Küsitlus

Kuidas on vihmane suvi mõjutanud sinu aiasaaki?

LÕUNA-EESTI KINNISVARATURG: Tartumaa õitseb, teised maakonnad on veel sulamise ootuses

Kinnisvara24 portaali ning maa- ja ruumiameti värske statistika näitab, et aasta esimesed kuud tõid Lõuna-Eesti kinnisvaraturul esile selged piirkondlikud erisused – Tartumaa korteritehingute arv kasvas ligi neljandiku võrra, samas jätkub väiksemates piirkondades ääremaastumine ja ostuhuvi langus.

Tänavu esimeses kvartalis on Lõuna-Eesti kinnisvaraturgu mõjutanud nagu mujalgi euribori järk-järguline alanemine, mis on toonud kergendust kodulaenu võtjatele ja parandanud üldist ostuvõimet. Selle mõju on tuntav eelkõige suuremates linnades, kus tehingute arv on märgatavalt suurenenud.

„Euribori vähenemine on taastanud inimeste kindlustunnet ja julgust soetada uut elamispinda. See trend on kõige selgemalt nähtav Tartu maakonnas, kus korteritehingute aktiivsus on kasvanud ligi 24 protsenti,” tõdes Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.

Piirkondlikud erinevused on aga märkimisväärsed. Tartumaa kõrval on ainsad tehinguaktiivsuse kasvuga piirkonnad Põlvamaa (+13,6%) ja Viljandimaa (+5,37%). Kuigi protsentuaalselt näitas statistika Põlvamaal ja Viljandimaal märkimisväärset kasvu, tehti neis maakondades tegelikult vaid vastavalt kuus ja viis tehingut rohkem. Samal ajal on märgata tehingute arvu vähenemist Valgamaal (-12,12%), Võrumaal (-8,3%) ja Jõgevamaal (-5%).

„Väiksemates maakonnakeskustes näeme jätkuvat väljakutset – rahvastiku vähenemine ja madalam ostujõud mõjutavad seal kinnisvaraturu aktiivsust. Selge eristumine toimub suuremate keskuste ja ääremaade vahel,” selgitas Uibomäe.

Lõuna-Eesti äärealadel jätkub elanike väljarände suundumus, mistõttu on huvi kinnisvara vastu märksa tagasihoidlikum kui Tartumaal. Väikelinnades jäid 2024. aastal väärtuslikumad tehingud valdavalt 100 000–200 000 euro piiresse.

Pakkumiste arv on plahvatuslikult kasvanud
Üks silmatorkavamaid trende on müügipakkumiste arvu märkimisväärne kasv Lõuna-Eesti kõigis maakondades. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on kõige rohkem pakkumiste arv suurenenud Jõgevamaal (+131%) ja Valgamaal (+85,4%), kuid kasv on tugev ka Viljandimaal (+75,3%), Võrumaal (+47,6%) ja Põlvamaal (+41,6%). Tartumaal, kus tehingute arv kasvas kõige rohkem, on pakkumiste arv suurenenud 25,9%.

„Pakkumiste järsk kasv näitab, et müüjad on muutunud aktiivsemaks, kuid see viitab ka pikenenud müügiperioodile – eriti väiksemates piirkondades kulub kinnisvara realiseerimiseks varasemast rohkem aega,” selgitas Uibomäe.

Pakkumishinnad langevad pea kõikjal
Statistikakeskkonna andmed näitavad, et korterite ruutmeetri pakkumishinnad on aastaga langenud peaaegu kõigi eri suurusega korterite puhul ja kõigis maakondades. Näiteks ühetoaliste korterite pakkumishinnad on langenud Valga maakonnas 41,3%, Jõgeva maakonnas 27,5%, Viljandi maakonnas 25,6% ja Tartu maakonnas 19,9%. Ainus kasvuga piirkond on Põlva maakond, kus ühetoaliste korterite ruutmeetri pakkumishinnad on tõusnud 49,7%.

„Korterite pakkumishindade langus näitab, et turg on korrigeerimas varasemaid ülehinnatud tasemeid. Paljud müüjad on sunnitud oma hinnataotlusi realistlikumaks muutma, eriti äärealadel,” ütles Uibomäe.

