Klimaatilise sügise alguseks saab sel aastal Eestis märkida ajavahemikku 22.–29. september, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C. Mullu algas sügis Eestis ajavahemikus 1.–5. oktoober. Sügise algus oli Mandri-Eestis kaks-kolm nädalat ja saartel kuni üks nädal paljuaastasest keskmisest hilisem.

Õhutemperatuur
Sügise keskmine õhutemperatuur oli 9,7 °C ehk 2,7 °C normist soojem. Alates 1922. aastast ei ole nii sooja sügist veel olnud.

Ilmamõõtmiste ajaloo, vaatlusrea algus 1866. aastast, kõige soojem sügis oli ka Tartus. Sügise õhutemperatuur oli 9,2 °C, mis on 2,9 °C normist kõrgem (norm 6,3 °C). Eelmine rekordiliselt soe sügis Tartus oli 2020. aastal, mil õhutemperatuur oli 9,0 °C.

Sügise keskmisena kõige soojem oli Kihnu (norm 8,6 °C), Ruhnu ja Vilsandi rannikujaamas (norm 9 °C): 11,4 °C. Sügise keskmisena kõige jahedam oli Väike-Maarjas: 8,2 °C (norm 5,6 °C).

Sügise maksimaalne õhutemperatuur +28,7 °C registreeriti 4. septembril Lääne-Nigula meteoroloogiajaamas. Sügise minimaalseim õhutemperatuur –8,6 °C registreeriti 24. novembril Jõgeva meteoroloogiajaamas.

Kõik kolm sügiskuud olid normist tunduvalt soojemad. Kõige soojem sügiskuu oli september Eesti keskmise õhutemperatuuriga 15,8 °C (norm 12,2 °C).

Eelmine rekordiliselt soe september oli 2023. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 15,6 °C.

Olenemata sellest, kas vaatlusrea pikkus on 50 või peaaegu 150 aastat, platseerus tänavune september kõikides seirejaamades 1.-3. kohale.

Kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi nii uusi päeva kui ka kuu soojarekordeid. Uued septembri soojarekordid – 27,7 kuni 28,5 kraadi – mõõdeti 4. ja 5. septembril Kihnus, Pärnus, Ristnas, Tallinnas ja Virtsus.

Eriliselt soojaks kujunesid nii septembri esimene kui ka teine dekaad. Eesti keskmisena oli esimese dekaadi keskmine õhutemperatuur 18,1 °C (norm 14,0 °C) ja teise dekaadi keskmisena 16,3 °C (norm 12,0 °C).

Alates 1922. aastast on septembri esimene kolmandik veel soojem olnud vaid ühel aastal – 1938. Septembri teine kolmandik pole selle perioodi jooksul nii soe veel olnud.

Soojale septembrile järgnes soe oktoober. Eesti keskmine õhutemperatuur oktoobris oli 8,8 °C (norm 6,7 °C).

Alates 1922. aastast on oktoober veel soojem olnud kaheksal aastal. Sama soe on oktoober olnud kolmel aastal – viimati 2022. aastal. Oktoobris oli eriliselt soe kuu viimane dekaad. Eesti keskmisena oli õhutemperatuur oktoobri viimasel dekaadil 9,2 °C (norm 4,7 °C). Alates 1922. aastast ei ole oktoobri viimane kolmandik veel nii soe olnud.

November oli sügiskuudest kõige jahedam. Eesti keskmine õhutemperatuur novembris oli 4,6 °C (norm 2,1 °C).

Novembris oli valitsevaks aastate keskmisest soojem ilm. Kuu jooksul oli vaid kaks lühikest perioodi, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli alla normi. Kuu alguse soojus tõi mitmele poole uued päevased soojarekordid ja uuenes ka üks kuu soojarekord. Uue novembrikuu soojarekordi sai Vilsandi, kui 1. novembril tõusis temperatuurinäit 13,4 °C-ni (eelmine rekord oli 13,1 °C, 3.11.2020).

Esimene lumi
Esimene lumesadu oli 1. novembril, kui mitmel pool sadas vihma sekka lund ja lörtsi.

Maapind kattus siin-seal lumikattega esimest korda 2. novembril. Maapinda kattis kuni 7 cm lumevaip, mis püsis Kirde-Eestis kolm-neli päeva, mujal vaid päeva.

Taas kattus maapind mitmel pool õhukese kuni 5 cm lumevaibaga 19.-20. novembril. Alates 21. novembrist tuli peaaegu kõikjale lumelisa. Eriti rohkelt tuli lund juurde Pärnu-, Viljandi- ja Järvamaal. Siin-seal kerkis lumikatte paksus ööpäevaga 10-19 cm. Lumikate püsis kuni nädala. Kõige paksem oli lumikate 23. novembril, mil Viljandi meteoroloogiajaamas oli selle paksus 29 cm.

Sademed
Sügise sajusumma Eesti keskmisena 169 mm ehk 89% normist. Alates 1922. aastast on sügis kuivem olnud 36 aastal. Sajusem on sügis olnud 66 aastal.

