Eesti peaks muutuma tooraine eksportijast kõrge lisandväärtusega bio- ja toidumajanduseks. Nii tagame Eesti toidu- ja energiajulgeoleku, suurendame eksporditulu ning loome maapiirkondadesse uusi töökohti.

Kohe algavad Euroopa liidu vahendite kasutamise riigiplaani arutelud ja oluline on, et Vabariigi Valitsusel jätkuks tarkust selle käigus ära teha mõistlikud otsused, mis teevad Eestit rikkamaks, mitte vaesemaks. Kaks kuni kolm miljardit eurot põllumajandussektori käibe kasvu, väliskaubandusbilansi paranemine ja kuni 500 miljonit täiendavat maksutulu kuluks suures eelarvepuudujäägis olevale riigile hädasti marjaks ära.

Seda saab saavutada meie teravilja kodumaal väärindades. Eestis kasvatatakse aastas ligikaudu 1,3 miljonit tonni teravilja, millest üle 800 000 tonni eksporditakse. Selle asemel võiks suure osa sellest väärindada Eestis loomakasvatuse kaudu. Nii ekspordiksime toorvilja asemel liha, piimatooteid, mune ja muid kõrge lisandväärtusega toiduaineid. Selline areng looks uue majandusmudeli, kus põllumajandus ei ole pelgalt tooraine tootja, vaid terviklik bio- ja ringmajanduse vedur. Võimaliku arengustsenaariumi järgi võiks Eestis 2,5-kordse senise söödateravilja väärindamise kaudu suurendada peetavate sigade hulka kaks ja pool korda. Lisanduda võiks veel vähemalt paarkümmend tuhat piimalehma, umbes nelikümmend tuhat lihaveist, broilerite kui ka munakanade hulk võiks kahekordistuda. Selle tulemusel suureneks ka biometaani tootmine kuni 2,5 korda, umbes 1,4 teravatt-tunnini aastas.

Mõju uutest töökohtadest kuni taastuvenergiani
Selline areng suurendaks märkimisväärselt Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse lisandväärtust. Maapiirkondades tekiksid uued töökohad põllumajanduses, söödatootmises, lihatööstuses, piimatööstuses, logistikas ja taastuvenergia sektoris. Ringmajandus loob täiendava väärtuse.

Loomakasvatuse kasv tähendab suuremat sõnniku hulka, millest saab toota biogaasi ja biometaani. Taastuvenergia tootmine annaks põllumajandusele uue sissetulekuallika ning vähendaks Eesti sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest. Biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk on kvaliteetne orgaaniline väetis, mille kasutamine võimaldab vähendada mineraalväetiste kasutamist, parandada mulla viljakust ning hoida toitained Eesti põllumajanduses ringluses. See vähendab põllumajanduse kulusid ja tugevdab keskkonnahoidu.

Toiduga isevarustatus paraneb. Sellise arenguga suureneks Eesti suutlikkus oluliselt katta oma põhitoiduainete vajadus kodumaise toodanguga. See tähendab, et Eesti suudaks lisaks oma elanike varustamisele eksportida märkimisväärses mahus kõrgema lisandväärtusega toiduaineid ning vähem importida toitu, mineraalväetisi ning erinevaid energiakandjaid või energiat. Selline ringmajandus suurendab Eesti eksporditulu, vähendab impordisõltuvust, parandab peamiste toiduainete isevarustatust, vähendab mineraalväetiste vajadust ning tugevdab nii energia- kui ka toidujulgeolekut.

Põllumajandus kui üks tähtsamaid majandusharusid
Eesti põllumajandus võiks kujuneda üheks riigi tähtsaimaks strateegiliseks majandusharuks – valdkonnaks, mis loob samaaegselt jõukust, töökohti, eksporditulu ja varustuskindlust kogu riigile.

Kokkuvõtlikult võiks olla Eesti eesmärk muuta Eesti põllumajandus ja toidutööstus tooraine eksportijast kõrge lisandväärtusega bio- ja toidumajanduseks, mis tagab Eesti toidu- ja energiajulgeoleku, suurendab eksporditulu ning loob maapiirkondadesse uusi töökohti.
Ilus ja mõistlik eesmärk, mis ometi ei täitu iseenesest, vaid nõuab lisaks valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tohutule pingutusele ka riigi sihikindlat ja järjepidevat tegutsemist selles suunas.

Mis oleks vaja valdkonna toetuseks teha?
* Seada riiklikud isevarustatuse eesmärgid peamistele toiduainetele ja panna kõik riiklikud otsustusvõimalused seda plaani toetama.
* Käivitada investeerimisprogramm uute sea-, linnu- ja veisefarmide rajamiseks ning olemasolevate laiendamiseks, samuti toiduainetetööstuse laiendamiseks ja uuendamiseks.
* Toetada katmikalade rajamist jääksoojust eraldavate soojuselektrijaamade juurde ja olemasolevate laiendamist.
* Toetada biogaasiinvesteeringuid.
* Tugevdada loomatauditõrjet ja bioohutust.
* Toetada kõrgema lisandväärtusega toodete arendamist.
* Luua tugev ekspordiprogramm valdkonnale uute välisturgude avamiseks.
* Arendada täppispõllumajandust ja täppisloomakasvatust.
* Toetada automatiseerimist, robotiseerimist ja digitaliseerimist.
* Panustada aretusse ja söödauuringutesse.
* Lihtsustada ja kiirendada valdkonna keskkonna- ja ehituslubade menetlemist.
* Otsetoetused peaksid soosima heina purustamise asemel lisandväärtuse loomist.

 

Autor: ANTI ALLAS, riigikogu maaelukomisjoni liige (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
Viimati muudetud: 13/08/2026 09:40:41