Kui tasusite asja eest millest aru ei saanud, siis näete seda raha nagu oma kõrvu

kas nende nõukogu juht on Niilo?

Ei taha parastama hakata, aga on ütlus, et lollidelt tulebki raha ära võtta. Kes vähegi ehitustöödega kursis on, siis see teab, et 150 euroga ei hakka keegi maal kaablit majja vedama.

IRL hääletorus kirjutis „Ma julgen öelda, et see on väga-väga mõistlik hind,” lisas Kõiv. Tutvu artikliga https://lounaeestlane.ee/kaabel-koduni-riik-pakub-maarahvale-odavat-netiuhendust/

Ümarlauas peeti nõu maakohtadesse ülikiire interneti toomise üle • Riik otsib edasiminekut seitse aastat tagasi alanud projektile EstWin • Tomi Saluveer ❯ Ülikiire interneti üks eestvedajaid Võru maavanem Andres Kõiv kohtub esmaspäeval riigikogu ruumides asjaga seotud ametnike ja ettevõtjatega, et lahendada seitse aastat tagasi alustatud lairibakaabli suurprojektiga tekkinud probleeme ja erimeelsusi. Interneti toomine maapiirkondadesse on kirgi küttev teema. Maad mööda väikekohtadesse toodav lairibakaabel on osutunud kulukaks, õhu kaudu leviv internet on seotud maastiku- ja ilmaprobleemidega, vaskkaabel on suurte andmevahetusmahtude tõttu oma aja ära elanud, mobiilsidefirmade teenusega kaasnevad aga mitmesugused piirangud. „Reaalseks lahenduseks oleks vaba turu kujunemisele kaasaaitamine, see tekitaks teenusepakkujate vahel konkurentsi ja viiks hinnad alla. Olgu need lahendused siis õhu kaudu või maad mööda,” ütles Kõiv. Kaugtöökohtade loomiseks on vajalik hea püsiühendus Internetitehnoloogia sektor areneb tema sõnul meeletu kiirusega, valdkonna võimalused avarduvad päev-päevalt. Ta lisas, et igal tehnoloogilisel lahendusel on omad eelised ja puudused, seega tuleks lahendusi kasutada kombineeritult. „Praegu on Eestis toimunud liikumine mobiilse interneti suunas, ”ütles Kõiv. „Kaugtöökohtade loomiseks hajaasustusega piirkondadesse on aga vaja püsiühendust, mis on stabiilne, kiire ja andmemahu piiranguteta.” Esmaspäeval peetav lairiba baasvõrgu teemaline laiendatud koosolek toimub riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimehe Andres Metsoja initsiatiivil. Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium koostab praegu analüüsi ja ettepanekuid kiire internetiühenduse („viimase miili”) rajamiseks, alustatud on konsultatsioone erinevate huvitatud osapooltega. Lairibaprojekt kriitika all „Praeguseks on selge, et riigi plaan rajada ise ülikiire interneti baasvõrk, misjärel sideoperaatorid ehitavad välja jaotusvõrgu, pole toiminud,” sõnas Kõiv. „Seega peab riik nüüd leidma vahendid ka jaotusvõrgu taristu toetamiseks, selge arusaam selles osas aga praegu puudub.” Eesti Lairiba Arenduse Siht- asutus (ELASA) on tema sõnul baasvõrku arendanud aastast 2009, kuid endiselt on ülikiire interneti kättesaadavus väga madal. „Probleem seisneb selles, et äriettevõtetel ei ole kasumlik hajaasustusega aladel jaotusvõrke välja ehitada,” rääkis ta. Kõiv toob võrdluseks Nõmme piirkonna Tallinnas, kus eramajad paiknevad küllaltki tihedalt, kuid sideoperaatorid pole sinna tänini arendanud valguskaablil põhinevat jaotusvõrku. „See pole äriliselt tasuv,” ütles ta. „Mis siis veel maapiirkondadest rääkida.” ELASA võrk arvestab tema sõnul eelkõige asutajaliikmete soovidega, kes on peamiselt mobiilsideoperaatorid ja näevad kasu nendele „mugavas” mobiilses internetis (3G/4G). Selline olukord ei soosi aga plaanitud püsiühenduste loomist. Kohalikud konkureerivad sideoperaatorid oleksid klientide võitmiseks tema hinnangul valmis rohkem pingutama. Kasu eelkõige suurtele sidefirmadele Ka riigikontrolör Alar Karis kinnitas, et seni on lairiba baasvõrgu arendamisest otseselt enim kasu saanud mobiilset internetti arendavad sideettevõtted. Kasu on tema sõnul saanud siiski ka lõpptarbijad. „Ettevõtted on saanud hakata pakkuma 4G- internetti, mis ei asenda küll alati samaväärselt kaabliühendust, kuid on siiski pakkunud tarbijate muredele lahendust või olulist leevendust,” lisas ta. Sideettevõtjatel pole Karise sõnul selget majanduslikku huvi hajaasustatud ja väikese hulga tarbijatega paikades ühendusi lairibavõrgust lõpptarbijateni viia, sealhulgas ehitada välja tänapäevane valguskaablitel põhinev juurdepääsuvõrk suuremate asulate eramajade piirkondades. „Riigi roll on leida sobiv lahendus turutõrkele, arvestades eelkõige vajadusi piirkondades, mille stabiilsusele ja arengule tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata,” ütles ta. Korraliku internetiühenduse puudumine ei tohiks tema sõnul olla lisaargument, miks inimesed oma senise elukoha maha jätavad. Kagu-Eesti juurtega MTÜ esitas oma seisukoha Lõuna-Eesti kohalike