LõunaLeht vaatles mitmeid pakaselise jaanuarikuu eest laekunud elektriarveid ning nende tekitatud reaktsioone.

Elektriarvetega seonduv on pärast külma jaanuari, mil valitsesid korraga nii suurem kütmisvajadus kui seoses nõudlusega kõrge elektri börsihind, toonud palju poleemikat ning pahaseid avaldusi. Toome välja osa ühest juhuslikult sotsiaalmeedias silmajäänust.

„Elame riigis, kus talv ei tule ootamatult. See on iga-aastane paratamatus. Ometi tundub, et meie energiamajanduse juhtide jaoks on miinuskraadid midagi enneolematut, mille eest tuleb tarbijat rängalt karistada. Avasin hiljuti oma elektriarve, oodates tavapärast talvist summat – umbes 300 euro kanti. Selle asemel vaatas mulle vastu number, mis võtab jalad nõrgaks: 1000 eurot,” kurjustas Heiko. „See ei ole enam hinnatõus. See on röövimine päise päeva ajal. See on summa, mis lööb tavalise pere eelarvesse mitte augu, vaid kraatri. Meele teeb mitte lihtsalt mõruks, vaid ajab mustaks.”

„Meile räägitakse hommikust õhtuni rohepöördest, jätkusuutlikkusest ja uuest helgest tulevikust. Aga mis on selle hind? Kas hind on see, et toasooja eest maksmiseks peab inimene võtma kiirlaenu? Tundub, et need otsused on tehtud soojades kabinettides, kus Exceli tabelid on tähtsamad kui reaalsed inimesed. Kogu see praegune energeetika olukord meenutab halba tsirkust. Me sulgeme toimivaid ja stabiilseid lahendusi, pakkudes asemele loosungeid ja tuulelohesid, mis külmal ja tuulevaiksel talvepäeval meid hätta jätavad,” lisas ta.

Heiko arvates tuleks selle „kaose arhitektid” ehk „rohegeeniused” saata kuhugi üksikule saarele üksteisele elektrit väntama.

„Kaua võib tavaline inimene kinni maksta kellegi teise ebakompetentsust? Elekter ei ole luksuskaup, see on eluks vajalik teenus. Riigi ja majanduse ülesanne on tagada stabiilsus, mitte tekitada inimestes paanikahäireid iga kuu alguses. On viimane aeg lõpetada eksperimenteerimine ja teha see majandus korda. Inimeste kannatus on katkemas ja 1000-eurone arve on piir, kust tagasiteed enam ei ole,” teatas ta.

Lõunaeestlaste lood
LõunaLeht palus toimetuse lähiringkonnast paaril koduomanikul oma jaanuarikuu elektriarvet veel kord silmitseda.

Maja äärelinnas, kodanik K: „Mina ei saa oma arvest aru, ridu on mitu lehekülge. Aga kokkuvõttes on summa 60 eurot. Käib kah. Kuigi sama tarbimise pealt oli detsembris arve 41 eurot: detsembris 199 KWh, jaanuaris 193.”

Maja linnas, kodanik E, fikseeritud pakett: „Jaanuari elektriarve oli 434 eurot ehk 170 eurot rohkem kui detsembri eest ja 265 eurot rohkem kui aasta tagasi. Terve maja nõuab põhimõtteliselt elektrit. Oli suht ootuspärane, aga lootsin ikka max 300 euriga hakkama saada.”

Suur vana talumaja maal, fikseeritud pakett, kõrvaltiivas asuv pesuruum elektriküttel, ahiküttel tagatiib vajas külmemal ajal elektriradiaatoriga kosutamist, külmunud toru vahel puhuriga sulatamist, kodanik V: „166 eurot nagu Jürgen Ligil, detsembris oli 120, mullu jaanuari eest 157. Üsna ootuspärane, oleks võinud hullemini minna. Mullu oli jaanuar soojem, aga tookord oli pesuruumis janusem radikas. Aga ei kadesta börsielektriga kütjaid: tutvusringkonnas ühel perel detsembris 80 ja jaanuaris 220 eurot arve, osalt kütteks elektriradikas ja õhksoojuspump.”

