Allan Põder oma metsas. Foto: erakogu

Eesti Erametsaliit korraldab augusti teises pooles juba 33. korda metsamajandajate kokkutuleku, kus selgitatakse välja ka tänavused parimad metsamajandajad. Sellel konkursil osaleb kagunurgast kolm metsaomanikku.

Üks kolmest kagunurgast metsamajandajate konkursil kandideerijatest on Allan Põder Ojaveere talust Hürova külas Rõuge vallas.

„Erametsakeskusest tehti pakkumine. Olin nõus, sest osalemine tuleb kasuks, saan teadmisi juurde ja kohtun metsamajandajate kokkutulekul teiste metsaomanikega, saame informatsiooni ja kontakte vahetada,” sõnas ta.

Põder on tegelenud metsa majandamisega 15 aastat, algteadmised selles on ta saanud isalt. „Meil on ka teravilja maas ja kui on vilets saagiaasta, on mets alati toeks,” lausus ta ja täpsustas, et metsa on talul 400 hektarit.

Metsa majandamiseks on talus mitu olulist reeglit, neist esimene on, et lõigatakse just nii palju, kui palju on juurde kasvamas.

„Majandame metsa nii, et ka järeltulev põlv saab seal edasi majandada. Oleme suures koguses noorendikke hooldanud, kusjuures noorendikud on segapuude all. Seal on kuuske, mändi, sangleppa ja isegi lehist, viimast küll veel vähe ja rohkem katseks. Segametsal on see eelis, et see ei haigestu, kuna ürask lehtpuudele ei levi, ning segametsas on ka lindudel rohkem pesitsusvõimalusi,” rääkis Põder.

Ojaveere talu head koostööpartnerid on maakonnas tegutsevad puidufirmad, nagu aktsiaseltsid Barrus ja Toftan ning osaühing Osula Graanul Invest, kuhu nad viivad ise toorme. Kütteks müüvad nad vaid kolme meetri pikkust puud, mis tuleb tellijal ise lõigata ja lõhkuda.

Metsaomanike kitsaskohana tõi ta välja looduskaitsjate kehtestatud keelualad. Kui neis toimetab ka ürask, on asi halb, sest mets hukkub ja omanik ei saa sealt arvestatavat tulu.

„Meie talulgi on hea hulga metsapinda konnakotka tõttu keelu all, kuid paraku toimetavad seal ka üraskid, meie aga ei tohi kaitsealuses metsas midagi teha,” märkis Põder ja lisas, et on olukordi, mil on arukam metsad, kus ürask on oma töö teinud, maha võtta ja uued puud asemele istutada.

„Mets on eestlaste elurikkus, mida tuleb mõistlikult majandada ja samas ka loodust arukalt kaitsta,” sõnas ta ning lisas, et tema pooldab linnurahu metsas ning on seda ka järginud.

Maakonna metsaühistul juba üle 1500 liikme
Võrumaa metsaühistu tegevjuht Erki Sok ütles, et metsamajandajate kokkusaamine on väga vajalik, samuti nende seast tublimate väljaselgitamine, kuna see motiveerib metsaomanikke. Sok lisas, et üle-eestiline tunnustamine on tähtis ka seepärast, et Eestis on piisavalt neid, kes loobivad metsaomanikke poriga ja peavad kõike metsas toimuvat halvaks.

„Metsaomanikud toimetavad oma metsas mitmeti: ühed teevad sealt materjali vaid enda tarbeks, teistele on see tuluallikas, kuid nad kõik hoolivad metsast ja töötavad seal loodusega kooskõlas,” rääkis ta.

Võrumaa metsaühistust osalevad tänavu metsamajandajate konkursil Allan Põder ja Aivar Põder, kes esimese sõnul ei ole sugulased. Kolmas osaleja on Margus Noorkõiv Valgamaa metsaühistust.

„Allan Põder Mõnistest tegeleb veel ka teraviljakasvatusega. Aivar Põder Krabi kandist teeb talus ja metsas töid enda tarbeks. Mõlemad majandavad metsa pühendumusega: istutavad, hooldavad, täiendavad ja vajadusel kraavitavad,” kiitis tegevjuht.

Ta lisas, et kohapeal elavate metsaomanike metsad on hästi majandatud ja hooldatud ka sellepärast, et neil on metsast kogu aeg tooret vaja, kuid osal kaugel elavatel omanikel on metsamajandamisse vastupidine suhtumine. Paraku jäävad just korralikult hooldatud metsad looduskaitsjatele rohkem ette.

2005. aastast Võrumaa metsaühistu tegevjuhina töötav Sok meenutas, et nimetatud aastast on igal aastal mõni ühistu liige osalenud üle-eestilisel metsamajandajate konkursil ning toonud maakonda mõne auhinnalise koha. Esikoha tõi Võrumaale 2006. aastal metsaomanik Erki Sok.

Praegu on Võrumaa metsaühistul juba 1537 liiget, kellest 52 liitus ühistuga tänavu. Anniki Leppik Eesti Erametsaliidust märkis, et parimaks metsamajandajaks pürib tänavu kümme metsaomanikku. „Võitja selgitamisel on oluline vastutustundlikkus ja see, kui pika vaatega ta oma metsa eest hoolitseb,” täpsustas ta.

Eesti Erametsaliit tunnustab tegusaid metsaomanikke 1994. aastast ja see on ka ainus metsaomanike konkurss.

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 09/07/2026 09:47:40