omavalitsuste (Kanepi, Kõlleste, VastseKuuste ja Laheda vald) ning sideettevõtte ASi SkyLive Telecom loodud MTÜ Eesti Andmesidevõrk esitas mõned nädalad tagasi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile oma hinnangu ülikiire interneti arendamiseks. „Kui seada eesmärgiks luua 95 protsendile tarbijatele kogu riigis võimalus ülikiireks võrguühenduseks sama hinnaga, mida pakuvad sideoperaatorid Tallinna kortermajades, maksaks projekt optimaalseid tehnoloogiaid kasutades umbes 40 miljonit eurot ning valmiks aastaks 2023.” Sellise hinnangu andis Eesti Andmesidevõrk. Ühtlasi on Kõiv vedanud projekti, et viia kolme maakonna (Võru, Valga ja Põlva) baasil läbi võrguühenduse jaotusvõrgu investeeringute pilootprogramm. Selle käigus võiks tema sõnul ehitada välja 500 kilomeetrit baasvõrku, rajada 25 masti (maakondade kaupa Põlvamaale kaheksa, Valgamaale kaheksa, Võrumaale üheksa), investeerida kaablitesse jm. Projekti maksumus oleks kaks kuni kuus miljonit eurot. Eesti Maaomavalitsuste Liit ja riigikogu eelarve erikomisjon on teinud valitsusele ka ettepaneku võtta peale ELASA ka Eesti Andmesidevõrk lairiba baasvõrgu arenduse toetuse taotlemiseks õigustatud isikute ringi. Püsiühenduste tehnoloogia kõrvallugu Erinevad interneti püsiühenduse tehnoloogiad (peale mobiilse ühenduse): 1) fiiberoptiline kaabel. Eeliseks on suur andmeedastuskiirus (alla- ja üleslaadimise maht), stabiilsus ja võrgu pikaealisus. Tehnoloogia on pidevas arenduses. Puuduseks on asjaolu, et võrgu rajamine on ajamahukas ja kulukas; 2) P2P raadiolingid. Eeliseks on suur andmesidekiirus, võrgu rajamise lihtsus, kiirus ja madal kulu. Puuduseks on kõrge võrgu halduskulu ja kõrgete ehitiste (mastide) olemasolu vajadus piirkonnas; 3) VDSL ja VDSL2. Vaskkaablivõrgu eeliseks on olemasoleva võrgu jõudmine paljude lõpptarbijateni. Puuduseks on kiiruse järsk langus sideoperaatori sõlmest kaugemal, vajadus kulutada aktiivseadmetele ja tehnoloogia väike tulevikupotentsiaal. EL AS Aja projekt EstWin Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) asutasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) liikmed 11. augustil 2009. Sihtasutuse eesmärk on ellu viia projekt EstWin, mille raames viiakse uue põlvkonna lairibaühendused, mis baseeruvad fi iberoptilistel kaablitel, kõikjale Eesti maapiirkondadesse. Esialgsete plaanide kohaselt pidi 2018. aastaks valmima fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Euroopa Liidu toetuste abil rajatav lairiba baasvõrk oli kavandatud nii, et see ei jääks 98 protsendil kodudest ja asutustest kaugemale kui poolteist kilomeetrit. Kõikjal peaks olema kättesaadav 100 Mbit/s andmesidekiirust võimaldav lairibaühendus. Riik on kava toetanud juba 28 miljoni euroga ja kavandab lisada veel 41 miljonit, tuginedes eeldusele, et riik rahastab baasvõrgu väljaehitamist ning sideettevõtted rajavad sellest edasi kiiret või väga kiiret internetti võimaldavad ühendused tarbijateni ehk investeerivad kaablitesse ja seadmetesse või paigaldavad mobiilimastidele kiire interneti pakkumiseks vajalikud seadmed. Kõige suurema osa internetis vahetatavatest andmetest moodustab nii praegu kui ka tulevikus video edastamine. Internetipõhine videoteenus hõlmab näiteks lühivideo (Youtube’i vm) keskkondi või täispikkade filmide keskkonda (nt Hulu), otseülekandeid, internetipõhist TV-teenust (nt Netflix, Roku), online-video soetamist või laenamist, veebikaamerate pildi edastamist või veebipõhiste videote vaatamist. Euroopa Komisjoni andmete kohaselt on Eestis kõige enam kasutusel internetiühendusi kiirusega kuni 30 Mbit/s, sellise kiirusega ühendusi kasutab 94 protsenti elanikest. 2014. aasta seisuga jääb Eesti nende näitajate poolest alla nii teistele Balti riikidele kui ka Soomele ja Rootsile. Euroopa riikide seas on Eesti esikohal aeglaste ehk alla kahe Mbit/s kiirusega ühenduste kasutamisega. Kagu-Eesti lairibaühenduste kaart. Andres Kõivu sõnul loob riik praegu tugevama turupositsiooni mobiilsideoperaatoritele ega pinguta, et kiire püsiühendus oleks kättesaadav kõikidele tarbijatele. Foto: ANDREI JAVNAŠAN Küsimustikule, kas kohalik omavalitsus oleks nõus lairiba juurdepääsuvõrgu ehitust toetama, vastasid kokku 21 kohalikku omavalitsust, vaid 14 protsenti on selleks valmis. Ettevõte, kes pakub lõpptarbijatele kiire interneti teenust, peab omama või rentima juurdepääsuvõrku ja lairiba baasvõrku ning praegu ka magistraalvõrku, mis ühendaks lõppkliendi üleilmsesse andmesidevõrku.

Niilo on oma vallas volikogu liikmena oma ASi asja ajanud volikogu istungil. Olles ASi kasusaajana kirjas on siin ka piiride ületamise hõngu.