Küsitlus

Kuidas kavatsed tähistada jaanipäeva?

Intriigidega „tühistatud” pedagoog saavutas haruldase kohtuvõidu

Kolm ja pool aastat tagasi oli Põlvamaa Kanepi gümnaasiumi direktor Ilvi Suislepp sunnitud kooli töörahu nimel ametist lahkuma – riigi ühe suurima meediagrupi väljaannetes ilmusid kümned artiklid, kus ta langes karmi kriitika alla ja konfliktolukorda segati ka tema lähedased. Pärast pikka kohtuskäimist saavutas negatiivse meediakajastuse tõttu mahamaterdatud mainega ja häiritud eluga ehk n-ö tühistatud pedagoog pretsedenditu kohtuvõidu ja väljaanne oli sunnitud suurelt ja rasvaselt tunnistama valeandmete esitamist. Teadaolevalt lisandub ka priske kahjuhüvitis.

Suurväljaanne Postimees tegi läinud nädalal lugejatele üllatuse, mida siinsete meediamajade puhul ei mäleta keegi olevat teinud. Ajalehe jaoks oli tegu kahtlemata mõru pilliga ‒ kolmel küljel, sealhulgas esiküljel, avaldati rasvases kirjas teated: Postimees avaldas Ilvi Suislepa, Ilvi Suislepa abikaasa ja Ilvi Suislepa laste kohta valeandmeid. AS Postimees Grupp tunnistas valeks ja lükkas ümber kokku 16 Suislepa ja tema pere kohta avaldatud väidet. Muu hulgas lükati ümber varem avaldatud väited, et Ilvi Suislepp sundis oma sugulastele (sh lastele) häid hindeid mitte pannud õpetajaid lahkuma; et tema ametiajal vahetus paari aastaga pool õpetajaskonnast; et Ilvi Suislepa lapsed olid Kanepi gümnaasiumis privilegeeritud.

„Nimetatud väited on ebaõiged ja AS Postimees Grupp lükkab väited käesolevaga ümber,” teatas väljaanne. Vigade paranduse pidi esitama ka suure Postimehe sõsarväljaanne Lõuna-Eesti Postimees.

Mis juhtus neli aastat tagasi?
Lugematu arv kordi on ajakirjandusele ette heidetud, et kui mingi lehelooga tehakse kellelegi ülekohut või antakse suisa valeinfot, siis vabandus või täpsustus ilmub lühidalt kusagil veerus, ei saa piisavat lugejate tähelepanu ega heasta tekkinud kahju. Nüüd aga juhtus vastupidi: Eesti ajakirjanduse ajaloos pretsedenditu vabandus ja valefaktide ümberlükkamine toimus kolme lehekülje ulatuses, see torkab silma ja jääb aastateks meelde. Lugu või lugusid, millest kõik see alguse sai, ei mäleta samas enam keegi.

Ümberlükatud väited ilmusid Postimehes aastal 2019. Ilvi Suislepa kohta avaldati Postimees Grupile kuuluvates väljaannetes 2019. aasta suvest alates kokku üle 30 artikli. Artiklite seeria sai avangu ajalehe Postimees veebiartikliga „Enneolematu olukord: väikekooli direktor survestab õpetajaid oma sugulastele häid hindeid panema“. Ilvi Suislepp töötas toona Kanepi gümnaasiumi direktorina. Veel ilmusid näiteks artiklid „Kanepi gümnaasiumi direktor sarjas erakorralisel koosolekul õpetajaid” ja „Endine Kanepi poliitik töökiusus süüdistatud direktori ametisse valimisest: „Oleksin pidanud uurima, miks ta eelmises koolis direktori kohalt lahti sai”” ja „Õpetajad ei julge direktori lastele alla viie panna”.

Saab ka teisiti
LõunaLehes ilmus juulis 2019 hoopis lugu „Õpetajad ja vanemad kaitsevad mustatud koolidirektorit”.