Üürikorterite arv aina kasvab
Üüripakkumiste arv on tänavu samuti kasvanud kõigis maakondades peale Jõgevamaa. Eriti märkimisväärne on üüripakkumiste kasv Põlvamaal ja Valgamaal, kus mõlemas on tõus olnud 150%. Ka Viljandimaal (+78,8%), Võrumaal (+75%) ja Tartumaal (+62,4%) on üüripakkumiste arv tõusnud oluliselt.

„Üürituru aktiivsuse kasv peegeldab ühelt poolt investorite huvi üürikinnisvarasse, teisalt on väiksemates maakonnakeskustes kohalike elanike nõudlus üüripindade järgi madal,” tõdes Uibomäe.

Kortereid üüritakse eelkõige linnades. Lõuna-Eestis on see turg kõige aktiivsem Tartus, kuna üliõpilaste ja noorte spetsialistide nõudlus üüripindade järele on suur. Lõuna-Eestis paistab üürituru aktiivsuse poolest silma veel ka Viljandi ning Otepää. Talvepealinna eripäraks on eelkõige lühiajalised üüripinnad (nt Airbnb), kuna piirkond meelitab nii talvel kui suvel turiste. See toetab investeeringuid puhkusekorteritesse. Teistes maakonnakeskustes on üüriturg piiratud, kuna nõudlus keskendub peamiselt kohalikele elanikele. Nooremad inimesed kolivad suurematesse linnadesse ja elanikkond väheneb.

Samas paistavad üüritootluse vaates silma just Lõuna-Eesti väiksemad maakonnad. Kinnisvara24 üüritootluse kalkulaatori põhjal ulatub Jõgeva ühetoaliste korterite keskmine üüritootlus 15%-ni, Võrus on see 9,2%, Põlvas 10,5%. Tartus on sama näitaja kõigest 5,7%.

„Renoveeritud ja korralikult sisustatud üürikorter võib olla ka perifeerias väga nõutud, sest paljud ettevõtted otsivad väljast tulnud spetsialistidele elamispinda,” tõdes ta. Uibomäe sõnul tuleks väikelinnade üürikorteritesse investeerides arvestada suurema riskiga – nii elanikkonna kahanemise kui ka vähese likviidsusega.

Tulevikuväljavaade
Kinnisvara24 tegevjuhi sõnul jätkub 2025. aastal Lõuna-Eesti kinnisvaraturu polariseerumine – Tartu ja Viljandi püsivad aktiivsed, samas kui väiksemad keskused seisavad silmitsi väljakutsetega.

„Tartu piirkond jääb Lõuna-Eesti kinnisvaraturu veduriks tänu ülikoolile ja töökohtadele. Teistes maakonnakeskustes sõltub kinnisvaraturu elujõulisus suuresti kohalike tööandjate käekäigust ja regionaalpoliitilistest meetmetest, mis võiksid ääremaastumist pidurdada,” resümeeris Uibomäe.

Tartus võib maaklerite hinnangul sel aastal oodata mõõdukat tehingute arvu ja hindade kasvu umbes 3-5%. Teistes Lõuna-Eesti linnades on hinnakasv mõõdukam või püsib samal tasemel. Nõudlus on eelkõige energiatõhusate korterite ja uusarenduste vastu.


Korterite keskmine müügi- ja üürihind ning üüritootlus Kagu-Eestis esimeses kvartalis

Põlvamaa
Valgamaa
Võrumaa
1-toalise korteri keskmine müügihind
22 082 eurot
45 056 eurot
31 673 eurot
1-toalise korteri keskmine üürihind
194 eurot
194 eurot
243 eurot
1-toalise korteri keskmine üüritootlus
10,54%
5,16%
9,20%
2-toalise korteri keskmine müügihind
27 219 eurot
29 543 eurot
44 706 eurot
2-toalise korteri keskmine üürihind
156 eurot
224 eurot
293 eurot
2-toalise korteri keskmine üüritootlus
6,87%
9,09%
7,86%

Allikas: Kinnisvara24 statistikakeskkond ja üüritootluse kalkulaator

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 05/06/2025 09:25:06

Lisa kommentaar