Küsitlus

Kuidas on vihmane suvi mõjutanud sinu aiasaaki?

PETTURID MUUTUVAD ÜHA OSAVAMAKS: liba-tervisekassa skeemi detailne kirjeldus

Võltsitud töötõend.

Tervisekassa teatas hiljuti, et selle asutuse nimel levivad nii petukõned kui -kirjad. Kaks asjalikku inimest on petukõne järel tõdenud, et sullerid esinesid väga professionaalselt kõne oli teatud piirini väga usutav.

Tervisekassa saab enda teatel järjest enam teateid inimestelt, kelle poole on nii telefoni kui kirja teel pöördunud ennast tervisekassa töötajatena tutvustavad kelmid. Petukõnesid tuleb järjest rohkem varasema vene keele asemel ka eesti keeles ning mõnel juhul teavad kelmid inimese isikukoodi. Petturid küsivad inimeste PIN-koode, dokumendi numbrit või levitavad e-posti teel pahavara.

Enim on petukõnesid seoses soodsamate visiiditasude, soodusravimite hüvitamise, lõppeva ravikindlustuse või töövõimetushüvitise maksmiseks täiendavate andmete küsimisega, kuid pöörduda võidakse ka muude põhjustega nagu näiteks hambaravi hüvitamisega. Inimese isikukoodi saavad petturid tõenäoliselt teada äriregistrist, kui tema nimele on registreeritud mõni ettevõte.

Tervisekassa soovitab olla inimestel valvas ja oma isiklikke andmeid mitte kunagi telefoni ega kirja teel jagada. Tervisekassa töötajad ei võta inimestega ühendust ega palu dokumendi numbrit, PIN-koode või muid isikuandmeid.

„Kui kahtled helistanud või kirjutanud inimese identiteedis, tuleks kõne viivitamatult katkestada ja kirja puhul ühtegi faili mitte avada ega kirjale vastata. Kindlasti tasub üle vaadata ka see, millist isiklikku infot inimene enda kohta sotsiaalmeedias avalikult jagab. Petuskeemi ohvriks langemise korral tasub pöörduda politseisse,” teatas asutus.

Tervisekassa tänab kõiki inimesi, kes on neile või politsei- ja piirivalveametile petukõnedest teada andnud ning ka inimesi, kes pettuste eest sotsiaalmeedias hoiatavad. Kõige olulisem on meelde jätta, et sõltumata pöördumise sisust ei tee tervisekassa inimestele kõnesid ega saada kirju, kus palutakse dokumendi numbrit ja PIN-koode.

Näiteid petukõnedest

Soodsam visiiditasu: võid saada kõne, kus palutakse Smart-ID või mobiil-ID abil registreerida kohtumine tervisekassa kontoris või sõlmida otseleping soodsama visiiditasu saamiseks. NB! Tervisekassa ja tervishoiuteenuste osutajad ei võta inimestega ühendust ega paku soodsamat visiiditasu. Visiiditasude kord tuleneb seadusest.

Lõppev ravikindlustus: võid saada kõne või kirja, kus hoiatatakse peagi lõppeva ravikindlustuse eest ja palutakse selle pikendamiseks isikuandmeid, sh Smart-ID või mobiil-ID autentimist. Tervisekassa ei tee selliseid pöördumisi. Ravikindlustuse kehtivust saab kontrollida riigiportaalist eesti.ee või terviseportaal.ee.

Soodusravimite hüvitamine: võid saada kõne või kirja, kus märgitakse, et inimesel on saamata teatud summa soodusravimite hüvitist. Küsitakse isikuandmeid, sh isiku autentimist. Tervisekassa ei tee selliseid pöördumisi. Soodusravimite hüvitamine käib automaatselt.

Haigushüvitise maksmine: võid saada kõne või kirja, kus palutakse täiendavaid isikuandmeid haigushüvitise maksmiseks. Kui inimesel puudub haigushüvitise saamiseks õige arvelduskonto, on inimesel võimalik seda ise esitada riigiportaalis eesti.ee, terviseportaalis või kasutades tervisekassa kodulehel vastavat blanketti. Tervisekassa ei saa inimese eest andmeid esitada, vaid ainult meelde tuletada arvelduskonto esitamise vajadust!

Reklaamimees: suhtlusstiil oli väga asjalik

„Täna veendusin ise, kui heale tasemele on jõudnud petised,” kirjutas reklaamikorraldaja ja endine ajakirjanik Olav Osolin sel kuul sotsiaalmeedias. „Kõne tervisekassast, väga viisakas noormees, laitmatu eesti keel. Uuris kas ma olen Olav Osolin ja luges ette mu isikukoodi. Seejärel sain teada, et tervisekassa on jätnud mulle arvutisüsteemi vea tõttu 2024. aastal maksmata 89 eurot ning nüüd aetakse see asi korda. Ma ütlesin, et väga vahva – maksku aga. Sellepeale päriti mult, et kas ma tahan, et see summa kantakse hambaravi eest tasumiseks või ravimite hinna korvamiseks. Ma valisin viimase variandi.”

Selle peale teatas helistaja, et Osolinil tuleb end formaalselt tuvastada ja uuris, kas ta eelistaks Smart-ID-d või mobiil-ID-d. Sel hetkel sai aga mehele selgeks, et tegu on pettusega, mille peale ta ütles, et pöördugu helistaja tema poole läbi terviseportaali ning et tal pole aega pikemalt vestelda.

