Eesti võrkpalli tulevikumees Andri Aganits

Andri Aganits. Foto: erakogu

Põlvamaal Oraval kasvanud 18-aastane võrkpallur Andri Aganits on noortekoondises mängides tulnud juba kolmel korral Balti meistriks ja tänavu sai ta Audentese SG / noortekoondise ridades Eesti võrkpalli esiliigas esikoha. Sel kuul sai teatavaks, et noor, kuid mehemõõtu Andri, kel ka rahvuskoondise peatreeneri sõnul on kõik eeldused saada tippmängijaks, kandideerib Eesti võrkpallikoondisse.

Millal ja kuidas sai alguse sinu võrkpalluritee?
Võrkpalli leidsin enda jaoks üsna juhuslikult. Koolis jagati laiali lehed infoga, et Vendu Suurmanni eestvedamisel hakkavad toimuma võrkpallitrennid. Kõik sõbrad läksid ja mõtlesin, et miks mitte isegi minna. Meie õnneks saime kokku päris tugeva võistkonna jagu poisse, kellel kõigil oli võrkpalli mängimiseks olemas nii tahe kui ka head füüsilised omadused. Nii leidsimegi endale meeldiva harrastuse ja oma esimese võistkonnaga mängin veel nüüdki hea meelega koos (kui vaid aega rohkem leiaks).
Pärast Orava põhikooli astusin 2009. aasta kevadel Audentese spordigümnaasiumi, mille lõpetamine on praegu käsil. Olen mänginud võrkpalli Orava spordiklubis, Audentese spordigümnaasium, Valio Võru võrkpalliklubis ja nüüd siis Tallinna Selveri võistkonnas.

Millised on sinu pere suhted spordiga ja kuidas on nad sinu sportimist mõjutanud?
Olen sündinud ja kasvanud Oraval. Mul on kaks vanemat õde. Ema, isa ja õed oma sportlikest tulemustest eriti rääkida ei saa, kuid kõiki meid iseloomustab töökus ja pühendumine püstitatud eesmärkidele. Tuleb tunnistada, et veel põhikooliaastatel ei jäänud isa mulle jooksmises sugugi alla. Õed on pigem aktiivsed tervisespordiga tegelejad. Onuna olen ise heaks eeskujuks minust aasta nooremale õepojale Helgerile, kes õpib samuti Audentese spordikoolis ja mängib ka noortekoondises võrkpalli. Muude spordialadega pole ise tegelenud.

Mis on sinu tugevaim ja nõrgim külg võrkpallurina?
Võrkpallurina annab minu pikkus ja hüppevõime mulle võrgu ees suuri eeliseid, seetõttu on minu trumbiks ikka blokk. Hetkel pole ma ise rahul oma serviga, seega töö ja areng jätkub. Kuna võrkpall on meeskonnamäng, siis võistkonnakaaslased hindavad minus positiivsust ja tasakaalukust.

Millised on tulevikuplaanid?
Gümnaasiumi lõpetamine on hetkel käsil ja üritan selle nii hästi lõpetada kui võimalik. Soov on ka edasi õppida ja kindlasti jätkata võrkpalliga. Eks aeg näitab, kuidas treeningute ja õpingute vahel aeg jaguneb. Uus võrkpallihooaeg hakkab minu jaoks pihta juba kahe nädala pärast, mil Eesti meestekoondis koguneb Pärnusse.

Kui palju Selveri meeskonnas võistlemise eest tasu saad? Kuidas on teil tasustamine paika pandud?
Kord kuus makstakse stipendiumi ja nagu lepingutes tavaks, on tasu suurus vaid mängija ja klubi vaheline konfidentsiaalne info.

Osalesid hiljuti Põlva maakonna meistrivõistlustel ja tulid Orava võistkonnaga ka meistriks. Mis kutsub sind veel sellise tasemega võistlusel osalema?
Kus siis veel, kui mitte omas Orava võistkonnas. Võrkpalli mängimist alustasin Orava põhikooli ajal klassi- ja koolikaaslastest moodustatud võistkonnaga nii oma vanuseklassi kui ka Põlva maakonna meeste võistlustel. Maakonna meistrivõistlustel olen mänginud juba viis aastat. Juhend piiranguid ei sea ja seega saan oma kodukoha eest mängida veel väga paljudel aastatel.

