Virisevad ilmaasjata. Saab Eestis ka väga ilusti ära elatud, kui tööd viitsid teha.

Eestlaste välismaale mineks sai alguse ja hoo sisse Eestimaal tekkinud tõõpuudusest.Tohutud koondamised, pangalaenud ja nende tõttu kodu kaotused. Välismaale mindi, et peret ja lapsi näljast päästa, kes vajasid igapäevaselt süüa. Esialgsed koondamised olid väga julmad ja töötajatel kaitset ei olnud ning juriidiline abi ja teadmised puudusid. Väga palju juhuseid oli, kus töötajatele tehti ettepanek ise avaldus lahkumiseks kirjutada ja püüti sellega koondamistasust loobuda. Kuigi sellel ajal olid ka koondamistasud väga väikesed ja sellest ei piisanud pere ülalpidamiseks kuna tööd ei olnud. Hiljem hakkasid ka töönõustajad välismaa suunas nõustama ja tekkisid kuulutused tööbüroodesse välismaa suunas. Tegelikult oli olukord väga karm ja inimesed paanikas. Meenub, kui kultuurimajas esines tuntud poliitik (hr.Savisaar) ja hõikas kõnepuldist alla, et nüüd tuleb aeg, kus iga uppuja päästab ennast ise!? Oli see hea või halb, paneb mõtlema?

eestis on elu täpselt nii hea, kui me seda väärt oleme.ega tööandjatel ei kasva raha puuga seljas,see on alati nii olnud oli ja jääb,et rikkamates ühiskondades on suuremad palgad. aga võrreldes lõunapoolsete lähiriikidega elame nagu kröösused. kõik on elus suhteline.ükraina keevitaja tuleb koju ja räägib,et zajebiss,kus eestis on alles hiigelpalgad. nagu muinasjutumaa...

Tean, et minnakse Eestist ära ka lihtsalt selleks, et vaheldust saada ja n.ö aju värskendada ning näha, kuidas mujal elatakse ja mida tehakse.