Kodanik S-i väikese äärelinnamaja elektriarve oli jaanuaris 76 eurot.

Kokkuvõtlikult: numbrid polnud just rõõmustavad, aga üldiselt ootuspärased, hirmsat pahameelt keegi ei väljendanud.

Vesi opositsiooni veskile
Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart saatis esmaspäeval peaminister Kristen Michalile avaliku kirja, kus juhib tähelepanu jaanuarikuistest kõrgetest elektriarvetest põhjustatud kriisiolukorrale ning nõuab meetmete rakendamist nii praeguste tagajärgede leevendamiseks kui ka samalaadsete olukordade vältimiseks tulevikus. Teisipäeval korraldas Keskerakond Stenbocki maja ees meeleavalduse kõrgete elektrihindade vastu.

Isamaa teatas esmaspäeval, et nende fraktsioon algatab riigikogu istungil otsuse eelnõu tarbijatele tähtajalise energiašoki tagasimakse kehtestamiseks.

„Elektrihind Eestis oli jaanuaris märkimisväärselt kõrgem nii 2025. aasta keskmisest kui ka elektrikauplejate enda prognoosist. Sealjuures maksustab riik niigi kõrget elektrihinda täiendavalt: käibemaksu tõus, tasakaalustusvõimsuse tasu, varustuskindluse tasu, aktsiisitõus, emissioonikaubanduse ühikuhinna tõus,“ sõnas Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

Isamaa esindaja Jüri Ratas lisas Delfis ilmunud arvamusloos, et Soomes on ettevalmistamisel elektrihindade kompenseerimise meetmete pakett, kus energiakriisiks loetakse olukorda, mil hind ületab 18 senti kilovatt-tunni eest. Ka on tema sõnul Leedu selleks talveks elanike küttearvete kompenseerimiseks juba eraldanud 80 miljonit eurot.

Džotile viskus Ligi
Riiki (koos Eesti 200-ga) juhtiva Reformierakonna ja selle tegemiste-otsuste jõulisemaid avalikke kaitsjaid on rahandusminister Jürgen Ligi (kel muide elektriarved maksta nii pealinna kui Värska kodu eest), kes kunagi ei pelga avaldada ka n-ö ebamugavaid arvamusi.

„Meie maja elektriarve jaanuaris oli kah rekordiline, 166 eurot, aga tunnustust selle eest, nagu saab pikaajaline kolleeg (KE) Kaido Höövelson enda 1589 euro eest, pole minul loota. Sest tema tarbib rohkem ja kasutab enda arvet kirumiseks ja süüdistamiseks ning kirujate, süüdistajate ja rahumeelsete kannatajate liitmiseks. Kaido ütleb olevat ise teinud kõik õigesti: tal on suur maja, ta pole vegan ega roheline ja toidab neid, kes talle arveid saadavad,” kirjutas Ligi sotsiaalmeedias.

„Ühiskonnas ent „toidetakse” üksteist vastastikku, tehakse toitu ja makstakse selle eest, toodetakse elektrit ja esitatakse selle eest arved kulutajale, makstakse makse ja saadakse ka avalikku teenust ja ühiseid asju alates julgeolekust sõltumata sellest, kas pakutakse teistele praadi, laste õpetamist, sõitu või kõige selle korraldust,” manitses minister.

Ligi teatas, et inimese enda võimalused oma tulusid ja kulusid muuta on enamasti olemas. Riigi käega seda kõike ja kõigile teha on aga nii kaudne ja aeglane, et kuu elektriarvete kontekstis sisuliselt puudub.

„Aga kaudselt ja aeglaselt tehes on ka riik tegelikult oludega toime tulnud ja Euroopas oleme siiski koduelektri hinna odavamas otsas. Investeerimisvastastele vaatamata. Kaido partei nimelt on tegemas kõike selleks, et me seal poleks, takistanud investeerimist odavamasse tootmisse, kuid odavat elektrit siiski lubanud – ilma katteta,” kirjutas Ligi. „See uhhuu, mida nad lubavad fossiilenergeetika taassünnina, ei realiseeru, sest ei pääse turule, ei saa pangast laenu, ei ole üksi korraldades jõukohane rahaliselt ega jätkusuutlik.”

