Laskeharjutused Nursipalus. Foto: kaitsevägi

Tallinna halduskohus tühistas äsja Nursipalu harjutusvälja laiendamise korraldused, sest riik ei põhjendanud piisavalt laienduse mõju loodusele ja kohalikele elanikele ega kehtestanud konkreetseid meetmeid mürahäiringu vähendamiseks.

„Tühistada Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a korraldus nr 266 ja 19. detsembri 2024. a korraldus nr 256. Mõista vastustajalt Meie Nursipalu MTÜ kasuks välja kaebajate menetluskulud 73 745 eurot 37 senti. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,” otsustas kohus.

Kohus rõhutas, et korralduste tühistamine ei tähenda, nagu ei oleks harjutusvälja laiendamine Nursipalus põhimõtteliselt lubatav. Kahtlusi ei olnud kohtul riigi ohuhinnangu ja sellest tulenevalt harjutusvälja laiendamise vajaduse ega ka asukohavaliku õiguspärasuses. Vigu leidis kohus siiski mõlema korralduse juures.

Kohus pidas õigusvastaseks seda, et 2023. aasta korraldusega tehti põhimõtteline otsus harjutusvälja laiendamiseks olukorras, kus riigil ei olnud piisavalt teavet, et teha informeeritud otsustus, mis võtaks arvesse tegevuse mõjusid nii looduskeskkonnale kui ka kohalike elanike elukeskkonnale.

Tegevuse keskkonnamõju oli kirjeldatud vaid pealiskaudselt, koostamata oli mürauuring ning toimunud oli üksnes Natura eelhindamine, mille raames seejuures oli osa võimalikest mõjudest jäetud õigusvastaselt kõrvale.

Hilisema korralduse puhul aga tuvastas kohus puudused kahes küsimuses. Esiteks olid ka 2024. aastaks jäetud välja selgitamata mõned mõjud harjutusvälja lähedal paiknevatele Natura 2000 aladele. Natura hindamine on puudulik Karula linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele tundlikumatele lindudele avalduva mõju ning Kubija järve loodusalale avalduva mõju osas.

Teiseks ei ole harjutusvälja ümbritseva ala elanikke häiriva müra leevendamiseks kehtestatud tõhusaid keskkonnameetmeid. Kohtu teatel oli riik möönnud, et eelkõige suurõppuste ajal ületab müratase lähemate eluhoonete juures militaarmüra soovituslikke normtasemeid. Ent selle leevendamiseks kehtestatud meetmed olid kohtu hinnangul üldsõnalised ega sisaldanud konkreetseid piiranguid või tagatisi.

Halduskohus leidis, et meetmed peaksid tagama kas müranormide järgimise kõigi eluhoonete juures või alternatiivselt andma kohalikele elanikele, kes jääksid piirtasemeid ületava müra mõjualasse, tõhusa võimaluse vältida müra talumise vajadust. „Samuti tuleks silmas pidada asjaolu, et mürahinnangus lähtuti eeldusest, et öösiti laskmist ei toimu, kuid tegelikkuses on see eeldus osutunud ekslikuks. Nimelt on öised müra normtasemed päevastest madalamad," tõdes kohus.

Kohus selgitas, et olulise keskkonnamõjuga tegevusi tulebki taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ning mõju vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Aga sellise otsustuse tegemiseks tuleb mõjud esmalt välja selgitada, samuti on oluline töötada välja tõhusad leevendusmeetmed.

Kui puudused, mis kohus välja tõi, saavad kõrvaldatud, võib riigil olla võimalik põhiosas samasisuline korraldus uuesti kehtestada, täiendades seda vajalikus osas.

Kohus jättis osade kaebajate kaebused kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata. Valdavalt olid need füüsilistest isikutest kaebajad, kes elasid laiendatud harjutusväljast kaugemal kui 10 kilomeetrit. Lisaks äriühing, kelle puhul kohus ei tuvastanud piisavat ettevõtlusvabaduse riivet.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) rõhutas oma kommentaaris, et Nursipalu harjutusvälja arendamine on Eesti kaitsevõimele hädavajalik. Kaitseministeeriumi valitsemisala analüüsib kohtuotsust ja otsustab seejärel edasised sammud Nursipalu harjutusvälja arendamisel. RKIKi hinnangul ei ole vajadus parandada Lõuna-Eestis kaitseväe väljaõppetingimusi ja arendada Eesti kaitsevõimet muutunud.

Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem kolonel Margot Künnapuu tõi välja, et Venemaa agressioonisõda Ukrainas kinnitab, et idanaaber on tõsine ja pikaajaline sõjaline oht. „Seetõttu tuleb suurendada meie kaitsevõimet kogu Eestis. Kaitseväe, kaitseliidu ja ka liitlaste üksused peavad oma lahinguvõime tagamiseks harjutama,” sõnas ta. Künnapuu lisas, et alates tulevast aastast läheb kaitsevägi üle uuendatud väljaõppemudelile koos ümberkorraldustega ajateenistuses, pidevalt uueneb varustus ja relvastus ning Eesti sõdur peab oskama uut relvastust ja taktikat kasutada.

RKIK märkis oma teates veel, et valitsus otsustas juba 2023. aastal kompensatsioonimeetmed kohalikele omavalitsustele, et leevendada harjutusvälja kasutamisega kaasnevaid olulisi häiringuid. See iga-aastane meede suurenes miljoni euro võrra 1,35 miljoni euroni, samuti laienes seda saavate kohalike omavalitsuse ring üheksalt 16-le. Lisaks valitsuses kinnitatud iga-aastasele toetusele said neli Nursipaluga seotud kohalikku omavalitust kogukonna elukvaliteedi parandamiseks ühekordse investeeringutoetuse kogusummas 10 miljonit eurot. Samuti on käivitatud toetus, mida makstakse otse elanikele eluhoonete heli ja vibratsioonihäiringu leevendamiseks.

Eestis on asutatud seitse harjutusvälja valdavalt Põhja- ja Kirde-Eestis. Nursipalu harjutusväli on ainus omataoline Lõuna-Eestis.

Kohtuotsus on jõustumata. Otsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 17/09/2026 09:28:29