Triikraud on üks neist kodumasinatest, mille kasutamine tundub nii tavapärane, et selle võimalikele ohtudele enamasti ei mõeldagi. Seade võetakse kapist välja, triigitakse kiiresti mõned riided ja pannakse tagasi kappi. Ometi võib just triikraud hooletuse, kulumise või puuduliku hoolduse tõttu põhjustada väga tõsise tulekahju.

G4Si erakliendiüksuse juhi Tarmo Pärjala sõnul on elektriseadmed kõige sagedasem tulekahjude põhjus. Kuigi triikraud pole nende seadmete seas esikohal, siis kahjud, mis võivad sellest tekkida, on väga suured. Pärjala meenutab ühte juhtumit, kui Narva korteris tekkis tulekahju just vooluvõrku unustatud triikraua tõttu. „Ühel õhtul oli kolmekordse kortermaja teise korruse aknast näha suitsu. Enne päästemeeskonna saabumist hakkas üks vabatahtlik Sillamäe päästekomando päästja hoonest inimesi evakueerima ja valmistas päästjatele ette sisenemistee põlevasse korterisse. Kohale saabunud päästjad kõigepealt lokaliseerisid ja seejärel likvideerisid tulekahju. Kahetoaline korter sai suuri kahjustusi ja elu kaotas seal viibinud kass,“ kirjeldas Pärjala.

Kõige levinum viis, kuidas triikraud kodus tuleohtliku olukorra võib põhjustada, ongi selle järelevalveta jätmine. Kui triikraud jääb kogemata pikaks ajaks vooluvõrku, võib see üle kuumeneda või süüdata läheduses olevad tekstiilid.

Eriti ohtlikuks muutub olukord siis, kui kodust lahkutakse ja triikraud ununeb sisselülitatuna tööle. Kuigi paljudel triikraudadel on automaatne väljalülitamine, on igal juhul mõistlik seade pärast triikimise lõpetamist alati ise vooluvõrgust eemaldada.

Lisaks tuleohule kujutab kuum triikraud ohtu ka lastele ja lemmikloomadele, kes võivad selle kogemata ümber ajada või endale peale tõmmata. Rääkimata sellest, et laps võib järelevalveta olles triikrauaga mängima hakata ja näiteks kergemal juhul vaiba sisse augu sulata, aga halvemal juhul tulekahju tekitada. Niisiis tuleb triikraud hoida lastele kättesaamatus kohas.

Kulunud toitejuhe võib põhjustada lühise
Triikraua ohutus sõltub suuresti ka selle toitejuhtmest. Aastatega võib juhe kuluda või murduda või näiteks närivad koduloomad isolatsiooni läbi.

Katkine või pragunenud juhe võib põhjustada elektrilöögi, sädemeid või lühise. Sellist juhet ei tohi parandada teibi ega muude ajutiste lahendustega – see võib olukorra hoopis ohtlikumaks muuta. Kui kaabel on kahjustatud, tuleb see lasta spetsialistil välja vahetada.

Tähelepanu tasub pöörata ka seinapistikule: kui pistik või juhe muutub triikraua kasutamise ajal tavapärasest kuumemaks, võib see viidata ülekoormusele või sisemisele rikkele.

Katlakivi ei mõjuta ainult triikimistulemust
Auruga triikraudade puhul on üks levinumaid probleeme katlakivi kogunemine. Paljud peavad seda vaid esteetiliseks või kasutusmugavuse küsimuseks, teadmata, et katlakivi võib mõjutada ka seadme ohutust.

Kui triikraua sees olevad aurukanalid on ummistunud, võib kuumus jaotuda ebaühtlaselt ning küttekeha koormus suureneda, mis põhjustab ülekuumenemist ja lühendab seadme eluiga. Samuti võib katlakivi kahjustada sisemisi komponente ning põhjustada vee lekkimist kohtadesse, kuhu see ei tohiks sattuda.

Vee lekkimine võib põhjustada elektririkke
Kui triikraud hakkab lekkima, ei ole enam tegemist ainult ebamugavusega. Vesi ja elekter on ohtlik kooslus, mis võib kaasa tuua tõsiseid rikkeid. Kui niiskus pääseb elektriliste osade juurde, võib tekkida lühis või rike temperatuuri reguleerimissüsteemis. Selle tagajärjel võib triikraud kuumeneda kontrollimatult või lõpetada automaatse väljalülituse toimimise.

Lekkimine võib viidata kulunud tihenditele, sisemisele kahjustusele või katlakivist põhjustatud probleemidele. Ühelgi nimetatud juhul ei tohi seadme kasutamist jätkata.

