Nutika ahju ehitus. Foto: maaülikool

Maaülikooli ja Ahja ahjutehase (ning lisaks Tartu rakendusliku kolledži) koostöös arendatav nutikas pooleldi elektriline ahi pole mitte ainult teadusprojekt – arendaja kinnitusel saab sellest ühel hetkel ka täiesti ostetav toode.

Hiljuti kirjutas LõunaLeht, et mitme haridusasutuse ja Põlvamaa ahjutehase koostöös on loomisel ahi, mis põletab puid puhtamalt kui kunagi varem ja oskab ka energiat salvestada. Eesti Maaülikooli, Ahja Moodulahju tehase ja Tartu rakendusliku kolledži (VOCO) koostöös arendatakse puhtamat ja tõhusamat tahkekütuse kasutamist.

Pikaajalise arendustöö tulemusena valmib maaülikooli tehnikamaja katlalaboris uus pilukolde modifikatsiooniga laboriahi, mis võimaldab uurida põlemisprotsesse ja emissioone senisest täpsemalt. Ehk kuidas kolde geomeetria ja õhujaotus mõjutavad saasteainete teket ning põlemise efektiivsust. Eesmärk on parandada põlemise puhtust ja efektiivsust – vähem suitsu, rohkem soojust.

Uue laboriahju eripäraks on maaülikooli teatel elektrilised küttekehad, mis võimaldavad kasutada ahju mitte ainult puiduküttel, vaid ka soodsa elektrihinna korral tahkissalvestina. See ühendab traditsioonilise ahjukütte ja tänapäevase energiasüsteemi paindlikkuse, võimaldades optimeerida energiakasutust vastavalt turuolukorrale. Teisisõnu: kui börsielekter parajasti vähe maksab, saab ahju tennidega soojaks kütta ja puuhalge kokku hoida.

Projekti eestvedaja on maaülikooli energiakasutuse magistrant Mati Malm, kelle töö keskendub koldekeemia ja põlemispuhtuse parandamisele. Malm ei ole selles valdkonnas kaugeltki mitte algaja: muu hulgas on see 61-aastane magistrikraadi püüdev mees MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse esimees, energeetikainsener, pottseppmeister-restauraator ja pottseppade koolitaja.

Malm täpsustas hiljem LõunaLehele, et tema loodav ahi pole mitte ainult teadusprojekt. „Selle ahju puhul on lõppeesmärgiks inimesteni jõudmine, st peale edukat arenduse lõppu võtab Ahja Moodulahi selle tootmisse,” kinnitas ta.

Ahja ahjutehase kohta ütles ta veel, et maaülikooli inseneeria õppetool on juba üle kümne aasta nendega koostööd teinud ning tema isiklikult on Ahja tehases ligi kaheksa aastat katsetusi teinud. N-ö katlalaboris on juba teine nende ahju mudel, mida tudengid on oma laboritöödes eri režiimidel katsetanud ja mõõdistanud.

„Ahjakad on huvitatud enda toodete teaduspõhisest arendamisest,” tunnustas tartlasest küttespetsialist.

Mida kujutab endast maakeeli see elektriliste küttekehade kasutamine?

„Maakeeli tähendab see seda, et kahekihilise ahju vahele paigaldatakse võrdsetele kõrgustele sümmeetriliselt kuus 2 kW võimsusega elektritenni,” selgitas Malm. „Ahju tagaosas on tennide väljundid, kuhu elektritoide ühendatakse. Need tennid on laborikatsete jaoks. Kui need ennast õigustavad, disainitakse vastava kuju ja ohutusega lahend seeriatootmise tarbeks.”

LõunaLehele jäi maaülikooli teatest silma info, et ahju põlemisnäitajad on head „kontrollitud tõmbetingimustes”. Tundsime huvi, kas neid tingimusi saab kuidagi koduste vahenditega saavutada või on selleks vaja ahjule-korstnale spetsiaalseid seadeldisi.

„Reeglina on korstnate puhul tagatud tõmme 10−15 Pa. Kui tõmme on keskmiselt madalam tuleb paigaldada korstna tõmbeventilaator või ehitada korsten pikemaks või soojustada. Kui tõmme ületab lubatud piirmäära, paigaldatakse korstnale tõmbemoderaator,” selgitas ahjuspetsialist lahkesti.

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 11/06/2026 09:35:20