„Aga kui mitte juba veebruaris, siis märtsis kindlalt saamegi juba hoopis vähem hala ja odavama elektri, sest taastuvenergia hakkab tööle ja meenutab meile uuesti, et talvel külmaga kerkinud arvete teine pool on väikesed arved kevadest sügiseni, kui käituda säästlikult ja ettenägelikult. Hinna fikseerimine muide ei ole õige valik ei vastu kevadet ega saa rahaliselt ära tasuda pikas vaates, sest müüja marginaal on viimase puhul kõrgem, sest talle endale on see kallim. Aga muidugi võib see aidata rahustada närve, mis pole vähetähtis,” märkis Jürgen Ligi.

***
Elektriarvet kommenteerib uuselamurajoonis elav lõunaeestlane Margus:
Kuna elektriarve ei tule otse minu nimele, siis väga pole senini nüanssideni süvenenud, kuid nüüd siis seda üldrahvaliku sportliku tegevusena tegin. Oleme börsipaketil, et ikka nautida päikeseliste või tuulerohkete ilmade häid hindu. Ajatamisega kasutame pesumasinat ja nõudepesumasinat. Kuna pere on suur ja rahvarohke, siis mõlemad huugavad vaat et igapäevaselt. Perenaine vaatab, millal on kõige odavamad tunnid ja siis käivitab nõudepesumasina just sellel ajal. Midagi samalaadset toimub ka pesumasinaga.

Muidu on majas ikka mõistlikud LED-valgustid, aga pidevalt huugavaid arvuteid on peres terve posu ja telekas mängib kah vaat et kogu aeg. Õnneks vähemalt pliit ja soe vesi on gaasi pealt.

Kokku oli elektriarve jaanuaris 113 eurot, millest siis elekter ise 76€ ja võrguteenused koos kõikvõimalike parasiitteenustega 37.

Üldiselt väike ei tundu, aga kuuldes üle-Eestilist hüsteeriakoori, siis tundub, et läks veel päris hästi.

Samas on paljudel elekter seotud ka küttesüsteemiga ja selle pärast on mõistlik välja tuua ka küttekulud, seda enam, et tegelikult on elekter ja gaas meie peres ühe arve peal. Maagaasi eest maksis meie pere 244 eurot. Üldiselt võib vist ka seda summat maja suurust arvestades mõistlikuks pidada. Ilmselt aitas ka korralik kaminahi, mille puud omast käest, küttele kulunud kogusummat viisakamana hoida.

Kokkuvõtvalt siis elekter pluss gaas oli meie maja puhul 358 eurot, mida võib pidada viimaste aastate külmima kuu kohta veel allaneelatavaks.

Küll aga tahaks juhtida tähelepanu vaikselt paljunevatele parasiitridadele arve peal, mille arv kasvab nagu kevadine naadipõld. No näiteks kuutasu on nii elektril kui ka eraldi elektri edastamisel. Kas pole absurdselt loogikavastane?! Maksta kahte erinevat kuutasu selle eest, et tekib õigus elektri eest maksma hakata?! Reastan siia vaid kuluread, mis elektriarve pealt välja noppisin. On millele mõelda.

Elekter: 1. börsihinnaga elekter, päev; 2. börsihinnaga elekter, öö; 3. tarbimise tasakaalustamisvõimsuse kulu; 4. kuutasu. Võrguteenus: 5. elektri edastamine, öö; 6. elektri edastamine, päev; 7. kuutasu (kuni 16A); 8. taastuvenergia tasu; 9. varustuskindluse tasu; 10. elektriaktsiis; 11. lõpetuseks veel käibemaks 24% kogu eelnevale kupatusele otsa!

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 19/02/2026 09:21:37