2011. a Chrysler. Foto on illustreeriv

Eakas kagueestlane sai haigeks jäämise tõttu kuuri taga seisva auto registrist maha võtta alles 10. jaanuaril, aga riik nõuab temalt automaksu ikkagi terve aasta eest, mitte üheksa päeva eest, nagu oleks loogiline ja mõistlik. Samas on õiguskantsler hinnanud, et selline maksu ettenõudmine ei vasta põhiseadusele, sest nii tuleb maksu maksta ka näiteks 1. jaanuaril hävinud masina eest – maksa nagu surnud hobust! Mida arvavad sellest loost maksuamet ja mootorsõidukimaksu väljatöötamise juures olnud ning just maarahva huvide eest võidelnud Kagu-Eesti rahvasaadik?

„Tahaksin rääkida automaksu teemal. See on selline teema, mis kodanikke ei rahulda. Mul on selline lugu, et pean üheksa päeva eest maksma 290 eurot automaksu,” alustab oma murejuttu 78-aastane pensionär Ülo Rõuge vallast Misso kandist. „Kuidas niimoodi – selle, et ma olin haige ja ei suutnud autoregistris, ühesõnaga liikluses peatada auto registrikannet. 10. jaanuarist sain selle toimingu tehtud. Automaksu pean maksma terve aasta eest. See on ebaloomulik, ebaloogiline. Ei ole võrdsust. Seaduses on, et kui auto võtad uuesti arvele tagasi aasta lõpus, siis ülejäänud päevade eest on võimalik automaksu määrata. Aga miks siis eestotsast ei saa seda teha ja võtta siis automaksu üheksa päeva eest minu käest, kui ma haiguslikel põhjustel olen näiteks noh ... seaduse vastu eksinud.”

Ülole kuulub 2011. aasta Chrysler, mida ta on mõnd aega üritanud edutult maha müüa. Küllalt suure võimsuse ja mootorimahuga masin on juba aasta aega kasutuna seisnud. Maamees nendib, et automaks on olemuselt küllalt sünge: kui igati sõidukorras autot maha müüa ei õnnestu, siis tuleb see pooleldi sunniviisiliselt „pressi alla panna” ehk Kuusakoskisse viia ja maha kanda. Automaksu summa selle masina pealt oli Ülo meenutamist mööda 283 eurot ja 20 senti.

Maamees tõstis esile õiguskantsler Ülle Madise äsja ilmunud seisukoha: automaksu seadus on ebaõiglane, kõiki kodanikke pole võrdselt koheldud. Ülo huvitab enda sõnul, mida arvavad sellest asjast meie kandist valitud ja valitsuskoalitsiooni kuuluvad „riigikogu härrad”.

LõunaLeht hindab, et ehk peaks see küsimus olema ka transpordiametile või maksu- ja tolliametile.

„No seal on kuiv seadus, jäik seadus, et [automaksu tuleb maksta] seisuga 1. jaanuar. Ma tegin maksuametile taotluse, et üle vaadata ja määrata uus automaks. No sealt tuli kibekähku vastus, et ühesõnaga kõik on JOKK. Seadus näeb ette, et 1. jaanuari seisuga, ja ongi lakooniline vastus,” kommenteerib eakas maamees. „Minu arvates – ma olen siinilmas lõpmata palju elanud juba, küllalt vana, ja saan loogiliselt aru, et kui ma eksisin, siis võtke ja määrake mulle nende päevade eest maks. Aga ei, pannakse vägisi, jõupoliitikat kasutades vägisi pressitakse kodanike käest raha välja.”

Ülo tunnistab, et pensionärina on 300-eurone maks talle kaunis korralik väljaminek – eeskätt seepärast, et maksta tuleb masina eest, mis pole kasutuses ja on üleüldse hetkel peatatud registrikandega. Muretsema paneb teda ka see, et kui ta maksmata jätab, siis tullakse tema kinnisvara ehk eluaseme kallale: kellel jõud, sellel õigus.

Ilma autota pole Ülo sõnul maal lihtsalt võimalik elada.

„See on väga keeruline ja terav probleem. Kui ma elan Tallinnas näiteks, siis ükskõik kust linna ääres istun bussi peale või trammi peale ja saan kõik asutused külastatud, arsti juures käidud, kõik asjad ära tehtud ja korda aetud, valitsusasutustes ja ükskõik kus. Istun siis uuesti trammi peale tagasi ja ma saan koju tulla,” kirjeldab Ülo. „Aga kuidas siin, väljaspool linnasid, kuidas siin toimib? Bussiliinegi ei ole. Misso kandist, kui tahad Võrru tulla, hommikul buss tuleb. Aga õhtul Misso tagasi ei lähe. Kuidas siis inimene saab maakonnakeskusse, asju ajama ja arsti juurde jne, kui hommikul saab Võrru, aga õhtul tagasi ei saa? Ilma autota ei ole absoluutselt võimalik inimestel elu elada. Kauplusi ei ole, kuhugi minna ei saa. No kuidas sa elad?”

