Kas tõesti peab maarahvas, kes tahaks lihtsalt õhtuti „Aktuaalset kaamerat” ja ehk „Õnne 13” vaadata, maksma tehnikahiiule telepildi eest kallist raha, saades sealhulgas terve portsu täiesti ebavajalikke telekanaleid? Ning kas tõesti tuleb sügisel maksta taas sadu eurosid, kui operatsioonisüsteem Windows 10 tugi lõpeb ning vanake arvuti pole uuema süsteemi jaoks enam tehniliselt kõlblik? Sellised on lihtsa maaproua mured tehnikavallas. Ise samuti maapiirkonnas tegutsev tehnoloogiaspetsialist aitas probleemidele võimalikke lahendusi leida.

Proua Maali Võru vallast sattus hiljuti lugema tehnikaasjatundja leheartiklit „Kirvega sidearve kallale – või skalpelliga”. „Kui sideoperaatorid teatavad järjekordsest hinnatõusust, millest ei saa justkui keelduda, siis tekib paratamatult tahtmine haarata kirve või siis skalpelli järele, et suureks paisunud arve kuidagi väiksemaks teha,” kirjutati selle sissejuhatuses. Maali jaoks jäid soovitused siiski pisut tehniliseks ja keerukaks. Proua avaldas lootust, et LõunaLeht, mis hiljuti ühena esimestest kirjutas Telia interneti sundkampaania teemal, aitab natuke selgust saada eeskätt näiteks selles, kuidas oleks võimalik televisiooniga lihtsamalt ja odavamalt läbi ajada.

„Näiteks mina ise ka kasutan Elisat, et telekat ja arvutit saada. Kanaleid on nii palju, et ma olen mõelnud, et kuidas ma saaksin odavamat varianti. Ma ei taha neid kõiki taevakanaleid vaadata. Kuidas saaks neid vähendada? Pakutakse välja, et ma võiksin kasvõi tavaantenni kasutada, et vaatan ainult neid vabakanaleid. Kui ma tahaks minna ka vabalevile, siis kust ma leiaksin mehe, kes tuleks ja sätiks mul tavaantenni üles?” püstitas proua Maali tehnikaküsimusi.

„Proua Maalil on täiesti õigus, Eestis on vabalevis olevaid kanaleid küll ja veel. Sellele küsimusele, mis kanalid praegusel hetkel vabalt nähtavad on, saab kiireima ja täpseima vastuse internetileheküljelt digilevi.ee,” kommenteeris Räpinas tegutseva OÜ Tehnikamarket omanik Marko Sandermat.

Selleks, et vabu kanaleid oma teleris vaadata, on tema sõnul vaja digiboksi ja antenni. Teleritel, mis on mõeldud Euroopa turule, on digiboksid üldjuhul juba sisse ehitatud. Teleri andmetest peaks vaatama sellist rida, kus räägitakse digiboksidest: meil kasutatav süsteem on DVB-t.

„Kui teleril on see olemas, siis olekski telerile vaja ühendada järele vaid antenn, keerata see endale lähima masti poole ja tasuta telepilt ongi teleris olemas. Omale lähima masti leiab Levira kodulehelt http://mast.levira.ee/Leviramastid/leviramastid.html,” kirjeldas Sandermat.

Kuna edastatav signaal on digitaalne, siis eeldab see muidugi korraliku antenni olemasolu, tihti tuleks kasutada ka 4G filtreid, mis ei lase 4G levil signaali segada. Vanast ajast tuntud sukavarras antenni pesas paraku enam ei tööta.

Antenne ja kõiki vajalikke vahendeid on saada nii tavapoodides kui ka internetipoodides. Marko Sandermat kinnitas, et samuti on igas maakonnas olemas ka ettevõtted või asjalikumad eraisikud, kes selle paigaldusega edukalt hakkama saavad.

Ta lisas, et digilevi antennid maksavad 30‒60 eurot. Mida pikem vahemaa on mastiga, seda võimsama antenni peaks soetama. Valiku tegemisel tuleb jälle appi digilevi kodulehekülg digilevi.ee/antennid-ja-paigaldus.

Mis saab vana Windowsiga arvutitest?
Proua Maali teine mure on hiljuti laiema avalikkuseni jõudnud „jama”, et arvuti operatsioonisüsteemi Windows 10 tugi lõpeb ja sügisel peavad kõik tõmbama endale arvutisse Windows 11. Mure puudutab tema sõnul väga paljusid maal elavaid eakamaid ja vaesemaid inimesi, keda talle teadaolevalt on Kagu-Eestis üle poole elanikkonnast.

