Poliitiline kättemaks või asutuse päästeoperatsioon? Mis peitus uue võimu poolt tugikeskuse juhi vallandamise ja töötajate lahkumise taga?
Remonditav Nöörimaa tugikeskus, mille juhti sunnitakse väidetavalt Võru võimuremondi järel ametist lahkuma. Foto: Vidrik Võsoberg
Võru linnas pikalt võimul olnud sotsiaaldemokraatide taandumine ja uue koalitsiooni sünd on toonud kaasa esimesed tõsisemad pinged linna allasutustes. Uus linnapea Urmas Tali on ametist vabastanud sotsiaaldemokraadist Nöörimaa tugikeskuse juhataja Halliki Karba. Sündmuste käigus on päevapealt lahkunud ka kuus tugikeskuse töötajat, mis tekitas keeruka seisu asutuse igapäevaste teenuste osutamisel. Kui eelmise linnapea Anti Allase sõnul on juhi vallandamise katse inetu poliitiline ärategemine ning töötajate lahkumine on nende solidaarsusavaldus tagakiusatud juhile, siis praegune linnavalitsus viitab tõsisele usalduskriisile, ebaeetilisele käitumisele töötajatega ning vastutustundetusele asutuse toimepidevuse ohtu seadmisel.
Kauaaegse Võru linnapea ja praeguse riigikogu liikme Anti Allase sõnul anti Nöörimaa tugikeskuse juhatajale vastav korraldus kätte juba eelmisel nädalal ning tegemist on äärmiselt inetu olukorraga. „Ta ikka sunniti lahkuma. Igal juhul, kui ma temaga eelmine nädal rääkisin, siis ta oli väga endast väljas. Niisugune ärategemine mõjub ikka halvasti meile kõigile,” tõdes Allas.
Halliki Karba viibib tõepoolest haiguslehel ning on palunud end sel perioodil mitte segada.
Allase hinnangul on toimunu taga selge poliitiline motiiv. „Mina ütleks, et see on väga-väga inetu käitumine ja selge soov inimesest poliitilistel põhjustel lahti saada – inimene on vales erakonnas," põrutas Allas, lisades, et Karba ei tegelenud asutuses kindlasti poliitilise tegevusega ega kuulu hetkel ka linnavolikokku.
„Seda protsessi on niimoodi sunnitult korraldatud, see ei ole normaalne käsitlus. Isegi kui on eriarvamused, ei tohi ühegi töötajaga niimoodi toimida," rääkis Allas, viidates asutuses läbi viidud uuringule, mida praegune linnavõim olevat vallandamise ettekäändena kasutanud. „Sellele oleks pidanud järgnema mõlemapoolne süvaanalüüs. Seal uuringus on väga palju ka positiivseid arvamusi, aga igal juhul on tänane linnavõim kasutanud seda uuringut, et lihtsalt vales erakonnas olevast inimesest lahti saada. Talle pole minu teada varasemalt tehtud ühtegi hoiatust ega mingisugust etteheidet pole ju olnud.”
Allas kiitis Karbat ka isiklikult, märkides, et aastate jooksul on tagasiside tugikeskuse klientidelt olnud juhataja osas suurepärane: „Inimesed, kes seal elavad, on öelnud, et Halliki on väga soe, südamlik ja hooliv inimene ning on korduvalt saanud positiivset tagasisidet. Seda ma võin kasvõi kirikus igal pool ütelda, see täpselt nii on olnud.”
Kuue töötaja ootamatut lahkumisavaldust peab Allas selgeks märgiks ebaõiglusest. „Need kuus läksid ise juba enne seda, kuna talle hakati neid sõnumeid saatma, et ta peab nagu omal soovil lahkuma. Kui kuus inimest praegusel ajal, kus tööd on väga raske leida, lahkuvad kindlal tahtel sellise tagakiusamise peale, no see on märk millestki. Ega seda ei tehta kergekäeliselt,” nentis Allas, lisades, et tunneb muret endise alluva tervise ja heaolu pärast.
Praegune linnapea: „Me põhjendasime, mis on otsuse taga”
Uus linnapea Urmas Tali lükkab süüdistused poliitilisest kättemaksust tagasi. Tema sõnul ei palutud Karbal lihtsalt lahkuda, vaid saadeti kiri, mis sisaldas ettepanekut ja konkreetseid põhjendusi, mis on otsuse taga. Kuna tugikeskuse juht on haiguslehel ja pole ametlikku vastust andnud, ei soovi Tali kirja juriidilistesse ja sisulistesse detailidesse praegu laskuda.
Küll aga on Talil teistsugune nägemus töötajate massilisest lahkumisest. Tali sõnul ei saa rääkida solidaarsusest, kuna töötajate lahkumisavaldused laekusid linnavalitsusse juba reedel, ent juhataja pidi oma seisukoha linna ettepanekule kujundama alles esmaspäevaks. „Direktor tekitas teatud olukorra tugikeskuses, kus teatud teenused olid seatud ohtu, kuna ei antud teenust pakkuda teatud inimeste lahkumise puhul,” selgitas Tali, lisades, et juhataja käitumine tekitas sotsiaalosakonnale väga keerulise olukorra.