„„Ebaõiglane mustamine!” hindavad mitmed Kanepi gümnaasiumi õpetajad ja lapsevanemad Postimehe kaanelugu, milles üks õpetaja avalikult ja viis anonüümselt süüdistavad koolidirektorit Ilvi Suisleppa töökiusamises ja sundimises oma sugulastele vaid häid hinded panema,” avaldas LõunaLeht.

„Postimees heidab ette, et uue direktori ajal on koolist lahkunud 26 õpetajat, just arutasime, et eelmiste direktorite ajal oli lahkunud õpetajaid veel rohkem,” kinnitas gümnaasiumi tööõpetuse õpetaja Urmas Kivirand, kelle sõnul pole tegu mustvalge looga. „Miks ei küsitud teisel arvamusel olevate õpetajate käest kommentaari ja miks direktor saab suures loos vaid mõne lause jagu sõna?”

Urmas Kivirand leidis, et direktorit süüdistavad õpetajad ei ole enda jaoks selgeks mõelnud, et kool teeb otsuseid ennekõike õpilaste, mitte õpetajate huvidest lähtuvalt. „Lootsime just, et sügisest tuleb kooli üle 200 õpilase, selline negatiivne kampaania purustab selle lootuse,” nentis ta nukralt.

Kivirand pole enda sõnul koolis Postimehe artiklis väidetud töökiusu täheldanud. Selle tõestuseks ei saa tema sõnul tuua suurt kaadrivoolavust: mitmed õpetajad on lahkunud hoopis teistel põhjustel, näiteks läinud edasi õppima.

„Kaadrivoolavus on muidugi suur ja oleme selle kohta ka direktorilt küsinud,” kinnitas toona Kanepi gümnaasiumi hoolekogu juht Riina Reest. „Vastuseks oleme saanud, et õpetajad pole kas vastanud nõutud kvalifikatsioonile, mistõttu tuleb igal aastal uus konkurss korraldada, või siis on lahkutud omal soovil.”

„Olen ikka üpris nõutu,” ütles Kanepi kooli toonase abituriendi vanem, valla hariduskomisjoni liige Epp Margna. „Rääkisin tema klassi (Ilvi Suislepp oli 12. klassi juhataja) noortega. Nad tsiteerisid Ilvi Suisleppa iseloomustades Lev Tolstoid: „Kui õpetaja kätkeb eneses armastuse nii aine kui ka õpilase vastu, siis on ta täiuslik õpetaja.” Lisaks iseloomustasid õpilased direktorit niiviisi: „Ilvi õpetaja professiooni täiustab armastus, siiras huvi ja tähelepanelikkus ka õpilaste suhtes. Emakeeleõpetajana on Ilvi uuenduslik, mitmekesine ja korrektsest keelekasutusest äärmiselt lugupidav hing. Ilvi prioriteediks oleme meie, õpilased, kelle heaolu saavutamiseks on ta märgatavalt panustanud.”.”

Epp Margna lisas, et ta pole veel ühegi Kanepi gümnaasiumis õppiva lapse suust kuulnud, et Ilvi Suislepp oleks halb õpetaja, halb direktor või halb inimene. „Ta on alati vastu tulnud õpilaste soovidele, neid analüüsinud ja väga paljudel kordadel need soovid ka täide viinud ning kui juhtubki, et neid pole võimalik täide viia, siis alati leidnud alternatiivi,” märkis ta. „Ta on alati julgenud välja öelda enda arvamuse, ka negatiivse, ja julgustanud ka õpilasi seda tegema. Noorte endi seisukoht on, et Ilvi Suislepp tõesti ei ole see direktor, kes laseks õpetajatel mugavustsoonis toimetada, vaid ootab kogu aeg täiustumist ja ajaga kaasaskäimist.”

Epp Margna lisas, et tal on olnud direktoriga lapsevanemana vaid mõistvad ja positiivsed kogemused. „Ma kindlasti pole väga „lihtne” lapsevanem,” kinnitas ta.

