Räpinlasest kirjanik ja muusik Aapo Ilvese avalikustas sotsiaalmeedias, et uue Eesti õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) loojad on sellest jätnud välja rea sõnu, nagu näiteks „m*nn”, „mölakas” ja „tibla”. Ilvese sõnumit märkas teiste seas Kagu-Eestist valitud riigikogu liige Eerik-Niiles Kross, kes lõi seepeale rahvaalgatuse „vanade ja ausate” sõnade taastamiseks ÕSis.

„Nii Facebookis kui Instagramis on selline kanal nagu Kõnetoru, mis jagab igasuguseid toredaid keelepostitusi,” meenutas Räpinas elav multitalent Aapo Ilves (55) hiljutisi sündmusi. „Ja ilmselt nad panidki selle välja väga sihtotstarbelise püünisena – lekitasid Instagrami postitusse, et „m*nn” ja „mölakas” on [ÕSist] väljas. Facebooki kanalile nad seda ei jaganud huvitaval kombel. Sealt ma noppisin selle üles, täiesti suht-koht neutraalselt jagasin oma seinal ja sealt ta läks kulutulena edasi.”

Ilvese temaatilised postitused kogusid tuhandeid meeldimisi ja sadu kommentaare.

Selgus, et Eesti Keele Instituut (EKI) mahutas õigekeelsussõnaraamatu 2026. aasta versiooni umbes 60 000 sõna ja umbes 130 000 jäid kõrvale – need leiab EKI ühendsõnastikust Sõnaveeb. ÕSi paberversiooni ei saa sõnu mõistagi lisada ning ka ei saavat neid juurde panna veebiversiooni. EKI on meediale öelnud, et uut ÕSi taheti kujundada varasemaga võrreldes neutraalseks ning esmajärjekorras jäid kõrvale harvad, vanamoelised ja vulgaarsed sõnad. Teiste seas „m*nn”, „mölakas”, „tibla” ja „v*tt”.

Ilves leiab, et näiteks esimesed kolm nimetatut võiksid siiski ÕSis kirjas olla.

„Nad ikka võiks olla jah, sellepärast, et selline hiiliv puritaanlus ei ole lahe. Et mis meile siis nüüd asemele antakse? „Kerksuskeskus” ja „õpiamps”, mis ei tähenda mitte midagi.”

LõunaLeht avaldas arvamust, et eesti rahvas ei otsi endale kasutamiseks sõnu ÕSist ja samas nende sõnade pruukimist ei keela ju keegi. Et miks Ilvest see ÕSi lugu häirib?

„Mind see otseselt ei häirigi, sest see ÕS on pekkis juba ammu tegelikult,” avaldas kirjamees arvamust. „Mina keelan oma kirjatükkidel perioodikas igasuguse keeletoimetuse ära, sest et muidu keegi lendab jälle sinna ÕSiga peale ja minu loost eemaldub mõte, minu lausest eemaldub rütm. Et ma lihtsalt ei luba. Ma pigem olen keeleanarhist.”

EKI väite peale, et kõigi sõnade jaoks polnud õigekeelsussõnastikus lihtsalt ruumi, avaldas Ilves irooniliselt arvamust, et ju sai internet täis.

„Milleks meile ÕS, milles ei ole sõnu? See on nagu see „Pipi Pikksuka” juhtum, et paneme puhtad leheküljed ainult,” viitas ta omaaegsele skandaalile, kus armastatud lasteraamatust taheti muu hulgas kõrvaldada sõna „neegrikuningas”.

Aapo Ilves on hiiliva keeletsensuuri teemadel mitmel korral sõna võtnud. Muu hulgas soovitas ta ka LõunaLehe lugejatel tutvuda Sirbi veebist oma kirjatükiga „Tolereeriv manifest” ja Vikerkaarest lugeda lugu pealkirjaga „Obstsöönne lugu”.

„On ka kerge kahtlus, et äkki see spinn on üles tõmmatud seetõttu, et juhtida tähelepanu kõrvale plaanitavalt autoriõigusseaduse muudatuselt. See muudatus viib ja taandab nii-öelda intellektuaalse omandi varaliseks omandiks – see ei ole okei,” ütles Ilves lõpetuseks.

Rahvasaadiku rahvaalgatus
Riigikogu Kagu-Eestist valitud liige Eerik-Niiles Kross (58) märkas Aapo Ilvese Facebooki seinal jagatud teadet ÕSist vägisõnade väljajätmise kohta ning lõi seepeale Rahvaalgatus.ee leheküljel petitsiooni „M*nn, mölakas ja tibla tagasi ÕSi ja kirjakeelde”.

„See on nii naljakas, et ma panin sinna allkirja alla jah,” tunnistas ka Aapo Ilves. „Peab ju lõbus olema.”

Kross tõi rahvaalgatuse selgituses välja, et ÕS määratleb ennast kirjakeele normi alusena, aga uuest ÕSi väljaandest on välja jäetud hulk murdesõnu, nn madalsõnu ja vulgaarseteks kuulutatud sõnu.

„Leiame, et vaatamata vulgaarsusele on „m*nn” ja „mölakas” sõnad, mis eesti keelt rikastavad ja mille kirjakeelest välja viskamine vaesustab meie kultuuriruumi,” selgitas ta. „Et „tibla” peab Venemaa agressioonisõja neljandal aastal kasutuses olema, ei vaja pikemat põhjendamist.”

Kross märkis, et nimetatud sõnu kasutatakse aktiivselt nii kõnes kui kirjas ning tõi mitmeid näiteid hiljutistest artiklipealkirjadest.

„Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade,” kirjeldas rahvaalgatuse looja. „Leiame, et m*nni, mölaka ja tibla hoidmine kirjakeelsete sõnadena on eesti keele ja kultuuri säilimise seisukohalt oluline. Eesti keel ilma m*nni, mölaka ja tiblata muudab m*nnide, mölakate ja tiblade tegevuse lihtsamaks, mitte raskemaks, vaesustab eesti keelt, piirab eestlaste väljendusvabadust ning on põhiseadusega vastuolus.”

Teisipäevahommikuse seisuga oli rahvaalgatus kogunud ligi 400 allkirja, riigikokku saatmiseks oli vaja veel umbes 600. Rahvaalgatusele saab allkirju anda kuni Eesti Vabariigi aastapäeva eelõhtuni.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 05/02/2026 09:47:04