„Sinnamaani, kus jutt jõudis Smart-ID-ni, olin ma valmis uskuma, et ma räägin tervisekassa ametnikuga, sest tema suhtlusstiil oli väga asjalik ning eks omajagu mängis kaasa ka laitmatu eesti keel,” tunnistas Osolin. „Ma ei usu, et ma rääkisin päris ehtsa AI-ga (tehisintellekt – toim), ehkki ma olen lugenud, et piisab 10-sekundilisest helilõigust, et AI saaks rääkida kasvõi su sugulase häälega, aga ma arvan, et pigem vestlesin ma eestlasest suliga. Aga väga profiga!”

Ettevõtja: sain kaks kombineeritud petukõnet

„Sattusin sarnasesse petukõnesse nagu Olav Osolin hiljuti oma seinal kirjeldas. Aga ma sain veidi huvitavama kogemuse, sest sain kaks, omavahel kombineeritud petukõne. Kui viitsid lugeda siis võib sellest sulle kasu olla,” kirjutas nädalapäevad hiljem ettevõtja ja õppejõud Andro pealinnast.

„23. mail 2025 kell 13:06 sain kõne numbrilt +372 5378 6853 meesterahvalt, kes tutvustas end tervisekassa ametnikuna nimega Kuldar. Väga usutavas ja professionaalses stiilis teatas ta, et mul on kasutamata 2024. aasta tervisehüvitis ja küsis, kas soovin selle üle kanda 2025. aastasse. Nõustusin.

Seejärel küsis ta, kas soovin hüvitist kasutada ravimite või hambaravi jaoks ning palus kinnitada ülekande Smart-ID abil. Ekraanil näitas saatjaks „RIA Riigi Infosüsteemide Amet”, mis ei tekitanud kahtlust. Sisestasin PIN1 – ja kõne katkes. Kuna pean ennast üle keskmise küberriskidest teadlikuks, siis imestan tagantjärgi, kui lihtne oli minult kinnitus saada. See kõne oli tõesti usutav.

Kell 14:39 helistati uuesti numbrilt +372 5679 9419. Ekraanile tekkis LHV logo. Seekord esitles helistaja end kui LHV küberturbe spetsialist Martin Tamm. Väitis, et minu kontol on toimunud kahtlasi tehinguid ja LHV on sulgenud mu internetipanga. Küsis, kas mul on kontosid ka teistes pankades ning teatas, et minu nimel on tehtud laenutaotlusi kiirlaenukontoritesse.

Kõik tundus väga professionaalne, kuni hakkasid ilmnema kahtlased väited:

Esiteks ütles, et küberintsidentidel kehtib konfidentsiaalsusnõue ja ma ei tohi sellest kellelegi rääkida enne, kui olen käinud politseis ütlusi andmas. Enne selgitas, et ta koostab politseile raporti ja mind kutsutakse ütlusi andma. Rahustas, et see on tavaprotseduur ja ma ei peaks muretsema.

Teiseks, palus mul olla liinil ja mitte katkestada kõnet, sest võimaliku kindlustusjuhtumi korral saaks salvestatud kõnega tõendada, et olin küberturbespetsialistiga vestluses ja ei teinud ise neid tehinguid. Arvatavasti tahtis sellega hoida mind taustauuringut tegemast ja panka helistamast.

Kolmandaks, ütles, et mul on vaja arvutis siseneda ID-kaardiga nende viirusetõrje platvormile, kus nad saavad mu seadmed pahalaste viirusest puhastada ja siis saan Smart-ID uuesti seadistada.

Neljandaks, tegin katseid, kas internetipangad on suletud. Kõik töötas tavapäraselt. Kui seda talle ütlesin, siis selgitas, et seadmetes olev viirus loob petliku kihi, nagu kõik oleks korras ja ma ei näe tegelikku internetipanka.

Kui aga tegin oma kontode vahel väikeseid ülekandeid proovimiseks ja need liikusid pangast panka korrektselt, siis ta väitis, et pätid töötavad vastu ja on vahepeal nende blokeeringu lahti murdnud.

Siis palusin härral tõendada, et hetkel ei toimu tema poolt petukõne. Selle peale ütles, et saadab oma töötõendi, mis saabus hetkega sõnumina. Tundus küllaltki veenev tõend, kuid kahtlane oli, et sellise pildiga Martin Tamm ei tulnud googeldades välja. Lisaks ei olnud see LHV, vaid Eesti Panga töötõend. Sellele viidates ta selgitas, et pankade küberturbespetsialistidel ongi Eesti Panga töötõend. Ja nimi Martin Tamm, ta kolleeg on kindlasti Jaan Kask.

Viiendaks, ta hakkas survet avaldama, et millal ma saan minna arvutisse ID-kaardiga. Mul oli selge, et tegu on petukõnega ja lõpetasin selle. Õnneks katkestasin kõne enne, kui sai kahju tekkida.

Kui saad kahtlase kõne – lõpeta see kohe. Konsulteeri otse oma panga ja ametlike asutustega.”

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 29/05/2025 08:49:37

Lisa kommentaar