Notaritasude ajakohastamine otsustab selle, kas õigusabi jääb Eesti maapiirkondades
üldse kättesaadavaks. Kui midagi ei muutu, võib mitmes maakonnas kaduda viimane
notar.

Juuni teises pooles läbis riigikogus esimese lugemise notaritasude ajakohastamise eelnõu, mida toetavad nii koalitsiooni- kui opositsioonierakonnad. Harvaesinev erakondadeülene koostöö näitab, et see on tõsine mure, eeskätt Eesti maapiirkondade jaoks. Majanduslikel põhjustel oleme ilma jäänud Narva, Paide ja Kuressaare notarist ja jääme ka teistest, kui midagi ei muutu.

Maanotarite jaoks on notaritasude ajakohastamine seega eksistentsiaalne küsimus. Oleme saatnud otsustajatele avalikke kirju, kohtunud poliitikutega ja käinud meedias selgitamas, mida tähendab notariameti pidamine väiksemas Eesti linnas. Kohalikud inimesed on mures, sest notar on paljude jaoks esimene ja sageli ainuke koht, kus keerulises õiguslikus olukorras abi saab.

Kes on „rikas“ notar?
25. juuni „Aktuaalne Kaamera“ kajastas notaritasude ajakohastamist nelja lausega: valitsus toetas notaritasude tõstmist, notaritasude tõus toob aastas notaritele 11,4 miljoni euro võrra suurema käibe, notarite sõnul tuleb tasusid tõsta maapiirkondades teenuse säilitamiseks, aga enamik notaritasude tõusust läheb Harjumaal tegutsevatele notaritele. Meile teeb alati suurt muret see, kui notaritasudest rääkides liigub jutt sellele, justkui tasude tõusust rikastuks hoopis müütiline Tallinna notar. See ei vasta tõele.

Jah, Tallinnas ja Tartus läheb notaritel keskmisena paremini kui maal. Seal on heal järjel büroosid, kes saavad investeerida tehnoloogiasse, büroo keskkonda ja tugevasse meeskonda. See aitab neil teenindada rohkem kliente ning valmistada mahukaid tehinguid kiiremini ette.

Suuremate tehingutega kliendid pöörduvad ka tulevikus nende poole, sest neile meeldib seal käia ja nad on saadud teenusega rahul. Nii koonduvadki kõrgema väärtusega tehingud üksikutesse büroodesse.

Keskustes töötamine ei tähenda aga automaatselt kõrget sissetulekut. Konkurents on suurem kui maal ja tipus püsimiseks peab pingutama. 15-30 aastat muutmata notaritasud ja kulude tõus on viinud olukorrani, et praegu töötavad hinnanguliselt ka 18 Tallinna ja Tartu notarit 52-st alla toimetulekupiiri. Senine süsteem ei tööta enam maal ega linnas.

Käive pole palk
Mitte ükski euro notaritasust ega selle tõusust ei liigu teenistusena otse notari taskusse. Notar
tegutseb FIE-na: ta maksab saadud tasudest büroo töötajatele palka, selle pealt makse, kohustuslikku ametikindlustuse tasu, Notarite Koja liikmemaksu ja muid ettevõtlusega seotud
kulusid, näiteks büroo renti.

Notarist võib mõelda kui ettevõtjast, kelle hinnad on riiklikult reguleeritud ja kellele kehtivad
kõrgemad nõudmised ja maksukoormus kui tavalisel osaühingul. Aga milline ettevõtja pakub
praegu klientidele toodet või teenust hinnaga, mis on püsinud kulude tõusu kiuste muutmata
1996. või 2009. aastast? Täpselt sellises olukorras notarid praegu ongi.

Tasude ajakohastamine on mõeldud selleks, et väheneks tehingute hulk, kus notari jaoks on kulu suurem kui tulu. Hetkel on alla omahinna tehtavate uute tasudega loksuks süsteem paika, sest alla omahinna kinnisvaratehingute arv väga suur, mõnes maakonnas lausa üle 80%. Selle arvelt maksavad notarid omakorda kinni sotsiaalselt olulisi toiminguid nagu pärimismenetlused, testamendid ja väljasõidud, mida me peame ristsubsideerimise süsteemis alla omahinna tegema. Uute tasudega loksuks süsteem paika, sest alla omahinna tehtavate tehingute kulusid oleks kinnisvaratehingutest taas võimalik katta.

Õiglane tasu on mõistagi oluline selleks, et praegused notarid saaksid üldse maal töötada, kuid me peame mõtlema ka tuleviku peale. Notarite keskmine vanus on väikelinnades 58 ja järelkasv praegu puudub. Kui maakonna ainuke notar pensionile läheb, siis pole kedagi, kes tahaks seda tööd üle võtta ja nii jäävad kohalikud inimesed teenusest lihtsalt ilma. Uued tasud tagaks, et meil oleks noori kandidaate, kes tahaks teha tööd mujal kui Tallinnas ja Tartus.

Rohkem notareid, rohkem käivet
Kuigi protsentuaalselt saaksid tasude tõusust kasu eelkõige maanotarid, on eurodes mõõdetuna käibetõus Harju- ja Tartumaal suurem. Sellel on mitu põhjust.

Esiteks ei ole seaduses võimalik maa- ja linnanotarit kuidagi eristada: tasud peavad üleriigilise teenuse eest olema üle Eesti samasugused. Tallinna ja Tartu notarid ei paku kuidagi kehvemat teenust kui maanotarid. Notaritasu ei maksa inimene ju niisama, vaid teenuse eest, mida ta saab.

Arvestada tuleks ka sellega, et Tallinnas ja Tartus on kulud notari jaoks oluliselt suuremad kui mujal Eestis. Praeguste tasudega peab büroo kulude katmiseks olema ühe kinnisvaratehingu väärtus Tallinnas ja Tartus vähemalt 127 000 eurot, mujal Eestis aga 60 000 eurot. Nagu ettevõtjate puhul ikka, ei räägi ainuüksi käive või selle tõus täit tõde.

Samuti on Tallinnas ja Tartus võrreldes ülejäänud Eestiga rohkem notareid ja seeläbi rohkem tehinguid. Suurtes keskustes on mõju eurodes suurem seega lihtsalt suurema töömahu tõttu.

Suhteliselt aitab eelnõu kõige rohkem väiksemate piirkondade notareid, sest protsentuaalselt tõuseks eelkõige väiksema väärtusega kinnisvaratehingute tasud.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et mida paremini notaril hetkel läheb, seda vähem ta tasude tõusust kasu saab. Heal järjel notarid teevad enamasti väga kõrge väärtusega kinnisvaratehinguid, mille eest küsitav notaritasu tõuseb väga vähe või teatud piirist isegi langeb. Samuti kaob kaugtõestamise tasu.

Notaritasude tõusu vajadusest on tõsisemalt räägitud aastast 2019 ning eelnõu oli valmis juba
kaks aastat tagasi. Loodan väga, et riigikogu menetleb seda kiiresti, sest me ei saa enam lubada olukorda, kus lahkuvate notarite nimekiri pikeneb ja teenuse kättesaadavus väljaspool suuremaid keskusi väheneb. Notari juurde peavad pääsema kõik Eesti inimesed, sõltumata sellest, kas nad elavad Tallinnas, Tartus, väikelinnas või maal.

 

Autor: INGA ANIPAI, Võru notar
Viimati muudetud: 23/07/2026 08:22:26