“Ma ei taha kunagi kohtusse sattuda ega kohtunikuks hakata, aga vähem tööd ja inimlikke rõõme soovin kohtunikele küll,” mõtiskles riigikohtu 86. aastapäeva esseevõistluse töös üks üheksanda klassi õpilane.

 

Riigikohtu algatatud esimesele sellelaadsele konkursile saatis oma kirjutise 131 õpilast. Noored said kirjutada kolmel teemal: “Miks kohus, mitte omakohus?”, “Kes on kohtunik?” ja “Kohtunik-õigusemõistja või karistaja?”

Töid žüriijuhina hinnanud riigikohtu esimees Märt Rask tõdes, et noorte väljaütlemistes on väga palju mõtlemapanevat, huvitavaid ja  argumenteeritud mõtteid kohtupidamise teemadel.

 „Me oleme juba mõelnud sellele, kuidas kasutada tulemuslikumaid töid koolide kodanikuõpetuse tundides õppematerjalina,” rääkis Rask. “Meie õigussüsteem on noor. Lõppenud võistlus ärgitab mõtlema, kuidas õpetada paremini noori varases koolieas, et vähem oleks õiguskonfliktidesse sattujaid. Kindlasti jätkame õigusteemadel kirjutusvõitlusi.”

 

Eluline õppematerjal

 

Esseekonkursi võitjaid olid riigikohtu aastapäeval tervitama tulnud ka õiguskantsler Allar Jõks, justiitsministeeriumi kohtute asekantsler Margus Sarapuu ja peaprokurör Norman Aas. “Suurepärane, fantastiline idee, väärib jätkamist,” kiitis asekantsler võistluse algatajaid ja kaasalööjaid.

Kirjutisi hindasid riigikohtunikud, õpetajad ja ajakirjanikud. Žürii liiget, riikliku eksamikomisjoni esindajat Mare Räisi pani esseekonkurss mõtlema, et koolides tegeldakse õiguskasvatusega vähe. “Olin töid lugedes üllatunud ja rahul. Ajaloo ja ühiskonna õpetamist tuleb parandada. Küsimus on, kuidas rääkida õigusest nii, et see suudaks kanda ka õigluse ideed. Ilma, et me peaks tundma hirmu kohtu ja pättide ees,” arutles ta.

Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kaja Kengi kutsus kirjutisi hindama tema endine õpilane, riigikohtu avalike suhete spetsialist Eveli Kuklane. ”Väga huvitav oli lugeda mulle hindamiseks saadetud töid. Kirjutajaid oli nii Võrust, Tõrvast kui Nuiast, kuid nende tööd väljavalitute hulka ei jõudnud. Soovitasin osaleda ka oma õpilastel, aga ükski ei teinud kaasa,” nentis Kengi.

LõunaLeht uuris, kust sai alguse kohtuteemalise esseevõistluse mõte. Eveli Kuklane tunnistas, et selle käis välja tema. „Riigikohtus arutati, kuidas tähistada tänavu kohtu aastapäeva. Et kohus oleks avatum. Teavitasime novembris võistlusest koole kogu Eestist. Vastukaja oli meeldiv. Parimate hulka valitud tööd jõudsime auhindade kätteandmise ajaks 44-leheküljelisse raamatusse trükkida,” rääkis Kuklane.

Tartu kommertsgümnaasiumi ajalooõpetaja Miralda Karu õpilase Rain Anti töö sai nooremas rühmas kolmanda preemia. “Mind jahmatas esmalt oma juhendatava arutlus, et kohus on Jumal ja Jumal läheb taevasse tagasi. Mõtlesin, kas jätan selle lõigu sisse. Jätsin,” muigas ta.

“Kohus on üks omamoodi huvitav organisatsioon. Nimelt suudab ta rikkuda inimese elu ja samas päästa kümneid elusid, eemaldades ühiskonnast ohtlikud tegelased. Kohus on nagu kõikvõimas koristaja, kes otsustab, kas oletatav kurjategija kõnnib või istub, elab või sureb. Tundub, nagu oleks kohtunik Jumal. kes määrab inimese käekäigu, kuid samas on ta ka kõigest inimene – ta eksib samuti,” alustas oma mõtisklusi teemal “Miks kohus, mitte omakohus?” Tallinna tehnikagümnaasiumi abiturient Raine Hirve, vanimas rühmas kolmanda koha pälvinud esseekirjutaja.

 

Kohtusse ei tõtata ummisjalu

 

1993. aastal Tartus Toomemäel tegevust alustanud riigikohus avas oma aastapäeval esmakordselt uksed kõigile hoone ja kohtu tööga tutvuda soovijaile. Et kohus pole koht, kuhu ummisjalu tõtatakse, näitas ka lahtiste uste päev. Esimesele ringkäigule olid tulnud üksikud inimesed. Päeva peale käis uudistajaid poolesaja ringis.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimehe Hannes Kirise ja kohtu avalike suhete juhi Eveli Kuklase saatel sai heita pilgu nii kohtunike kabinettidesse kui ka mõlemasse kohtusaali. Heleroheliste seintega suures saalis, kus peetakse üldkogu istungeid, on fotod riigikohtunikest, kes tegutsesid aastail 1919–1940.

 “Siin majas pole süüdistajaid ega kaitsjaid. Kohal pole ka kohtualust. Kongi kohtualustele majas pole. Minu kolmeaastase tööpraktika ajal on toodud vahistatu erandkorras vaid ühel korral kohale. Kohus annab õiglase hinnangu alama astme kohtus tehtud otsustele,” selgitas riigikohtunik Kiris kõrgema astme kohtu töö põhimõtteid.

Soovijad said proovida kohtunike tumeroheliste nahkpõhjadega toolide mugavusi. Kuid kohtuniku ametirõivast, musta talaari, tohib ülle tõmmata vaid selle omanik. Oma sinise ametilindiga talaari selga pannud Kiris viitas eri astmete kohtunike ametirüü erinevustele. Sinist riigivapiga linti kannavad vaid riigikohtunikud. Ringkonnakohtunikel on hall lint, maakohtute õigusemõistjate talaaridel linti pole.

Ringkäigul sai pilgu heita ka raamatukokku, mille riiulitel on kolm tuhat õigusalast raamatut ja ajakirjad. Võlvjate lagedega kohtumaja esimesel korrusel tekitas küsimusi esimese riigikohtu esimehe Kaarel Partsi büst. Kas riigikohtunik oli ekspeaminister Juhan Partsi sugulane? Kiris noogutas jaatavalt.

Ringkäigul olnud huvitusid ka, millised on kohtunike palgad. Kohtunike palk on sõltuv Eesti keskmisest palgast, olles sellest 5,5 korda suurem. Riigikohtus on töötajaid 89, neist 19 kohtunikku.

 

 

Autor: Malle Elvet, malle.elvet@mail.ee
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:07