Kui 11 Kagu-Eesti omavalitsust seal juhtivorganite poolt pakutavate teenuste ning tehtava töö mõõdikute järgi kolmeks – hea, käib kah, kehvapoolne – jagada, siis värvub kaardil roheliseks vaid üks. Torkab silma, et riigi enda tehtud hindamise põhjal on meie kandis ilmselt kõige kehvemad lood ühistranspordi ja invaliidide ligipääsuga vajalikele hoonetele.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium avalikustas hiljuti portaalis Minuomavalitsus.ee kohalike omavalitsuste 2025. aasta teenustasemete tulemused. Andmed näitavad ministeeriumi teatel, et Eesti omavalitsused parandavad stabiilselt, aasta-aastalt oma teenuste kvaliteeti ning suudavad seatud kriteeriume üha paremini täita.

„Minuomavalitsus.ee värsked tulemused kinnitavad, et Eesti omavalitsused ei seisa paigal. Stabiilne areng näitab kohalike juhtide ja spetsialistide pühendumust elanike elukeskkonna parandamisel, seda ka keerulistes majandusoludes,“ sõnas regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais. „Eriti hea meel on näha, et viimaste aastate suur fookus kriisivalmiduse parandamisel on kandnud vilja ja sellest on saanud omavalitsuste üks tugevamaid valdkondi.“

Veebilehel Minuomavalitsus.ee avaldatud analüüs hindab omavalitsuste kõiki peamisi teenuseid ühtse metoodika alusel. Omavalitsuste keskmine üldine teenustase skaalal 0–9 tõusis möödunud aastal tasemelt 4,3 tasemele 4,4 (kasv 3%). Suurima hüppe tegi alushariduse valdkond, kus keskmine teenustase tõusis tasemelt 4,5 tasemele 5,2 (kasv 16%). Teistest valdkondadest eristub kriisideks valmisolek, mille keskmine tase on kerkinud lausa 7,8-ni.

Minuomavalitsus.ee projektijuht Karl Annus selgitas, et portaal on muutunud omavalitsustele asendamatuks peegliks. „Meie eesmärk ei ole pelgalt pingeridu koostada, vaid pakkuda omavalitsusjuhtidele tööriista, mis näitab selgelt kätte kohad, kus on vaja pingutada. Näiteks sel aastal näeme, et kuigi üldpilt on hea, on oma inimeste koolitamise ja arenguvestluste osas veel paljudel arenguruumi,“ märkis Annus.

Tulemuste avalikustamisel Järva-Jaanis tunnustati silmapaistvaimaid omavalitsusi kahes kategoorias. Avatud omavalitsuse tiitli pälvisid kolm omavalitsust, kes saavutasid kõrgeimad tulemused avatud valitsemise valdkonnas: Tartu linn, Tartu vald ja Alutaguse vald. Meeskonna arendaja tiitliga pärjati Saue ja Järva valda, mis eristusid silmapaistvate tulemustega inimeste juhtimist mõõtvates kriteeriumites, nagu näiteks töötajate koolitamine, konkurentsivõimeline palgatase ja tööjõu stabiilsus.

„Kohaliku omavalitsuse teenuse kvaliteet ja elaniku rahulolu sõltub otseselt inimestest, kes seda teenust igapäevaselt disainivad ja pakuvad. Parim investeering on investeering oma töötajate hoitusesse, arengusse ja motivatsiooni,“ rõhutas Eesti Linnade ja Valdade Liidu direktor Veikko Luhalaid aukirju kätte andes.

Projekti raames on omavalitsuste teenuste taset avaldatud alates 2020. aastast.

Kagu-Eestis tõuseb esile Võru linn
Riik hindas kohalike omavalitsuste juhtimist umbes 700 kriteeriumi põhjal, vastavates tabelites on hindamisridu peaaegu 1500. Üldiselt on hinnatud valdkonnad järgmised: valitsemine ja avatud valitsemine, haridus ja noorsootöö, planeerimine-ehitus-energeetika, vee- ja jäätmemajandus, keskkond ja kliima, liikuvus, täiskasvanute sotsiaalhoolekanne, laste heaolu, kultuur ja sport, rahvatervis ja turvalisus, kriisideks valmisolek, ligipääsetavus ning ettevõtluskeskkond.

Õhtuleht leidis, et riigi andmetest ei piisa, omavalitsused tuleks juhtimise taseme järgi ka pingeritta paigutada. Väljaanne töötas välja oma võrdlusmetoodika ning leidis, et nagu varasematelgi aastatel on Eesti kõige paremini juhitud ja kõrge teenustasemega omavalitsused Tartu linn, Pärnu linn ja Viimsi vald. Pingerea lõpus on tagantpoolt alustades Ruhnu vald, Narva-Jõesuu linn ja Kihnu vald.

Õhtuleht jagas kaardil omavalitsused värvide kaupa kolmeks. Roheliseks värvusid need, mis suutsid 2025. aastal kõige paremini täita kohustusi ja vastata ootustele, punaseks aga need, mis tegid seda kõige tagasihoidlikumalt. Keskmikud pälvisid kollase tähistuse.

Meie regioonis värvus roheliseks vaid üks omavalitsus − Võru linn. Keskmiste hulka liigitusid Võru, Setomaa, Tõrva ja Valga vald. Kõik teised Kagu-Eesti omavalitsused paigutusid üleriigilises tabelis tagumisse otsa.