„Juriidilisi vigu pole Ilvi Suislepp teinud. Küsimusele, kas ta on teinud muid vigu, vastas direktor, et on valmis vabandama, kui ta on neid teinud, aga praegu ta ei tea, mille eest ta vabandama peaks,” ütles Kanepi vallavanem Piret Rammul veel ühes juulis 2019 LõunaLehes ilmunud loos.

1. augustil 2019 ilmus LõunaLehes pikem intervjuu Ilvi Suislepaga.

„Ma olen tulnud tööle mõttega tõestada, et saame pakkuda lastele parimat. Kui ma ära läheksin, siis oleks see lihtne lahendus. Tööd tuleb teha korralikult ja teen seda edasi,” sõnas Suislepp toona muu hulgas.

Augusti lõpus vahendas ajakirjandus siiski Kanepi vallavalitsuse teadet, et töörahu huvides lõpetatakse poolte kokkuleppel Ilvi Suislepa tööleping.

„Arvestades tekkinud meediakära ning ajakirjanduse tugevat survet tekkinud olukorrale, on nii koolile kui ka direktorile persoonina tekitatud väga suur mainekahju,” teatas vald.

Mis sai edasi?
Oktoobris 2019 – peale õpetajate päeva – esitas enda sõnul aja maha võtnud Suislepp sotsiaalmeedias mõtlemapaneva postituse, milles arutles sellise koolikiusamise üle, mida harrastavad õpetajad.

„Mind esitleti kui kohutavat tööandjat, ent hoopis rohkem on õpilasi, kes on koolist saanud psüühilise trauma, mis kahtlemata mängib osa inimese edasiseski elus. Olen suhelnud väga paljudega, kellele kooliaeg on jätnud traumeeriva kogemuse. Need on eelkõige ikkagi õpetajad, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu lapsed hingehaavad saavad. Mäletan oma kooliajast, mil õppealajuhataja mõnuga õpilasi mõnitas ja alavääristas. Klass naeris kaasa, lõbus oli, ja keegi ei saanud võimalust mõelda, mida tunneb see, keda naerdakse, kelle kulul õpetaja „nalja“ teeb. Täna ei seo neid õpilasi Kanepi kooliga ükski side, vaid pigem eluaeg saatev hingevalu ja häbitunne – aeg, mille oma mälust kustutada tahaks,” kirjutas endine koolijuht.

„Respekt õpetajate ees, kes on inimesed ja lasevad ka õpilasel end inimesena, täisväärtuslikuna tunda. Oleks teid vaid rohkem!” märkis Suislepp ja lisas: „Hoolimata mainekahjust olen ma õnnelik. Ikka veel.”

Kohtuveskid jahvatavad aeglaselt
Sügisel 2019 arutas pressinõukogu kolme Suislepa ja Kanepi kooli teemalise artikli peale laekunud kaebust ning leidis neist ühe kohta, et Postimees rikkus head ajakirjandustava.

See otsus ei andnud Ilvi Suislepa perele tema mainet tagasi, edasi läks asi kohtusse ning jõudis ajapikku kolmandasse astmesse välja. Et riigikohus jättis sel hilistalvel asja menetlusse võtmata, jäi lõppvõit Suisleppadele.

Advokaadibüroo Cobalt sai 15. märtsil 2023 ehk üle kolme ja poole aasta pärast eespool kirjeldatud sündmusi raporteerida, et esindas edukalt perekond Suisleppa seoses ajalehtedes Postimees ja Lõuna-Eesti Postimees avaldatud valeväidetega. Suisleppade ja Postimees Grupi vahel toimunud „oluline meediavaidlus” sai büroo teatel lahenduse alles hiljuti ning Suisleppasid esindas selles koguni kolm advokaati.

„Peale pikka ning keerulist kohtuvaidlust jõustus pretsedenti loov kohtuotsus. Kohtud leidsid, et Ilvi Suislepa kohta avaldatud artiklite peamised väited, samuti Ilvi Suislepa abikaasa ja laste kohta avaldatud väited, osutusid ebaõigeks. Kohtuvaidluse tulemusena kohustati ASi Postimees Grupp ebaõigeid andmeid ümber lükkama, artikleid täiendama ning eemaldama,” kirjutas advokaadibüroo.

