Elektriautode laadijad Lõuna-Eesti haigla peasissepääsu vastas. Foto: Vidrik Võsoberg

LõunaLeht otsis sedakorda selgitust, lahendust või leevendust kolme kodaniku murele: üks neist on seotud autode lammutamisega, teine autode elektrilaadijatega ja kolmas elektri endaga.

Kas auto jahutusgaas paisatakse õhku?
„Kui juhuslikult soovite tutvuda Võrumaa keskkonnareostajatega, siis soovitan sõita Võru Jaama tänava vanarauavastuvõttu, kus utiliseeritakse ja ostetakse kokku vanu autosid,” pöördus LõunaLehe poole kodanik Olav. „Teadaolevalt on muist autodest varustatud kliimaseadmetega, milles kasutatakse keskkonnaohtlikku külmutusgaasi R134A. Autode vastuvõtul ei pumbata välja ohtlikku gaasi, vaid autod pressitakse kokku ja keskkonnaohtlik gaas saastab meie õhku. Sama olukord on ka paljudes autoromulates ja autoremonditöökodades: gaasi ei pumbata välja ja ei koguta kokku ega peeta ka mingit arvestust selle kohta. Kasvuhoonegaaside käitlemise ja utiliseerimise kohta on väga ranged nõuded, mida meil ei täideta.”

ASi Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa kinnitas, et ettevõttes toimub romusõidukite käitlus ettevõttesisese romusõidukite ohutustamise juhendi järgi, mis lähtub romude käitlust reguleerivatest nõuetest. Juhendi eesmärk on tema sõnul tagada, et romusõidukites olevad keskkonnaohtlikud vedelikud, külmaained ja muud ohtlikud komponendid eemaldatakse kontrollitud viisil ning suunatakse nõuetekohasesse käitlusse.

„Võru osakonnas kliimaseadmete külmaaineid romusõidukitest ei eemaldata. Kui vastuvõetud sõiduki kliimaseadmes on külmaaine, märgistatakse sõiduk vastavalt ning saadetakse Kuusakoski Tallinna osakonda. Seal eemaldatakse külmaaine selleks ette nähtud seadmega ning kogutakse spetsiaalsesse mahutisse. Kogumismahuti on Kuusakoski rentinud Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt, kes korraldab kogutud külmaainete edasise nõuetekohase käitlemise. Külmaaine eemaldamisega tegelevad Tallinna osakonna töötajad on läbinud mootorsõidukite kliimaseadmete käitlemiseks vajaliku pädevuskoolituse,” kirjeldas Kollamaa protsessi.

Romusõidukid võivad vastuvõtmisel sisaldada ka mitmesuguseid keskkonnaohtlikke vedelikke. Seetõttu kehtivad firma esindaja sõnul Kuusakoskis nõuded nende vastuvõtmisele, ladustamisele, transpordile ja ohutustamisele. Käitlemisel tuleb vältida sõidukite sellist kahjustamist, mis võiks põhjustada vedelike või külmaaine lekkimist. Võimaliku lekke korral tuleb see lokaliseerida ning lekkinud aine nõuetekohaselt kokku koguda.

„Võtame tõsiselt ka infot võimalike juhtumite kohta, kus töötaja tegevus ei pruukinud vastata ettevõttes kehtestatud nõuetele. Sellise info saamisel kontrollime alati asjaolusid ning vajadusel rakendame lisameetmeid,” sõnas Kuusakoski esindaja. Ta lubas auditiga kontrollida ka seda, kas Võru osakonnas on romude vastuvõtmine ja käitlemine vastavuses ettevõttes kehtestatud nõuete ning keskkonnaohutuse põhimõtetega.

Miks raiskavad elektriautode laadijad parkimisruumi?
„Kas olete märganud, et elektriautode laadimiskohad on kõik kaupluste uste juures ja siin haigla juures ka ukse juures, kus niigi parkimiskohti pole?” küsis LõunaLehelt võrulane Aare, mõistagi ise autoomanik ja -juht. „Näiteks Rimi juures on viis-kuus parkimiskohta ära võetud elektriautode laadijatega, aga seda juhtub haruharva, kui seal mõni auto laeb. Elektriautosid on nii vähe, see on naljanumber. Ja just seal haigla juures – niigi kitsas ja laadimine peaukse vastas.”

Aare ei leia, et laadimiskohti peaks ümber tõstma, kuid ta loodab, et tulevased laadimiskohad paigutatakse mõistlikumalt. „Coopi juurde vist pole veel [laadijat] tehtud, loodan, et seal ukse juurde ei panda,” sõnas ta.

LõunaLeht – parkides auto targu tänava äärde, nagu õige mitmed teisedki haiglasse tulijad – leidis esmaspäeva pealelõunal Lõuna-Eesti haiglat ümbritsevast mahukast parklast isegi kaks vaba kohta. Ent kui täpselt peaukse vastas asuv kahekohaline Enefiti laadija oleks paigutatud mujale, siis oleks kaks uut parkimiskohta kindlasti abiks liikumispuudega kodanikele.

Võru maakonnas on praegu registreeritud paarsada täiselektrilist sõidukit, mis moodustab alla ühe protsendi kõigist Võrumaa masinatest. Teisisõnu: kui haigla või poe parklasse sõidab üks laadimissooviga elektriauto, siis võib samas parkimiskohta otsides ringi tiirutada 99 sisepõlemismootoriga (või hübriidajamiga) masinat.