Kõige sajusem koht sügise keskmisena on Lääne-Nigula meteoroloogiajaam 250 mm ehk 120% normist (norm 208 mm). Kõige kuivem koht sügise keskmisena on Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam 112 mm ehk 63% normist (norm 178 mm).

Septembris ja novembris oli sademeid enamvähem normi piires, oktoober oli normist kuivem.

Septembris oli Eesti keskmine sajuhulk 57 mm ehk 98% normist (norm 58 mm).

Sadusid oli paikkonniti väga erinevalt – mõnel pool sadas peaaegu kahekordse sajunormi jagu, mõnel pool oli sademeid vähem kui pool sajunormist. Siin-seal tuli ööpäevaga vihmavett enam kui pool kuu sajunormi.

Oktoober oli sügiskuudest kõige kuivem – Eesti keskmine sajuhulk 42 mm ehk 59% normist (norm 72 mm). Alates 1922. aastast on oktoober veel kuivem olnud 24 aastal. Sama kuiv kahel aastal (2014 ja 1962).

Oktoobris oli kõikjal sademeid normist vähem. Sajud esinesid vaid vihmana (eelmisel aastal sadas oktoobris veidi ka lund).

November oli sügiskuudest kõige sajusem. Novembris oli Eesti keskmine sajuhulk 70 mm ehk 114% normist (norm 61 mm). Sademeteta olid üksikud päevad. Kuu esimesel poolel sadas küll peamiselt vihma, kuid mõnel päeval üksikutes kohtades sadas kuu esimesel viispäevakul ka lund ja lörtsi. Kuu teisel poolel sadas nii vihma kui ka lund.

Oktoobri algul, 2. oktoobril, jõudis Eestisse lõunavoolus koos vihmasadudega Kaspia mere ümbrusest pärinev tolm. Alla sadanud „porivihm“ määris nii autosid kui ka hooneid.

Päikesepaiste
Päikest sügise jooksul Eesti keskmisena 366 tundi ehk 133% normist. Alates 1961. aastast on sügisel veel enam päikest olnud vaid aastal 2000, mil Eesti keskmisena paistis päikest 367 tundi.

Kõige rohkem päikest sügise jooksul oli näha Roomassaare rannikujaamas 419 tundi. Kõige vähem päikest sügise jooksul oli näha Viljandi meteoroloogiajaamas 339 tundi. Päikesepaisteta (päikest ei paistnud mitte minutitki) päevi oli kõige rohkem Jõhvi meteoroloogiajaamas, 26 päeva. Kõige vähem päikeseta päevi oli Roomassaare rannikujaamas, 16 päeva.

Päikest paistis nii septembris kui ka oktoobris palju. Novembris oli päikesepaistelisi tunde normist vähem.

Kõige päikeselisem kuu oli september. Eesti keskmine päikesepaiste summa oli 222 tundi ehk 140% normist (norm 158 tundi). Alates 1961. aastast on septembris veel enam päikest paistnud aastal 2000, mil Eesti keskmisena oli 248 päikesepaistelist tundi.

Oktoobris paistis Eesti keskmisena päikest 116 tundi, mis on 136% normist (norm 85 tundi). Alates 1961. aastast on oktoobris veel rohkem päikest paistnud kaheksal aastal.

Kõige sombusem oli november – Eesti keskmise päikesepaiste summaga 28 tundi ehk 89% normist (norm 31 tundi).

Tormituuled ja äike
Novembri algul jõudis Eestisse tugevam sügistorm. Torm lõhkus katuseid, murdis puid ja jättis tuhanded majapidamised elektrita. Tormi tõttu oli häiritud ka laevaliiklus. Tormi-iilide maksimaalseks kiiruseks mõõdeti Osmussaare rannikujaamas 38,8 m/s (02.11).

Äikest oli septembris üheksal päeval. Kõige enam pilv-maa tüüpi välkusid oli 14. septembril – 959 lööki. Oktoobris esines äikest ühel päeval – 31. oktoobril oli neli pilv-maa tüüpi välku.

 

Ülisoe november tsementeeris ajaloo kõige soojema aasta rekordi
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse ehk Copernicuse teatel kinnitas rekordilähedane november, et 2024. aasta kujuneb maailmas kõige soojemaks mõõteajaloos.

2024. aasta november oli globaalsete temperatuuride andmereas soojuselt teine 2023. aasta järel. 17-kuulisest perioodist oli see kuueteistkümnes kuu, mil maakera pinnalähedane temperatuur ületas tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C. Käesoleva kalendriaasta (jaanuar–november) globaalse keskmise temperatuuri anomaalia on normperioodi 1991–2020 keskmisest kõrgem 0,72 °C. Nüüdseks on peaaegu kindel, et 2024. aastast kujuneb mõõteajaloo kõige soojem aasta ning see ületab tööstuseelset keskmist enam kui 1,5 °C. 

 

Autor: KESKKONNAAGENTUUR / LL
Viimati muudetud: 12/12/2024 08:24:35