Isaskassi poolt lehkava uriiniga märgistatud majauks. Foto: erakogu

Nagu teisteski kohtades, kehtestab Räpina valla koerte ja kasside pidamise eeskiri selgelt, et koduloomadel ei tohi lasta ringi hulkuda ja kaaskodanikke häirida ning looma tekitatud kahju eest vastutab tema omanik. Hoolimata sellest lastakse paljudel kassidel ümbruskonnas vabalt ringi uidata. Üks Räpina valla kodanik, kes enda sõnul kannatab lausa (just kastreerimata isaste) kasside terrori all, otsustas eeskätt inimeste teadlikkuse süvendamiseks LõunaLehe lugejatega oma lugu jagada.

2018. aastal Räpina linna südamesse eramajja kolinud mees soovib jääda anonüümseks ja palub end nimetada lihtsalt „Räpina valla elanikuks”, sest teab juba ette kassipidajate pahameeletormi enda suhtes ning välistatud pole kättemaksuaktsioonidki. Juba seitse aastat ehk maja ostmise ja renoveerimise algusest peale kannatab tema pere võõraste ehk hulkuvate kasside (peamiselt märgistamisega seotud) terrori all.

„Võõrad kassid mu territooriumil on mulle tekitanud aastate jooksul sadade eurode eest varalist ja ka moraalset kahju. Ebameeldivad üllatused võõraste kasside poolt on minul täiesti igapäevased,” nentis mees.

Tema kodurajoonis on kümneid teisi krunte, naabrid sõbralikud ja abivalmid. Seda aga ei saa öelda kasside kohta.

„Võõraste kasside pahandustega puutusin kokku kohe esimestel päevadel. Maja renoveerides olid maja uksed tihti lahti ja sealt hiilisid sisse mitmed kassid, kes tulid objektile oma lõhna, märgistust jätma,” nentis räpinlane.

Veel ühe näitena nimetas mees selle, et katlakütmiseks tarvilikud pelletid tuleb kohe toomispäeval kiiresti maja alla keldrisse tassida, nõudku see ükskõik kui palju aega ja vaeva. Vastasel juhul on hommikuks pelletialused kindlasti ära märgistatud.

„Teame ka seda, et oma hoovis terrassil grillides ei saa me järelevalveta mitte midagi jätta, kuna lõhnad meelitavad kohale kasse, kes laualt söögi ära viivad. Meil juhtub siin iga suvi paar korda, kui võõrad kassid käivad laudade pealt omale süüa võtmas,” tõi ta järjekordse näite.

Nüüdseks on perel biojäätmete jaoks eraldi konteiner. Varem juhtus aga sageli, et kassid tõmbasid tunnikski ukse taha tõstetud toidujäätmetega prügikotid laiali.

Kaks fassaaditäit majavärvi
„Viimastel aastatel on kassid leidnud heaks märgistamiskohaks meie maja fassaadiplaadid. Siiani olen pidanud tänu kasside märgistustele kahel korral oma fassaadi uuesti värvima, kuna kasside uriin jätab värvile tugeva jälje, mida maha pesta ei ole võimalik. Ja tundub, et see aasta olen jälle sunnitud seda tegema. Lisaks märgistatakse iga paari nädala tagant ka meie maja mõlemad uksed,” kirjeldas kodanik.

Kahel korral on kasside kahju likvideerimine olnud eriti närvesööv. Seitsme aasta jooksul on mehel hajameelsusest kaks korda autouksed ööseks lahti ununenud ning hommikul on ta kurvastusega märganud, et kassid on käinud autos salongi märgistamas. Mõlemal korral oli ta sunnitud tegema autosalongile keemilise pesu. See ei ole just odav ja lisaks ei saanud ta sõidukit selle kuivamise ajal mitu päeva kasutada.