 


Andri Aganits ja tema saavutused
* 18-aastane, pikkus 207 cm, kaal 99 kg.
* Üks Eesti meestekoondise kahekümnest kandidaadist, kes hakkavad valmistuma sügisesteks EMi valikmängudeks.
* Audentese SG / noortekoondisega Eesti esiliigas hooajal 2009/2010 kolmas koht, 2010/2011 teine koht ja 2011/2012 esikoht.
* Eesti noortekoondisega kolmekordne Balti meister.
* Kahel korral Ida-Euroopa meistrivõistlustel kolmas koht.
* Tallinna Selveri koosseisus 2011/2012 Eesti karikavõitja, Balti Schenkeri liiga ja Eesti meistrivõistlustel hõbemedalid.


Teised Andri Aganitsast

AVO KEEL, Eesti rahvusmeeskonna ja Audentese võrkpalliklubi Tallinna Selveri meeskonna peatreener
Klubivaliku otsus sai noormehel tehtud eelmise suve lõpus, see sai kindlasti tema arengus määravaks. Valikuvõimalusi oli peale Tallinna Selveri teisigi. Selveris sai hakata aga tegema trenni meestega, kellest paljud kuuluvad oma maa rahvuskoondistesse.

Nii noorel mehel on oluline suurendada oma füüsilist võimekust. Selle pealt saab edasi areneda. Kehalised võimed annavad uued võimalused palliga tehnilisi sooritusi teha. Kindlasti tuleb palju vaeva näha veel serviga, mis on võrkpallimängu üks alustalasid.

Andri praeguseks tugevuseks on tema pikkus ja samas sellise pikkuse juures suurepärane koordinatsioon. Korvpallis võib mees palli kätte võtta, triblada vastase korvi alla ja ka korvi visata, kuid võrkpallis ei tee üks mees väljakul midagi, ole kui hea mees tahes. Ainult väga tugeva serviga võid vastasele probleeme tekitada.

Iseloomult sobib Andri võistkonnamängijaks. Ei hoia tagasi emotsioone, kui on tehtud hea sooritus, samas ei ole ka liiga emotsionaalne. Noormehest võib saada väga kõrge klassiga mängija, selleks on tal kõik eeldused olemas.

VENDU SUURMANN, talunik, II kategooria võrkpallitreener, Orava koolis ka väikese koormusega kehalise kasvatuse õpetaja
Andri hakkas võrkpallitreeningutel käima 2004. aasta novembris. Ta käis sel ajal viiendas klassis ja kuupäeva mäletan tänu sellele, et see oli ka minu esimene treening treenerina. See, et ta võrkpalli mängima hakkas, oli täiesti juhuslik. Põhjuseks samad asjaolud, mis mindki treeneriameti juurde juhatasid: esiteks võimla valmimine ja teiseks see, et konkursil ei leitud ühtegi teise pallimänguala treenerit, kes soovinuks seal tööle asuda. Andri ei puudunud ilma väga mõjuva põhjuseta mitte ühestki treeningust.

Teistest omavanustest oli ta kindlasti pikem, nii nagu tema õedki, ilusad sihvakad tüdrukud. Muidu oli ta aeglasem nagu kõik pikad poisid, kuid samas mänguhoos niisama kiire kui teisedki.

Minu arvates on Andri areng jõudnud iga hooajaga uuele tasemele ja see on tingitud pere toetusest, õigetest otsustest, kannatlikkusest, tahtmisest harjutada ja võistelda endast tugevamatega, usust endasse ning treeneritesse.

Tema tugevaim mänguelement on kindlalt blokeerimine ja oskus blokis kohta valida. Nõrgemad on praegu rünnak ja kaitsemäng, kuid seda, mida ta arendama peaks, teavad paremini tema praegused treenerid. Usun, et ta suudaks mängida ka nurgaründajana või hoopis rannavõrkpalli. Arvan, et sama hästi kui keskblokeerijana.

Andri võib jõuda sama kõrgele tasemele kui praegune Eesti koondise esinumber Oliver Venno. Vaja on ainult teha kohusetundlikult tööd ja, mis kõige tähtsam, tuleb endasse uskuda ja võtta vastu õigeid otsuseid.

TAURI SULG, Andri parim sõber, Põlva ühisgümnaasiumi abiturient; Andrist pool meetrit lühem ja 37 kg kergem, palliplatsil tegutseb sidemängijana
Olen oma sugulasega lapsepõlvest saadik koos olnud. Meil on väiksest saati olnud üks hea punt, kellega oleme palli mänginud. Ta on inimesena eeskujulik ja korralik, kuna on Neitsi tähtkujus sündinud. Sportlasena aga edasipüüdlik, hakkaja ja võiduhimuline.
Kui Andri Audentesesse astus, hakkasin uskuma, et temast saab kõva tegija, kuna tema pikkus ja tahe seda võimaldavad. Loodan, et ta mängib tulevikus sama innukalt edasi.

Autor: NIKOLAI JÄRVEOJA
Viimati muudetud: 31/05/2012 11:08:46