tuu isamaa võro liina nimekiri om iks õigõ põnnõv
Mis seal põnevat on? Tühjus ju ... Iseenesest hea ... ei tüki esile ega saa palju hääli. S.t ... et ei hakka elu segama.
Päris palju tundmatuid nimesid. Suvaliselt kedagi valima ei hakka. Valik tuleb teha ikka nende hulgast, kes on oma tegevusega silma paistnud, kodukoha pärast aastaringselt huvi tundnud ja positiivset tähelepanu äratanud. Asjalikkust on vaja tõestada juba enne valimisi, et volikokku pääseda.
võib mõelda, küll, et mis vahet,kes seal küna juurde pääsevad. aga paraku nende otsustest sõltuvad kohalik elu asjaolud ja reaalselt mõjutab see meie igapäeva elu.
Seepärast tuleb valikut tehes arvestada isiku võimekusega, mida on ta kodukohas ära teinud ja ka erakonnaga. Pole vaja olukorda, et kui valin ühe isiku nimekirja tagant poolt, siis volikokku pääsevad ikkagi nimekirja esimesed. Parem siis juba anda võimalus täiesti uutele inimestele ja erakondadele.
Põlvas on ikka needsamad vanad olijad kes endiselt oma vanale kohale saada proovivad ja mõned kes uksetaha jäänud elemistel aastatel. Töökoht missugune, vastutust pole ja tee mida tahad....
Pean tunnistama,et ka Räpina nimekirjad olid päris muljetavaldavad - eriti nende nimede tõttu, kes ei kandideeri....
Ka Põlva nimekirjas on isikuid, kes pole veel volikogus olnud. Tundmatuid ei vali, ikka neid, kes on ennast tõestanud ja suutnud oma asja ajades Põlva mainet parandada.
et põlva kunni Tamme Tarmot ei leia keski nimekirjast. saan aru,et pideva vingumise tõttu on omad ta üle parda visanud
Volikokku pääseb ikka häälte arvu järgi, mitte koha järgi nimekirjas. Võib ka viimasel kohal olla aga kui saab palju hääli, on sees.
Eks iga koera karv tuhmub ... Tamme oma samuti. Ta oli kesikute hulgaski kõva vana ja enne ministriks saamist palju kõvem kui ministrina. Pärast käis kiiresti maha ja ega tal pole praegu suurt joonistadagi. Põlvakad on oma asjaga siis hakkama saanud kui Taro ja kompanii prügikasti kühveldavad.
Põlvasse on vaja uusi, nooremaid tegijaid, kes on juba oma tegevusega silma paistnud. Kui igapäevaste valla asjadega võivad paljud ametnikud hakkama saada, siis keerulisem on välja mõelda midagi suuremat, mis Põlvat meedias positiivselt kajastab ja meelitab rahvast kasvõi ajutiselt kohale. Mis seostub mujal elavatele noortele Põlvaga? Eelnevatel aastatel on selleks olnud nt Intsikurmu festival.
Juhtimisse on tarvis vanade kogemust ja tasakaalukust, noorte tarkust ja südikust, kui leida nimekirjast põhiharidusega inimesi, siis on ikka kurb küll- usalada valla keerukas juhtimine nii madalale tasemele, kuidas küll töötab inimeste nimekirja värbajate mõtlemine. Aga muidugi, kui rahvas tahab endale selliseid juhte, siis pole midagi parata.
Probleem on selles, et praegu pole Põlva volikokku alla 40-aastaseid inimesi, nooremate nägemust ja südikust üldse kaasatud. Nõustun, et volikogu liikmel võiks olla ikkagi kõrgharidus või vähemalt kesk-eri. Volikogusse on hädasti vaja uusi liikmeid ja valikus on ka nooremaid, asjalikke inimesi, kes on midagi positiivset korda saatnud.
Vahet pole kui noor või vana on volikogu liige. Tähtis on haritus, koostöövõime ja oma kruusateejupist kaugemale nägemine. Aga ka mitte niikaugele nagu Eesti200, kellel on väidetavalt mingi suur suur plaan aga tegelikult pole mingit plaani.
Kõigepealt tuleb vaadata, mida kandidaat on saavutanud, nt korraldanud ürituse, mis leiab kajastust ka väikesest vallast kaugemal. Seejärel tasub vaadata, kuhu erakonda inimene kuulub. Kui kandidaat on parteis, mille vaated ja maine ei sobi, ideid enam pole ja tõenäoliselt saavad samad inimesed vankrit vedama, siis igal juhul valin isiku uuest parteist, kes pole veel volikogus olnud, aga lennukaid ideid on jaganud juba varasematel aastatel.
Kohalikel valimistel peaks olema parteiline kuuluvus teisejärguline.