„Tänaseks päevaks on meil majas väike laps ja lapse käru on pidevalt kasutusel. Käru oleme samuti sunnitud hoidma majas sees, kuna kassid käivad ka meil terrassil seda käru uudistamas, kui laps seal magab,” lisas räpinlane.

Täiesti igapäevane on see, et mõni kass käib ja märgistab ära pere sõidukite stanged. Kuna kogu krunt on varustatud valvekaameratega, siis teab majaomanik täpselt, et iga päev ületab tema krunti vähemalt neli erinevat kassi. Kogu krunt on ümbritsetud elupuudega ja sinna oma lõhna jätmine on siin täiesti tavaline. Lisaks saavad ka kõik marjapõõsad regulaarselt kasside poolt märgistatud.

Tomatitaimede „väetis”
Kodanik on ostnud loomapoodidest pihustatavaid vahendeid, mis peaksid kasse eemale hoidma. Need on kas olnud täiesti kasutud või parimal juhul hoidnud kõutse eemal mõne päeva. Sel aastal tuli likvideerida lillepeenar, kuhu oli istutatud ka väidetavalt kasse peletavaid taimi. Põhjus: kassid kasutasid seda kui oma käimlat. Kasvuhoone tuli varustada võrkuksega, sest mullu käisid hiirekuningad tomatitaimede vahele oma suurt häda tegemas.

„Olen pöördunud mitmel aastal järjest ka kohaliku omavalitsuse poole, kuid ainus, mis nemad teha on saanud, on see, et annavad meile varjupaiga kontakti. Varjupaik on teinud aga seda, et tuleb meie hoovi ja paneb üles puurid, millega nad püüavad kinni „hulkuva“ kassi. See lahendus on aga ajutine, kuna mõne aja pärast on seesama kass tagasi oma kodus ja natukese aja pärast näen teda oma kaamerasalvestisest või mõne aja möödudes on uus kass platsis,” kirjeldas kodanik.

Mees soovis rõhutada, et ta on ise palju aastaid koos kassidega elanud ja peab ennast pigem kassi- kui koerainimeseks. Tema vanematel on praegugi koduloomaks kass. Seda looma, kes ka elab linnas eramajas, aga omapäi õue ei lasta: kassiga käiakse õues rihma otsas jalutamas.

„Põhjuseid on mitmeid, esiteks keelavad seadused juba ammu koduloomade pidamise selliselt, et neil ei oleks võimalik oma territooriumilt lahkuda, teiseks ei ole minu meelest loomadel turvaline koos teiste liiklusvahenditega teed jagada. Isiklikult arvan, et on vastutustundetu lasta oma lemmikul vabalt ringi liikuda,” selgitas kodanik.

Igas vallas on olemas ja lihtsalt kätte saadav koerte ja kasside pidamise eeskiri, kus on ilusti kirjas, et looma omanik vastutab oma looma tekitatud kahjude eest. Räpinlase sõnul tundub, et paljud kassiomanikud kas ei tea või ei taha teada, millega nende armsad loomad võõrastel territooriumitel tegelevad.

„Tahan panna loomapidajatele südamele, et ärge võtke omale koduloomi, kui te ei suuda neid hoida oma territooriumil. Ma saan aru, et maapiirkonnas on alati peetud koduloomi põhimõttega, et nad ajavad omi asju ja tulevad õhtuks tagasi, kuid mõelge ka sellele, kas ja millist kahju nad võivad teha kellelegi teisele,” edastas kodanik oma sõnumi.

„Kahjuks kohtan sellist suhtumist siin palju. Näiteks kohalikes Facebooki gruppides olen näinud postitusi, kus mõni inimene on avalikult teada andnud, et on märganud oma hoovis või mujal tänaval võõrast „hulkuvat” kassi, ning osa kassiomanikest on suhtunud teema algatajasse isegi halvustavalt, öeldes, et las see kass käib oma rada ja las ajab oma asja, küll ta koju tagasi tuleb,” lisas ta.
 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 25/05/2025 21:29:04