Kui vaatame väljaande põhjaliku metoodika järgi koostatud üleriigilist edetabelit, siis on Antsla vald seal tagantpoolt neljas, Räpina vald kuues ja Rõuge vald üheksas.

Millistes valdkondades on Kagu-Eesti omavalitsustel arenguruumi?
LõunaLeht vaatas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi hinnanguid lähemalt. Hindeid anti omavalitsustele erinevates valdkondades kümnepalliskaalal ehk nullist üheksani. Nagu ülalpool öeldud, oli riigi keskmine tase mullu 4,4.

Võru linna tulemused ületasid enamikus valdkondades kenasti keskmist. Näiteks sai linn seitse punkti sotsiaalse kaitse ja ettevõtluskeskkonna valdkonnas. Ka hariduse ning elamu- ja kommunaalmajanduse vallas olid Võru linnal head hinded. Keskmisest nõrgemaks hinnati tulemusi keskkonna ja kliima ning valitsemise vallas. Kokku aga kujunes Võru linna keskmiseks hindeks kümnepalliskaalal kena viis ehk kenasti üle vabariigi keskmise.

Võru vallas hinnati edukateks valdkondadeks haridust, elamu- ja kommunaalmajandust, kultuuri ja sporti ning ettevõtluskeskkonda. Kehvem oli hinne ligipääsetavuse valdkonnas, nagu paljudel teistelgi. See kriteerium näitab muu hulgas seda, kuidas on võimalik kodanikul ligi pääseda teenustele ning puudega kodanikul vajalikele hoonetele. Üldhinne on täpselt vabariigi keskmine: 4,4.

Antsla vald: edukad valdkonnad elamu- ja kommunaalmajandus ning keskkond ja kliima. Keskmisest madalamaks kujunes ka seal hinnang ligipääsetavusele, lisaks veel näiteks sotsiaalsele kaitsele ja kultuurile ning spordile. Keskmine üldhinne: 3,6.

Rõuge vald sai lausa seitse palli tervise ja turvalisuse ning kuus ettevõtluskeskkonna eest. Kehvemad olid lood näiteks taas ligipääsetavuse ja ka liikuvuse (muu hulgas ühistranspordi kättesaadavus) vallas. Hinne 3,9.

Setomaa vallas on Minuomavalitsus.ee andmetel tagatud kaheksa palli vääriline ettevõtluskeskkond, esile tõusevad ka sotsiaalne kaitse, kultuur ja sport ning tervis ja turvalisus. Probleemsemad valdkonnad on taas ligipääsetavus ja liikuvus – ilmselt ikka nende ääremaa ühistranspordiühenduste pärast. Setomaa valla juhid suutsid mullu pakkuda oma kodanikele teenuseid keskmisele hindele 4,5.

Kuidas on aga lood Põlvamaal?

Põlva vallas on üle keskmise taseme korraldatud elamu- ja kommunaalmajandus, sotsiaalne kaitse, kultuur ja sport. Kehvemad on lood taas näiteks liikuvuse ja ligipääsetavusega. See on natuke pead murdma panev hinnang, sest teadaolevalt on Põlval ühena vähestest omavalitsustest olemas rongiühendus ja ka tuliuus vallamaja peaks olema ratastoolis inimestele ligipääsetav. Kuid eks kriteeriumeid on neis valdkondades veel ja ju siis hindajad teavad ikka paremini. Põlva keskmine hinne on 4,0.

Räpina vallal tugevamad kohad ehk vabariigi keskmist ületavad teenuste tasemed ... puuduvad. Ligipääsetavus on saanud hinde üks, valitsemist ja liikuvust on hinnatud kahe punktiga. Valla teenuste keskmine tase aastal 2025 oli 3,2 punkti vääriline.

Kanepi vallas on kõrgelt hinnatud tervise ja turvalisuse valdkonda, lisaks olukorda elamu- ja kommunaalmajanduse ning keskkonna ja kliima vallas. Taas on nõrgemad kohad liikuvus ja ligipääsetavus ehk laias laastus bussiühendused ja invaligipääsud. Keskmine hinne 4,0 nagu maakonnakeskuselgi.

Liigume Valga maakonda.

Valga vallas on kaheksale pallile hinnatud ettevõtluskeskkond, üle keskmise valitsemine, elamu- ja kommunaalmajandus, imekombel ka liikuvus ja ligipääsetavus. Mingeid eriti kehvi teenuseid Valga kohta esile tuua ei saagi. Hinne 4,7 ehk üle riigi keskmise ja pea, et Võru-vääriline tulemus.

Tõrva vallas on kõrgemalt hinnatud teenused haridus ja sotsiaalne kaitse, kehvemad on lood liikuvuse ja ligipääsetavusega. Vald sai teenustaseme keskmiseks hindeks 4,2.

Otepää vald on kultuuri ja spordi ning tervise ja turvalisuse valdkonnas teenuste taseme poolest väga heal järjel. Kehvem on lugu ligipääsetavuse ja sotsiaalse kaitsega. Viimase kriteeriumi puhul on näiteks laste heaolu hinnatud kahega. Valla teenuste tase jääb alla riigi keskmise, koondhindeks kujunes mullu 3,8.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 13/07/2026 16:20:29