Lugesin Põlva nimekirja ja tuleb tunnistada, et Eesti 200-s on kõige vähem inimesi, kellest midagi ei tea. Erinevad külavanemad ja aktivistid. Hea meel, et ka M. Ruus kandideerib uuesti. Üle-eelmistel valimistel sai ta häälte järgi ka volikokku, aga parteide kemplemise tõttu jäid koalitsioonist välja.
Noortel pole poliitikasse asja seni, kuni neil pole piisavalt elu- ja töökogemust.
Martin Ruusi ei valitud 2017 volikokku (ehk siis ta ei saanud piisavalt hääli kokku). Pole vaja mingeid luulusid levitada siin.
Kirjutasin, et parteide kemplemise tõttu jäi IRL 2013 aastal koalitsioonist välja, aga kõige rohkem mandaate sai Põlva vallavolikogus IRL- 8, Keskerakond- 7, SDE- 3 jne. Vaata järgi, M. Ruus oli kolmandal kohal, http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=martin%20ruus ja http://kov2013.vvk.ee/representatives_0621.html
M. Ruus on igal juhul Põlva valla nimekirjas väärt kandidaat, sest ta pole piirdunud ainult paljude ideede genereerimisega ja mõttelennuga, vaid tal on päriselt ette näidata üle-Eesti tuntud festivali, Intsikurmu korraldamine. Kui eelmine kord ei õnnestunud pääseda, siis seekord annab viga parandada.
juhm ja enesealalhoiuinstinktita olema kes GRUz 200 valib
Eriti madal on valijaid maha teha, et ise või oma sõpru upitada soojale kohale. Siin väideti, et kohalikel valimistel peaks olema parteiline kuuluvus teisejärguline ja esmajärjekorras tuleb valida inimesi, kes on haritud, koostöövõimelised ja suudavad kruusateejupist kaugemale vaadata. Paraku on mõni partei oma mainet tugevalt kahjustanud või lihtsalt mandunud ja kandidaadi saavutuste järel tuleb arvestada ka erakonnaga.
Enne, kui hakkad luulude levitamisest rääkima, siis veendu, et kommentaari sisust aru said. Jutt käis üle-eelmistest ehk 2013 aasta valimistest.
Martin Ruus OLI muidugi väga tugev tegija, täna pole ta enam Intsikurmu festivali korraldaja. Üks asi on aastas üks kord mingi kõlapinnaga üritus teha, teine asi on koha peal elada ja lahendada kogukonna ja valla probleeme igapäevaselt.
Täpselt nii, FB-s pikkade ja lohisevate protokollide kirjutamine on isiklik suur saavutus aga 200parteil pole mitte midagi ette näidata. Mandusid enne tegutsema hakkamist. Ainus kes Põlvasse suure parteipoliitika on toonud, ongi üks Kesk läbi ühe tegelase.
Viimased paar aastat pole suuri üritusi saanudki piirangute tõttu korraldada. Intsikurmu festivali on tehtud aastaid ja pole oluline, et see toimus korra aastas. Nagu öeldud, kui igapäevaste valla asjadega saavad paljud ametnikud hakkama, siis keerulisem on välja mõelda midagi suurt, mis Põlvat positiivselt kajastab ja tutvustab. Kui keegi on suutnud midagi ära teha, siis võib tal olla veel ägedaid ideid, mida ellu viia, sest vald kasvab ainult siis, kui juurde tuleb uusi inimesi. Praeguses olukorras, kus ideid enam pole ja samadelt inimestelt suure tõenäosusega ka ei tule, toimub ainult paigalseis või mandumine.
Kohapeal elamine on ka oluline detail, mille välja tõid. Kui isik elab mujal, nt Tartus, siis töövälise aja, õhtud, nädalavahetused veedab ta väljaspool valda ja kõiki probleeme ei taju ja ei hooma, kui need, kes elavad püsivalt vallas. Neil on raske mõista teatud probleeme, millega nad otseselt kokku ei puutu. Kui oma elu ollakse sisse seadnud mujal, siis võiks ka kandideeri oma elukohas. Erandiks on mõned üksikud aktivistid, kes on midagi suuremat ära teinud, silma paistnud ja on näha, et veedavad kohapeal palju aega, muretsevad valla käekäigu pärast ja pakuvad välja lahendusi.
Olen kindlasti olevas valimispäeval valimiskasti juures. Olen seda ka alati teinud. Vaadates aga valimisnimekirju, võta üks ja viska teist. Igasugused riigikogu ja europarlamendi liikmed nimekirjades, siis tekib küsimus- on ikka võimekad küll. Tegelikult tahaks seda võimekust näha ettevõtluses aga mitte mingite MTÜ-de juhatustes. Tehke oma tööd riigikogus, kus aga kohal olemist keegi ei kontrolli ja ka tulemust pole. Olge võimekad oma rahva poolt mandaadi saanud tegemistes.
Kommentaarid
Tagasi uudise juurdeKes on kohalike omavalitsuste volikogude valimiste kandidaadid Kagu-Eestis?