„Hommikust saati paiskab seda Windowsi jama üles, et Windows 11 on vaja sisse panna ja kellel on 10, need peavad ostma uue arvuti omale?” sõnas Võru valla proua. „Ma usun, et maainimestel on meil kõikidel vanemat tüüpi arvutid. Mulle on neli tuttavat juba helistanud, et kuule, mis nüüd saab, kust ma selle uue arvuti saan. Helistasin oma lapselapsele, et kuule, kas ma pean tõesti nii suure väljamineku tegema. Ta ütles, et ei pea, et ta tuleb ja paneb mulle ise Win11 sisse. Oktoobrist hakkavat see kehtima: tähendab ma ei saa enam ülekandeid teha, ma ei saa ID-kaarti kasutada, allkirju anda, ei midagi. Kas tõesti tuleb uus arvuti osta ja muid variante ei ole?”

Tehnikaspetsialist Sandermat Räpinast nentis, et Windows 10 toe lõppemine on paljudele inimestele suureks mureks. Lihtsas keeles tähendab see tema sõnul seda, et Windows 10 enam edasi ei arendata ja lõpetatakse turvasertifikaatide edastamine, ehk siis arvuti, mis kasutab seda, on nüüd lihtsamini haavatav igasugu pahavarade ja muude rünnakute poolt. Sama asi juhtus aastaid tagasi ka Windows 7-ga ja tulevikus juhtub ka Windows 11-ga.

„Arvutit saab edasi kasutada, kuid kindlasti tuleks nüüd mõelda viirusetõrjetele ja arvestada sellega, et ka muid programme pikalt Windows 10 jaoks edasi ei arendata ja nende uuendused lõpevad. See tekitab ühel hetkel olukorra, kus Windows 10 kasutaja ei pääse näiteks meie e-teenuseid kasutama ka Smart-ID või Mobiil ID-ga, kuna arvutis olev brauser on uuendamata, mis on ebaturvaline, ja uuendamiseks tuleb arvuti Windows 11 peale uuendada,” selgitas ta.

Põhiline probleem, millega paljud inimesed praegu silmitsi seisavad, on Sandermati sõnul see, et nad kasutavad vanemaid seadmeid. Windows 11 installeerimiseks on seatud miinimumnõuded, mis peavad olema täidetud, et seda oleks üldse võimalik installeerida. Arvutid, mis on toodetud alates aastast 2018, peaksid olema kõik Windows 11 jaoks sobilikud.

„Kui uurida interneti foorumitest, et kas ja kuidas on võimalik vanematele arvutitele uus, Windows 11 peale panna, siis vastus on: JAH, seda on võimalik teha. Seda küsimust on küsitud ka Microsofti foorumites ja vastuseks on ka seal see, et see on võimalik, kuid Microsoft seda ei soovita,” tõdes ta. „Meie praktika näitab samuti seda, et kõige stabiilsemalt töötab Windows 11 nendes arvutites, mis vastavad miinimumnõuetele. Õnneks on meie turule tekkinud uute arvutite kõrvale suur teise ringi seadmete turg, kust inimesed saavad omale soetada korralikke kasutatud arvuteid, mis kõik vastavad juba Windows 11 miinimumnõuetele. Mina isiklikult julgustan inimesi ostma teise ringi arvuteid, nende hinnad on soodsad ja meil pakutavad arvutid on üldjuhul äriklassi seadmed, mis on tehtud kestma.”

Tehnikamarketi omanik märkis, et selliste kasutatud seadmete hinnad algavad umbes 200 eurost, samas uute arvutite hinnad algavad e-poodides 400 eurost.

LõunaLeht pakkus välja ka variandi, et vana laua- või sülearvuti jäetakse internetis surfamiseks, aga näiteks internetipangas arvete maksmiseks ostetaks kõrvale mõni moodsam tahvelarvuti. Marko Sandermat tõdes, et Windows 11-ga tahvelarvutid ei ole paraku just eriti soodsad – nende hinnaklass algab samuti 400 eurost. Soodsamad Android-süsteemidega tahvlid on aga arvutitega võrreldes tihti piiratud võimalustega.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 07/03/2025 08:50:09