Seoses kasvanud sõjaliste droonide ohuga on kindlustusettevõtted viimasel ajal saanud mitmeid päringuid, et täpsustada, milliseid sõjalistest droonidest tulenevaid potentsiaalseid kahjusid kindlustus kompenseerib ja milliseid mitte. Ühe eksperdi sõnul üldjuhul hoonetele põhjustatud kahjud kaetud pole, kuid näiteks sõidukikahju või ära jäänud lennureisi osas tasub kindlustuse poole pöörduda küll.

Viimaste nädalate sündmused on toonud drooniohu inimeste jaoks varasemast palju lähemale. Kindlustuse poole on pöördunud juba mitmed kliendid, et uurida, mida teha olukorras, kus sõjaline droon kahjustab autot, kodu, tervist või rikub reisiplaane. Balcia kindlustusosakonna juht Jonatan Jõks nentis, et sõjaliste droonidega seotud kahjude puhul ei saa eeldada, et kõik olukorrad lähevad automaatselt ühe kindlustuse alla ning eriti oluline on mõista erinevusi sõjalise ja tavapärase õnnetusjuhtumi vahel. „Üle piiri eksinud droonid on tegelikult juba ju ka kahju tekitanud. Õnneks peale Auvere korstna pole muid varalisi kahjusid olnud, aga näiteks Tartu lennujaama tööd see mõjutas juba otseselt,“ sõnas Jõks.

Ta selgitas, et väga palju sõltub sellest, millist vara kahju puudutab ja mis asjaoludel see juhtus. Kui sõjadroon kahjustab inimese kodust vara, siis selline kahju kodukindlustuse alla ei lähe. Põhjus on selles, et sõja, militaarsete operatsioonide ja sarnaste sündmustega seotud kahjud on kodukindlustuste tingimustes üldjuhul välistatud. „Lühidalt öeldes: kui aknasse sõidab tsiviildroon, siis katame kahju, kui aga militaardroon, siis mitte,“ lausus Jõks ja lisas, et muude kindlustusliikude puhul tingimustes sellist välistust ei ole.

Kui droon peaks tühja põllu või korstna asemel maanduma näiteks kellegi sõidukisse, siis see läheb kaskokindlustuse alla. Kui drooniga seotud juhtumis saab vigastada inimene, siis abistab õnnetusjuhtumikindlustus.

Ilmselt on aga praeguses olukorras kõige rohkem mõjutatud siiski inimeste reisimised, kuna drooniohu tõttu võivad lennud ära jääda, hilineda või neid suunatakse ümber teistesse lennujaamadesse. Jõksi sõnul kehtib siin üldjuhul reegel, et ära jäänud lennu või hilinemiste puhul tuleks esmalt pöörduda lennufirma poole, sest lennu enda ümberkorraldamine või piletiraha tagastus on paljudel juhtudel lennufirma vastutus. „Reisikindlustus tuleb mängu siis, kui tuleb kompenseerida muid kahjusid, mida lennufirma ei hüvita. Näiteks kasutamata jäänud majutus, autorent või muud reisi katkemisest tekkinud kulud,“ lausus Jõks.

„Peab arvestama, et lennufirma vastutus ei kehti kõikides olukordades. Kui hilinemise põhjuseks on näiteks riigi seatud piirangud, siis lennufirma neid kahjusid reisijale ei hüvita. Sellises olukorras võib aidata just reisikindlustus. Enne kindlustuslepingu sõlmimist tuleks kindlustusfirmalt üle küsida, kas lennuplaani muutus on selles lepingus kindlustusjuhtumiks või mitte. Vajadusel saab poliisile lisada ka eriklausleid,“ märkis Jõks.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 16/04/2026 08:45:17