„Mida sellest meedialahingust õppida? Eeskätt seda, et meedial on kohustus kontrollida avaldatavaid väiteid ja mida raskem süüdistus, seda tugevam kontrollikohustus,” tõi Cobalt välja loo moraali. „Meedia peab vältima ebaõigete andmete avaldamist ka siis, kui avaldatu tugineb kellegi teise sõnadele. Kõige märgilisem on aga see, et kui senises praktikas on ümberlükkavad teated jäänud pigem märkamatuks ja ei ole erilist meediakünnist ületanud, siis antud juhul õnnestus koostöös klientidega saavutada tulemus, kus ümberlükkamine on ka sisuliselt samaväärne esialgselt avaldatuga.”

Eesti Ekspressi andmetel määras kohus meediaettevõttele ka kohustuse hüvitada Suisleppade varaline kahju ja viivised. Kinnise kohtumenetluse tõttu pole detailid teada, kuid Ekspressi teatel tuleb Postimehe väljaandjal tasuda kümneid tuhandeid eurosid.

Kes on lugude autor?
Ilvi Suislepa teemaliste konfliktilugude sarja autor oli toona Postimehes töötanud ajakirjanik Kadri Kuulpak. Samal, 2019. aastal ja ka kahel järgmisel aastal esitati Kuulpak noore ajakirjaniku preemia nominendiks. Muu hulgas on ta hooldekodude elanikke kultuurisündmustele aitava MTÜ Elame Veel asutaja.

„Ma vaatan ja ei usu oma silmi, milline reklaam mulle mobiilis jookseb! Peale kolme lehekülge Postimehe paberlehe kohtulikult sunnitud vabandusi, mis sündisid Kuulpaki tegevuse viljana, ning samateemalist veebieri on see reklaam küll pigem huumori valdkonnast,” väljendas sotsiaalmeedias oma üllatust aastatel 2020‒2021 Postimehe peatoimetaja ametit pidanud Mart Raudsaar, kes on ka staažikas ajakirjandusõppejõud.

Raudsaart üllatas Õhtulehe reklaam „Julgelt sisukas. Häbitult aus”, milles esitleti väljaande uudistetoimetuse ajakirjanikku Kadri Kuulpakki ja kirjutati veel: „Seisame nende eest, kelle hääl muidu ei kosta, ja räägime asjadest nii, nagu need tegelikult on.”

„Nii, nagu tegelikult on” osas ei jäänud Suisleppade hagi arutanud kohus nõusse, nagu ülalpool sai kirjeldatud. See oli aga teine kord, kui kohus Kuulpaki kirjutatud loo või lugude sisuga ei nõustunud.

Õhtuleht kirjutas oma 2020. aasta loos „Kuulujutt: hääle eest sai 10 eurot! „Inimestel pole midagi süüa, sellepärast müüaksegi valimistel oma häält”, et väidetavalt püüti Valgas 2017. aasta kohalikel valimistel inimesi Keskerakonna kandidaatide Ester ja Allain Karuse poolt hääletama meelitada viinapudeli või 10 euro eest. Loo autor oli toona juba Õhtulehes töötanud Kuulpak.

Karused pöördusid selle loo asjus Kadri Kuulpaki vastu kohtusse ning said mullu suvel Harju maakohtult õiguse. Otsuse järgi peab ajakirjanik nii Allain Karusele kui ka tema tütrele Ester Karusele maksma tuhat eurot hüvitist ning avaldama teate, et esitas ebaõigeid andmeid.

Teadaolevalt on Kuulpak selle otsuse ringkonnakohtus vaidlustanud. Siinkohal peab aga märkima, et Allain Karuse peeti 2021. aastal kinni kahtlustatuna Valgamaal kohaliku omavalitsuse valimistel häälte ostmises ja praeguseks on kriminaalasi kohtusse jõudnud.