Kokkuvõtteks ütleb mees, et automaksu seadus on inimeste suhtes ebavõrdne. Ta märgib lisaks veel, et pisikest soodustust saab maksu osas puude või tervisekahjustusega. Et see on nii väike, ei pea seljaoperatsiooni läbi teinud ja liikumisraskusega mees enda sõnul isegi vajalikuks invaliidsusgrupi taotlemist.

Maksta tuleb ka hävinud auto eest
Ülo näite puhul tuleb maksta ette automaksu masina eest, mis pole kasutuses – ja võiks sisuliselt olla ka hävinud. Õiguskantsler Ülle Madise keskendus oma hiljutises pöördumises olukorrale, kus auto võikski olla näiteks 1. jaanuaril hukka saanud.

„Automaks koosneb kahest osast: registreerimistasust ja aastamaksust. Kui auto registreeritakse kalendriaasta kestel, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda aasta lõpuni jäävate päevade eest. Kui sõiduk hävib näiteks aasta esimesel päeval, nõutakse maks sisse kogu aasta eest, vaatamata sellele, et maksustatavat vara enam pole,” kirjeldas Madise. „Kui inimene jaksab osta uue auto, tuleb tal maksu maksta vara eest, mida tal enam ei ole, ja ka vara eest, mis tal on. Vara hävimise korral ei saa tagasi ka mootorsõidukimaksu teist osa – registreerimistasu. Registreerimistasu saab tagasi juhul, kui mootorsõiduk viiakse välismaale. Mõlemal juhul oleks praktikas võimalik hävinud vara maksustamist vältida: samalaadsed arvutused tehakse aasta keskel registreeritud mootorsõiduki maksustamisel ja mootorsõiduki välismaale viimisel. Leian, et seesugune olukord rikub põhiseadust.”

Õiguskantsler esitas riigikogule ettepaneku viia mootorsõidukimaksu seadus põhiseadusega kooskõlla.

„Milline on õiglane ja ühiskonna liikmetele jõukohane maksusüsteem, otsustab riigikogu. Üldkehtivat reeglit maksusüsteemi õigluse või Eesti arengu seisukohalt kasulikkuse hindamiseks ei ole. Seesugused hinnangud sõltuvad maailmavaatest ja huvidest. Seepärast on maksude vaidlustamine põhiseaduslikkuse järelevalve korras piiratud,” kirjeldas ta. „Ka riigikohus on kinnitanud, et riigikogul on maksusüsteemi kujundamisel avar otsustusruum. See otsustusruum ei ole siiski piirideta: omandiõigust, kodule erilise tähenduse omistamist, lasterikaste perede väärtustamist, puuetega inimeste toetamist ja teisi põhiseaduse sätteid tuleb arvestada. Põhiõiguste ja kaitstavate väärtustega arvestamist saab põhiseaduslikkuse järelevalve korras kontrollida. Harilik riigielu käik. Mida otsustaks riigikohus, ette ei tea.”

Maksuamet täidab enda sõnul vaid seadust
LõunaLeht kirjeldas maksu- ja tolliametile olukorda: eakas kodanik maapiirkonnast oli pikalt haige, sai mittekasutatava auto registrikande peatada alles 10. jaanuaril. Mootorsõidukimaksu teate sai terve aasta eest. Palus maksu- ja tolliametilt automaksu ümberarvutamist selliselt, et ta tasuks automaksu proportsionaalselt üheksa päeva eest. Sai ametilt eitava vastuse. Kas mingitel tingimustel on selline proportsionaalne maksu ümberarvutamine võimalik?

MTA tulumaksu osakonna teenusejuht Avely Raid-Lelov teatas oma vastuses alustuseks, et MTA koostab maksuteateid ning kogub maksu seaduses ettenähtud korras.

„Mootorsõidukimaksu seaduse järgi on maksu tasumise kohustus isikul, kes on maksustamisperioodi 1. jaanuari seisuga liiklusregistri andmete põhjal sõiduki omanik või vastutav kasutaja. See tähendab, et maksu määramise alus on just nimelt liiklusregistri andmete 1. jaanuari seis ja maksustamisperioodil toimuvad sündmused maksu ei mõjuta. See tähendab, et seadus ei võimalda meil maksusummat ümber arvestada,” sõnas Raid-Lelov.

Ta tõi välja variante, mille puhul seadus näeb ette mootorsõidukimaksu proportsionaalse arvutamise.

1. Sõiduk registreeritakse Eesti liiklusregistris esimest korda maksustamisperioodi jooksul. Sel juhul arvutatakse maksusumma proportsionaalselt päevade eest, mis on jäänud jooksva aasta lõpuni.