Enefiti e-mobiilsuse äriarenduse juht Robert Kutsar selgitas, et Võru haigla juures asuv laadija kuulub 2012. aastal rajatud ELMO võrku, mille Enefit hiljem omandas. Kuna tegu on varasema projekti raames rajatud laadimispunktiga, ei saa ettevõte selle konkreetse asukohavaliku argumente kommenteerida.

Enefit lähtub tema sõnul tänapäeval uute laadimispunktide asukoha valikul mitmest tegurist.

„Olulised on laadija kasutajatele mugav ligipääs, liikluskorralduse ja -ohutuse tagamine, tehnilised võimalused ning optimaalne rajamiskulu. Kõnealune laadija paikneb parkla servas ning võimalikult lähedal elektriliitumise punktile, mis võimaldas rajada laadimistaristu kulutõhusalt ja olemasolevaid ressursse heaperemehelikult kasutades,” selgitas ta.

Laadijate paigaldus ei toimu Kutsari kinnitusel juhuslikult, vaid ikkagi reaalse kasutusstatistika ja -prognooside alusel. Laadijad planeeritakse piirkondadesse, kus on olemas või prognoositavalt kujuneb välja piisav nõudlus elektriautode laadimise järele. Samuti ei vasta tema sõnul tõele väide, nagu kasutaks Võrumaal elektriautosid vaid käputäis inimesi.

„Elektrisõidukite arv Eestis kasvab järjepidevalt ning laadimistaristu arendamisel lähtutakse nii olemasolevast kasutusest kui ka tulevikuvajadusest,” märkis ta.

„Mõistame, et parkimiskohtade kättesaadavus on inimestele oluline teema. Samas on laadimiskohtade olemasolu vajalik selleks, et elektriauto kasutajad saaksid oma sõidukeid laadida ka väljaspool kodu või suuremaid keskusi, kusjuures parklas hõivatakse sellega vaid murdosa kohtadest. Püüame iga uue laadimislahenduse puhul leida asukoha, mis teeniks võimalikult hästi nii laadijate kasutajaid kui ka parkla teisi kasutajaid,” sõnas Enefiti esindaja lõpetuseks.

Kus lõpeb võrguteenuse pakkuja vastutus ja algab tarbija vastutus?
„Vabandage, et tülitan, aga mul on üks tõsine probleem, Elektrileviga,” alustas Põlvas Ähnioru eramajade piirkonnas elav väärikas eas Jüri.

„On selline asi, et mul on arvesti selline, nagu vene ajal pandi – maja kilpi. Nad plommivad selle arvesti ja majakaitsme ka kinni. Aga nüüd too peakaitse on rikkis ja vool läks ära. Ma ei saa tööstusvoolu kasutada, valgustust on ... Helistasin riketesse, ütlesid niimoodi, et telli teenus nende käest, maksa, siis nad võtavad plommi ära ja panevad tagasi. Ma ei tea, kui kallis too teenus on. Ütlesin niimoodi, et pandi need kilbid välja, nagu maal on, linnas pandi niisama. Siis lõppes vist raha otsa ja jäeti [mulle] panemata. Nüüd ütles: telli teenus, siis viivad kilbi sinna välja ja jälle maksad. Aga too peaks olema nende endi asi ju? Või on seadused muutunud jälle ... ma ei oska küsida ka kellegi käest,” kõneles pensionär.

Jüri jutust kumab põhiküsimus: kustmaalt peaks elektripaigaldise korrashoiu ja remondi eest vastutama võrguteenuse pakkuja ja kust alates on see majaomaniku enda asi? Ning kas on vastutuse osas ka vahet, kui maja elektrikilp asub õues või toas?

Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kristi Reiland selgitas, et Jüri kodu liitumispunkt elektrivõrguga asub kliendile kuuluva toitekaabli kingadel transiitkilbis ning mõõtekilp asub hoones sees. Mõõtekilp kuulub kliendile, aga kaugloetav elektriarvesti kuulub Elektrilevile. Kilbis on arvesti ja peakaitse korrektselt Elektrilevi poolt plommitud.

„Kõik rikked, mis on tingitud välisest elektrivõrgust ja Elektrilevi seadmetest, kõrvaldame tasuta. Näiteks kui esineb Elektrilevi transiitkilbis olevate kaitsmete või kontaktühenduste rike, siis selle teevad korda Elektrilevi elektrikud,” kirjeldas Reiland. „Antud juhul on klient teavitanud meid, et rikkeline on hoone kilbis asuv elamu peakaitse. Sellisel juhul soovitame kliendil pöörduda elektritööde ettevõtte või sobiva spetsialisti poole, kelle kontaktid on leitavad Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu veebilehelt, ja tellida parandustööd. Kui tööde aeg on elektrikuga kokku lepitud, siis palume teavitada Elektrilevi klienditeenindust ning tellida plommide eemaldamine ja plommimine, mis on tasulised teenused.”

Elektrilevi hinnakirja leiab firma veebilehelt ja infot saab ka telefonitsi klienditeenindajatelt.

LõunaLeht sai mehe jutust veel niimoodi aru, et ümbruskonnas paigaldatud ühel hetkel õue tänapäevased elektrikilbid, aga tema majapidamisse mitte.

Elektrilevi esindaja kirjeldas, et Jüri kodutänava viiest transiitkilbist on 2015. aastal uuendatud üks. Kõik tänava transiitkilbid on korraliselt hooldatud 2023. aasta septembris ja puudusi hoolduse käigus ei leitud. Transiitkilpe uuendatakse juhul, kui järgmise korralise ülevaatuse käigus tuvastatakse nendel puudused, mida ei ole tavapärase remondi- ja hooldustöödega võimalik korrastada.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 03/09/2026 09:41:20