Elu24 püüdis Kuulpakilt küsida, kas ta tunneb Suisleppade kohtuasja otsuse tõttu isiklikku vastutust ning kuidas ta põhjendab avaldatud valeks osutunud väiteid praegu. Kuulpak palus kõik küsimused esitada kohtus Postimees Gruppi esindanud vandeadvokaadile Paul Keresele. Too aga teatas, et ei saa midagi kommenteerida, sest meediaettevõte lõpetas äsja temaga kliendilepingu.

„Lapsi ei tohiks ära kasutada”
Varasem koolidirektor Ilvi Suislepp töötab täna Kanepi poolt vaadatuna Põlva maakonna teises otsas, Ahja koolis õpetaja ja ringijuhina.

Detsembris avaldas ta sotsiaalmeedias postituse, kus muu hulgas tunnustas advokaat Paul Kerese osavust sõnade mängus ja nentis, et on kohtus pidanud tõestama sõnu, mida ta öelnud pole.

„Vaieldamatult peaks meediaettevõte ikka väga tõsiselt üle vaatama nii ajakirjaniku kompetentsuse kui toimetaja vastutusala, sest tänane meedia on täiesti „uuel tasemel“, kus puudub nii au kui häbi, vastutusest rääkimata,” märkis ta samas postituses ajakirjanduse kohta.

Läinud nädalal avaldas Suislepp kuvatõmmise valeväiteid tunnistanud Postimehest ning nimetas sealjuures häbistavalt ära kahe tema suhtes süüdistavate avaldustega esinenud Kanepi kooli õpetaja (üks neist endine) nimed.

„Selleks, et direktorist vabaneda, võetakse vahendiks lapsed,” kommenteeris Suislepp. „Täiskasvanud, eriti veel õpetajad!? ei suuda muul moel oma probleeme lahendada kui laste elusid hävitades. Sellised ei tohiks kunagi õpetajana töötada.”

Läinud reedel võttis Ilvi Suislepp sotsiaalmeedias kogu loo kokku, esmalt tänades inimesi, kes avaldasid talle toetust.

„Sotsiaalmeedias käis arutelu, kas selline negatiivse iseloomuga tegude taaselustamine ei anna hoopis tagurpidiefekti. Minu jaoks mitte. Ei ole oluline, mida minu isiku kohta kirjutatakse, öeldakse või mõeldakse, hoopis olulisem on selle loo suurem sisu, millest on väga palju õppida,” kirjutas ta.

„Õpilaste andmed tuuakse meediasse, nende põhjal kirjutatakse terve seeria laimuartikleid. Millest see räägib? Kus on õpetajate eetika? Kuidas me julgeme oma lapsi usaldada kooli, kus töötavad sellised õpetajad? Antud tegu ja lugu on kogu meie hariduselu häbistav. Õpetaja, kes ei pea kinni ametieetikast ja õpilastele turvalise õppekeskkonna loomisest, kahjustab märkimisväärselt kõigi õpetajate mainet. Eriti tänases olukorras, kus me korduvalt oleme esitanud küsimuse, kuidas tuua õpetajaid kooli. Häbiväärsete koolilugudega meedia esikaantel ei teki tunnet, et tahaks olla õpetaja. Mis juhtub töötajaga ükskõik millises muus asutuses peale kooli, kui ta viib töökohast isikute kohta info ja andmed välja? Sellise eksimuse või tahtliku teo eest vallandatakse,” jätkas Suislepp.

„Minu lugu on tänuväärseks õppematerjaliks õpetajate koolitamisel (rääkimata ajakirjanikest). On kurb, kui pea liiva alla peidetakse ja mugavusest seda lugu ei analüüsita. Või rumalusest jäetakse rääkimata. On lihtne teha nägu, et mitte midagi pole juhtunud. Lapsi ei tohi ära kasutada!” lõpetas 2019. aastal koolijuhi ametist taanduma sunnitud ning neil päevil kohtus süüdistuste osas õiguse saanud Ilvi Suislepp.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 24/03/2023 12:00:09

Lisa kommentaar