2. Sõiduki tähtajalisel registreerimisel arvutatakse maks proportsionaalselt nende päevade arvuga, mis jäävad kas registreerimisele järgnevast päevast kuni jooksva maksustamisperioodi lõpuni või maksustamisperioodi algusest kuni registrikande tähtaja saabumiseni.

3. Sõiduk, mis oli 1. jaanuaril liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või registrikanne peatatud, kuid mis võetakse maksustamisperioodil uuesti aktiivsesse kasutusse (ajutine kustutamine lõpetatakse või selle tähtaeg lõpeb või peatatud registrikanne taastatakse). Nendele sõidukitele arvutatakse maks liiklusregistri kandele järgnevast päevast kuni maksustamisperioodi lõpuni. Sellises olukorras väljastatakse maksuteade tagasiulatuvalt alates 2025. aasta 15. juulist.

„Muid erisusi ja võimalusi maksu proportsionaalseks arvutamiseks seadus ette ei näe,“ teatas MTA esindaja.

Kommenteerib Anti Allas, mootorsõidukimaksu töörühma liige, riigikogu Kagu-Eesti saadik, SDE:
Mootorsõidukimaksu seadus on tõesti toores ja vajab jätkuvalt õiglasemaks kohendamist. See, et õiguskantsler juhtis tähelepanu hävinenud sõidukite automaksuga kulude tagasisaamisele, ei tule mulle üllatuseks. Juhtisin sellele tähelepanu korduvalt ka protsessi käigus, kuid kogu seda saagat on looritanud koalitsioonipartneri Reformierakonna (ühtlasi oli maksu ettevalmistamine nende juhitud rahandusministeeriumi kanda) kohati liiga põikpäine soov kõiki erisusi vältida – soovides sellega tagada maksu lihtsus ja haldamise odavus. Osaliselt oli põhjuseks ka erisusi võimaldavate IT-lahenduste puudumine ja nende arendamise ajakulukus.

Mõned erandid ikka suure surmaga suutsime töörühmas välja võidelda – registrist ajutiselt kustutatud autode maksuvabastus oli kindlasti üks nendest. Samuti, et vanemad autod on madalamalt maksustatud, et kui pere vajab kahte autot, siis üks, millega väga pikki sõite ei tehta, siis sellega saaks odavamalt läbi. Sama käib nende kohta, kes käivad autoga korra nädalas poes või arsti juures. Siis saab ka vanema autoga päris hästi läbi.

Kompromissi automaksuga edasiliikumiseks saavutasime sellega, et esilekerkivad vead siiski ajas parandatakse. Mina ja sotsiaaldemokraadid on selgelt seda meelt, et vigade parandusega tuleb edasi minna ja koos Eesti 200 mõne riigikogu liikmega (inimestele, kellele see teema on samuti südamelähedane) soovime tuua koalitsiooni töörühma mootorsõidukimaksu seaduse muutmise ettepanekud, et need siis koos konkreetseks muudatusettepanekuks vormistada.

Need mured sisaldavad nii teatud sõidukite maksukohustust, hindade ülevaatamist ja õiglasemaks muutmist (näiteks väikebussid jne), suurperede automaksustamisele leevenduse pakkumist, puuetega inimeste autokasutust, et neil säiliks ise hakkama saamise võime, hajaasutuses elavatele inimestele, kel puudub adekvaatne võimalus ühistranspordi kasutada, mingi leevenduse leidmist kui ka automaksu ajalise arvestuse ülevaatamist, mis oli ka LõunaLehele edastatud härrasmehe probleem.

Tegelikult on probleeme veelgi, mis vajavad kohandamist.

Ühtlasi palun rahval mitte uskuda neid populistlikke opositsioonipoliitikuid, kes kiruvad automaksu tervikuna, kuid tegelikult ei räägi piiksugi sellest, et lõppkokkuvõttes see raha vajalike kulude katteks ikka võtmata ei jää. Eks siis võetakse mõne muu maksuga – näiteks käibemaksuga, mis lööb veel valusamalt ühiskonna kõige haavatavamas seisus olevaid gruppe. Luksusautode ummikutesse uppuva Tallinna ümbruses on automaks igati asjakohane. Automaksu ja veel mitut maksu ei oleks olnud mingitki vajadust kehtestada, kui Eestis oleksime teinud astmelise tulumaksu (kahjuks toetab seda tänases riigikogu koosseisus vaid ehk 21 saadikut). Näiteks alates 3500 eurost suuremalt brutopalgalt ülespoole maksad igalt eurolt kõrgemat maksu. See on kasutuses väga paljudes Euroopa riikides, mille inimeste elujärge kadestame. Kui Eesti valijad annavad toetuse palju õiglasemale maksusüsteemile (astmelisele maksustamisele), siis olen valmis tulemuslikult võitlema selle eest, et automaks väljaspool Tallinna ja Tartu kuldset ringi kaotataks.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 06/03/2025 09:27:32