Ohumärgid, mida ei tohi ignoreerida
Triikraud annab enamasti ise märku, kui sellega on midagi valesti. Kõige selgemad märgid on kärsalõhn, sulanud plastiku lõhn, särin, praksumine või tavapärasest tugevam kuumenemine.

Samuti tasub tähele panna, kui triikraud kuumeneb liiga kiiresti, ei hoia temperatuuri stabiilsena või töötab madalal seadistusel liiga intensiivselt. Probleemile võivad viidata ka lekkiv veepaak, kahjustatud korpus või kukkumise järel tekkinud praod.

Kui triikraud on saanud tugeva löögi või kukkunud, tasub selle seisukord kindlasti üle kontrollida, isegi siis, kui väliseid kahjustusi kohe näha ei ole.

Õige hooldus aitab tulekahju ennetada
Triikraud vajab hooldust ka siis, kui see näib olevat täiesti korras. Regulaarne puhastamine, katlakivi eemaldamine ja seadme üldise seisukorra kontroll aitavad vältida suuremaid probleeme.

Oluline on ka õige temperatuuri valimine. Eri kangad taluvad erinevat kuumust ning liiga kõrge temperatuur võib kahjustada nii rõivaid kui ka suurendada süttimisriski.

Pärast kasutamist tuleks triikraual lasta seista vähemalt tund aega, et see jahtuks täielikult maha. Alles seejärel tasub tühjendada veepaak ja panna seade kappi tagasi.

***

Tähelepanu elektriohutusele: elektriga seotud tulekahjude arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 57%

Elektrilevi koostöös päästeametiga kutsub kõiki koduomanikke kontrollima oma elektrisüsteeme. Selle aasta esimesel neljal kuul registreeriti 91 elektriga seotud tulekahju, aasta tagasi oli samal perioodil 58 tulekahju. 2025. aastal hukkus kuus inimest elektrist põhjustatud tulekahjudes.

„Numbrid on murettekitavad ja näitavad, et elanike elektriohutuse alaseid teadmisi on vaja parandada. Seetõttu jagame praktilisi nõuandeid oma kodu elektrisüsteemide hindamiseks ning parandamiseks. Elektrilevi toob elektri kohale pea igasse Eestimaa kodusse ja ettevõttesse, peame enda südameasjaks juhtida tähelepanu elektriohutusele. See oht on üldjuhul märkamatu, aga põhjustab palju pahandust,“ ütles Elektrilevi käiduvaldkonna juht Andres Tõnissaar.

Aastatel 2023–2025 on Eestis registreeritud kokku 614 elektrist alguse saanud hoonetulekahju, neist 392 leidis aset eluhoonetes. Kõige sagedamini on süüdlaseks elektripaigaldise rike, kokku 295 juhtumit. Elektriseadme rikke tõttu on põlenud 262 hoonet.

„Suur osa elektriga seotud tulekahjusid saab alguse riketest, mille põhjuseks on vananenud või asjatundmatult loodud elektripaigaldised – nt halvad/nõrgenenud ühendused või ka ebasobivad ühendused, kahjustatud elektripaigaldise osad jne. Kilpide, juhtmete jt elektripaigaldiste ohte saab vältida kvaliteetse ehitustöö, regulaarse ülevaatuse ja vajaduse korral süsteemi uuendamisega,” ütles päästeameti ennetustöö osakonna ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet.

„Elektriseadmete puhul tasub jälgida seda, et soetatavad tooted oleksid kindlasti CE märgistusega. Lisaks tuleb seadmeid kasutada nende kasutusjuhendi järgi ja kõiki ohutusnõudeid arvesse võttes. Ajahambale jalgu jäänud kodumasinad soovitame välja vahetada väiksema võimsusega seadmete vastu. Lausa rikkis või viga saanud kodumasinad tuleb lasta ära parandada spetsialistil või välja vahetada – neid kasutada ei tohi,” sõnas Tuuli Taavet.

Oht varitseb ka lemmiklooma omanikke, kes ruumi üksijäänuna võivad juhtmeid närida või pliidil kõndides kogemata elektripliidi sisse lülitada, mis võib põhjustada põlengu, juhul kui pliidil pole aktiveeritud nt lapselukk ja sinna on jäetud ka põlevmaterjali nagu näiteks paberist köögirätid, pajalapid, lõikelaud vmt.

Üle tuleks vaadata ka suvilate ja muude hooajaliselt kasutatavate hoonete elektrijuhtmestik, sest tuleb ette sedagi, kus närilised juhtmestikku kahjustavad – näritud juhtmed võivad kergesti lühisesse minna.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 04/06/2026 08:37:02