Peaministri aastapäevakõnes oli päris mitu üldinimlikku ja toredat kujundit – ilusat juttu on ka keerulistel aegadel vaja, kuid tervikus oli tunda tugevat eneseõigustamist ja aasta pärast saabuvate valimiste hõngu.

Hea peaminister, miks oled koos oma koduerakonnaga meie riigi nii laperdama lasknud? Ütled küll, et tänane mõte on homne edu, kuid miks ei käi sa oma sõnade järgi? Väga paljud olulised otsused on tegemata, mida oli vaja juba eile või poolteist aastat tagasi, peaministriametisse asudes. Kõige kriitilisem on olukord mõistliku hinnaga elektrienergia tagamisega. Inimesed ja ettevõtted ägavad prognoosimatute hinnakõikumiste all, ent valitsuselt otsuseid ei ole ega ole näha ka tulemas.

Seetõttu ei soovi sa ka sellest rääkida, nimetades oma kõnes veel irooniliselt, et elektrihindadest „rääkida ei jõudnud, sest rääkisin vaid kõige olulisemast“. Tõepoolest, ehk ei olegi rääkida niipalju vaja, vaja on tegutseda. Tegutsemist peaks alustama sellest, et paneksid koos valitsusega erinevad energiavaldkonna võimalikud stsenaariumid koos realistlike arvutustega lauale, et iga mõtlemisvõimeline inimene saaks neid hinnata. Siis ehk ei peaks lõputult kuulama iga isehakanud „eksperdi“ suust sel teemal kelbast, mis rahva täiesti segadusse ja suurema otsustamatuseni lükkab. Juht peab hoidma ikka rooli tugevalt peos ja hindama olukorda ettenägelikult – siis kui juba auto laperdab, on sageli juba hilja.

Ebamugavaid teemasid on veelgi. Arusaadav on, miks üritad pöörata kõikide valdkondade rahapuuduse naljaks, kuid see ei ole naljakas, sest selle taga on hädas olevate inimeste kannatused. Ehtne näide on erihooldusteenuse valdkonna kohtade puudus ja olemasoleva teenuse kriitiline alarahastus. Väga paljudes valdkondades on kriitilisi puudujääke veelgi. Samas riigi võlakoorem üha kasvab. Võlgu võtsid ka selleks, et kõige paremini toime tulevatele inimestele (üle 3500 euro kuus teenivatele) oli vaja nui neljaks mitmesaja miljoni suurust maksukingitust teha. Kus on valitsuse vastutustunne?

Väga paljudes ettevõtlusvaldkondades oleks vaja astuda samme konkurentsivõime säilimise toetuseks. Kuid seal tegusid ei tule, nagu ei julgenud sa seda teemat puudutada ka kõnes. Põllumajandus on otsustamatuse ehtne näide, sest seal hoiad kümne küünega kinni valdkonda absoluutselt mittetundvat ministrit. Jõulise tegutsemise asemel maksab riik mõisavalitsejaks õppiva ministri arveid kaduma läinud ajaga.

Eesti riik ootab oma juhtidelt ausat dialoogi oma rahvaga. See oleks suurim Eesti Vabariigi aastapäevakink, mida peaministrilt oodata.

 

Autor: ANTI ALLAS, riigikogu liige, SDE
Viimati muudetud: 05/03/2026 09:29:19