Praegune abilinnapea: konfidentsiaalne uuring tõi kaasa töötajate ahistamise
Praegune sotsiaalala abilinnapea Ainika Suleva avab Karba lahkumise tagamaid märksa detailsemalt, lükates samuti ümber Anti Allase väited poliitilisest kättemaksust. Suleva sõnul polnud linnavalitsusel plaanis asutuse juhti keset puhkuste aega ja pooleliolevaid projekte välja vahetada ning süüdistused erakondlikust tagakiusamisest on alusetud. Probleemide tuumaks kujunes hoopis Euroopa liidu kaasrahastusel läbi viidud sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamise projekt, mille raames viidi läbi anonüümne küsitlus nii Nöörimaa tugikeskuse klientide kui ka töötajate seas.
„Selle mõte oligi saada ausat tagasisidet, et teenust paremaks muuta. Osalejatele oli väga oluline kindlus, et nad saavad rääkida avameelselt ja uuring on konfidentsiaalne,” selgitas Suleva. Küsitluse vaheraport oli mõeldud asutuse juhile töökorralduse parandamiseks, kuid Suleva sõnul reageeris Karba kriitikale ebaadekvaatselt.
„Kui sa saad kriitikat, sa pead tulema toime probleemide lahendamisega. Aga see, et sa hakkad töötajaid üle küsitlema, kes mida ütles, ja neile etteheiteid tegema – sellise manipuleeriva käitumise tõttu kadus töötajate usaldus täielikult,” rääkis Suleva, nimetades juhataja käitumist lausa kiusamiseks. Abilinnapea sõnul püüdis ta Karbat regulaarselt toetada ja suunata, ent juhataja ei mõistnud oma käitumise ebapädevust. „Kui direktor ise aru ei saa ja jääb endale kindlaks, et tal oli õigus seda või toda teha, siis kuidas on võimalik edasi minna? Usaldus on pöördumatult kadunud,” nentis Suleva.
Päevapealt lahkunud töötajad seadsid teenused ohtu
Konflikti haripunkt saabus, kui kuus Nöörimaa töötajat esitasid ühel juulikuu reedel lahkumisavaldused. Endise sotsiaalala abilinnapea Kersti Kõosaare (praegu abilinnapea hariduse alal) sõnul olid lahkujate seas paar koduteenuse pakkujat, perenaine ehk koristaja, autojuht, tegevusjuhendaja ning juhi abi. Kuigi seadus lubaks töötajaid sujuvaks üleminekuks kinni hoida kuni kuu aega, rahuldas Karba avaldused päevapealt ning jäi ise alates esmaspäevast haiguslehele.
„Ta rahuldas nad (lahkumisavaldused – toim) kohe ära ja läks ise haiguslehele. Tegelikult ta sai asutuse huvid kahjustatud, jättes kasutamata võimaluse asutusel sujuvalt uute töötajate leidmisega tegeleda ja sujuvalt üle minna,” kritiseeris Kõosaar juhataja otsust.
Olukord nõudis linnavalitsuselt kiiret kriisijuhtimist, et kliendid ei jääks elutähtsate teenusteta. Ainika Suleva sõnul läksid nad sotsiaalosakonna juhatajaga isiklikult Nöörimaale appi. Ka endine abilinnapea Kersti Kõosaar panustas olukorra lahendamisse, istudes ise rooli taha: „Mina ise pakkusin ka transporditeenust ja sõidutasin inimesi, kes vajasid sõitu kodust haigla juurde ja tagasi,” kirjeldas Kõosaar. Mõlema kinnitusel võtsid allesjäänud töötajad kiiresti vastutuse üle ning ükski abivajaja teenusest ilma ei jäänud.
Endine abilinnapea: „Vastutust jagab ka see, kes ta tööle võttis”
Kersti Kõosaar, kes puutus Halliki Karba tööga kokku varasemalt, peab Karbat sümpaatseks ja heade kavatsustega inimeseks, kes püüdis asju paremaks muuta. Samas vihjab Kõosaar, et talle pandi vastutus valdkonnas, mida ta piisavalt ei vallanud.
„Ma päris tõsiselt arvan, et see ei ole okei, et inimesele pannakse vastutus asjade eest, mida ta väga täpselt ei valda. Tal sotsiaaltööalast teadmist väga palju ei olnud. See, et ta üldse selle koha peale pandi, ei olnud minu arvates väga õige valik,” nentis Kõosaar, viidates eelmisele linnavõimule eesotsas teemale tähelepanu juhtijaga.
Kõosaar meenutas ka varasemaid tööalaseid erimeelsusi, näiteks asutuse soovi pakkuda sotsiaaltransporti viisil, mis nõudnuks spetsiifilist transpordiettevõtte luba. „Meil oli nii erimeelsusi kui ka ühisarvamisi,” meenutas ta viisakalt.
Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 21/08/2026 15:28:49
Tagasi uudiste juurde