem veel 5000), Merle Koik 15 000 ja Eston Kurvits 20 000 krooni. Kokku 140 000 krooni ja kõik täpselt ühel ja samal päeval. Ent too riigikogu valimiste aasta tõi aprillis ka kokku 15 000 kroonise suuruse toetuse Olev Lüütsepalt – kes ei enne ega pärast pole teadaolevalt koduparteid rahaliselt toetanud. „Ärkasid” ka Ivi Eenmaa (toetus 20 000) ja Urmas Klaas (35 000 krooni).

2008. aastal oma osaluse Räpina paberivabrikus maha müünud Meelis Mälberg toetas samal aastal REd 100 000 krooniga, teine Räpina mees – Urmas Klaas – lisas 30 000 ja Võru ehitusärimees Meelis Munski 60 000 krooni. Varasemad „sariannetajatest tipud” Saarman ja Sild aga piirdusid vaid 200-krooniste ülekannetega.

2009. aastal (kui toimusid KOV valimised) andis Mälberg koduparteile veel kokku 140 000 krooni. 5. juunil kandis Saarman üle kokku 31 000, samal kuul Kõosaar 10 000, Mäesalu 10 000, Kaver 10 000 ning Merle Koik 5000 krooni. Septembris sai RE Sillalt 10 000, Saarmanilt taas 10 000, Mäesalult aga 5000 krooni.

2010 toetas Meelis Mälberg Reformierakonda kokku 200 000 krooniga. Oktoobris andsid Mäesalu ja Kaver mõlemad 1000.

2011. aastal lõigati suurannetused justkui noaga ära. Mäesalult laekus 500 ja Kõosaarelt 1000 krooni.

Põlva ja Valgamaa „talveuni“ ja superannetaja Mälberg
Kui jälgida Võru reformierakondlaste parteitoetusi aastatel 2005-2009, torkab silma mitmeid seaduspärasusi. Pidevalt korduvad samad annetajad – kes aga pole sugugi jõukaimad oravad piirkonnas. Kui annetatakse, siis grupiviisiliselt ehk samadel päevadel või vähemasti nädalatel.

Tekib ka hulk küsimusi: miks on Võru oravad grupikaupa pikaajalised ja suurte summade kaupa annetajad, kuid Põlva- ja Valgamaa reformikad näikse ärkavat alles 2009. aastal ja on ka siis küllalt juhuslikud või vähemasti üksikud toetajad? Miks on näiteks Meelis Mälberg toetanud parteid kogunisti 485 000 krooniga, kuid on täna ise mitme pangalaenu orjuses? Tähelepanuväärne on ka see, et mitmed Mälbergi annetused on väidetavalt ettesöödetud raha annetanud Silver Meikariga samal ajal.

Riigikogu liige Meelis Mälberg selgitas, et suured annetused osutusid võimalikuks tänu Räpina paberivabriku edukale müügile. „Mulle meeldib poliitika, olen erakonnas olnud juba 15 aastat, leian et ajame õiget asja. Maakonnajuhina vastutasin kampaania eest mina, seda tööd olen juba kümme aastat teinud, kolmed kohalikud valimised eestvedanud,” märkis Mälberg.

Mehe sõnul on vähemalt Põlva maakonnas aetud kindlat rida ja kõik toetused ning arved käinud läbi pangakontode.

Ent poole miljoni krooni ringis REle annetanud Mälberg on ise samal ajal pankadele võrgu ca 1,77 miljonit?

„See on puhas matemaatika, pankade intress on palju soodsam olnud kui inflatsioon, selle pärast pole olnud oma raha eest mõtet osta,“ pareeris Mälberg.

Komisjonitöö tasu erakonnale
LõunaLehe jaoks on segasemaid küsimusi, kust võttis kahe aasta jooksul 25 000-kroonise toetussumma Võrumaa Keskraamatukogu töötajast RE Võru piirkonna juhatuse liige Merle Koik?

„Sellel on täitsa loogiline põhjendus. Olin sel ajal – kui ma õigesti mäletan – linnavolikogu kultuurikomisjoni juht. Kuna töö oli mulle südamelähedane ja ma sain selle eest palka, siis otsustasin, et mingi summa annan Reformierakonnale, kuna erakonna põhimõtted on minu jaoks olulised,” selgitas Koik.

Oli siis komisjonijuhi töö majanduslikult sedavõrd tasuv?

„Ei olnud nii tasuv, aga ma oleks teinud seda tööd ka tasuta,” sõnas Merle Koik. „Reformierakonnale annetasin osa töötasust, mis, kui ma ei eksi, oli 1500 krooni kuus kätte.”

1500 krooni kuus teeb kahe aasta peale kokku 36 000 krooni.

Seda, kuidas on võimalik olukord, kus samad inimesed annetasid samadel päevadel sarnaseid summasid, ei oska Koik enda sõnutsi selgitada. Küll aga oletab ta, et juhatuses on olnud jutuks, kes ja millise summaga saaks parteid toetada ning selle valguses on ka ülekanded samal ajal toimunud.

Teadupärast on Kristen Michal Silver Meikari väiteid tõrjunud ning leidnud, et mees valetab. RE silmis ilmselt juba mahakantud Meikari usku pole ka Võru piirkonna juhatuse liige Koik.

Ka Lääne maavanemaks siirdunud Innar Mäesalu selgitas nüüdki LõunaLehele, et tegemist oli tema enda rahaga.

„Mina ei tea, millest Meikar räägib, aga mina opereerisin küll enda rahaga,“ kinnitab ta.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 24/05/2012 10:15:11


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247