Foorum

Tagasi teemade juurde

Riigireform

gusta

Tekst on pikk ja radikaalne, peate pöörduma otse autori poole mlaats3@hot.ee

Autor	Sisu
03.01.2021 22:58 Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta	Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitas Jarmo Tuisk küsimuse. Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta 03.01 kell 14:53 Eesti kingib Venemaale 10 miljardit eurot igal aastal tanklate ja gaasitorude kaudu. Sellise summa Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale. Vene bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada vesiniku mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil. HHO generator ehk elektrolüüsi aparaat lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel ning hoonete kütmiseks. HHO generator on müügil internetis 50 euro eest. A. Vesinik kolbmootori kütusena Kolbmootoris kasutatakse kütusena nii puhast vesinikku kui ka paukgaasi. Selleks et neid gaasilisi kütuseid oleks võimalik mootori kütusena kasutada, tuleb ümber ehitada mootori toitesüsteem. Kuna paukgaas ja vesinik lastakse mootorisse gaasina siis esimese asjana on vaja teistsuguseid pihusteid, millega oleks võimalik gaasi pihustada. Tavalised kütusele mõeldud pihustid selleks ei sobi. Lisaks on vaja eraldi paaki, kus paukgaasi või vesinikku hoida. Üks oluline komponent on ka kütuseelement millega veeldatud vesinikust saaks gaas. Samas ei tohi unustada korralikku doseerimissüsteemi, läbi mille gaas jõuab pihustiteni. Doseerimissüsteem on vajalik mootori korralikuks tööks, liiga väikese gaasi kogusega ei tööta mootor korralikult ning liiga suure kogusega võib mootorit kahjustada. Selle kütuse puhul on probleemiks kütuse saamine ja hoiustamine. Paukgaasi saab toota erineval moel, kuid veest elektrolüüsi teel tootmisega oleks seda võimalik teha ka sõidukis vesinikgeneraatori abil. Elektrolüüs on elektrivooluga toimuv keemiline protsess [11], kus antud juhul lõhustatakse vee molekul kaheks osaks vesinikuks ja üheks osaks hapnikuks. Sellega saaks toota vajaliku gaasi ka koguaeg masina töötades, selleks on vaja paigaldada masinale vesinikgeneraator. See protsess aga nõuab palju energiat ning mootori tööks ainult paukgaasiga oleks vaja väga suurt vesinikgeneraatorit. BMW on maailmas üks autotootjatest, kes on valmis ehitanud vesinikul töötava kolbmootoriga auto. Selle tarbeks ehitas BMW ühe oma sisepõlemis kolbmootori põhjalikult ümber, et seda saaks kasutada vesinik kütusega. BMW vesinik kolbmootoriga auto on näha joonisel 2.3 [12]. Joonis 2.3 BMW vesinik kolbmootoriga auto (Diesel Station). A.1. Selliseid veemootoriga autosid ehitas Stanley Meyer USA-s kes võttis patendi nendele. YouTube's on tema intervjuud saadaval. A.2. BMW toodab selliseid. BMW Hydrogen 7 on piiratud tootmisega vesiniku sisepõlemismootoriga sõiduk, mis on ehitatud aastatel 2005-2007 [1] Saksa autotootja BMW poolt. Auto põhineb BMW traditsioonilisel bensiinimootoriga BMW 7. seeria (E65) sõidukitel ja täpsemalt 760Li. See kasutab sama 6-liitrist V-12 mootorit nagu 760i ja 760Li; seda on aga muudetud, et võimaldada ka vesiniku ja bensiini põlemist, muutes selle kahevalentseks mootoriks. Erinevalt paljudest teistest praegustest vesinikkütusega sõidukitest, näiteks Hyundai, Honda, General Motors ja Daimler AG toodetud sõidukitest, mis kasutavad kütuseelementide tehnoloogiat ja vesinikku, et toota sõidukit, töötab BMW Hydrogen 7 vesinikku sisepõlemismootoris . B. Vesinik lisakütusena Lisakütusena kasutatakse samuti paukgaasi. Kuid lisakütusena kasutamise eeliseks on see, et mootor ei vaja ümber ehitust. Lisaks on plussiks see, et vajalik gaasi kogus on väiksem kuna mootor ei tööta ainult paukgaasiga, vaid gaas aitab põhikütust paremini põletada. Seega saab seda toota masinal asuva vesinikgeneraatoriga, mis võib olla palju väiksem kui ainult paukgaasil töötava mootori vesinikgeneraator. Paukgaasi saab toota ka väljaspool sõidukit, kuid siis tuleb võib tekkida probleeme selle tankimise ning hoiustamisega. Lihtsam on seda toota vesinikgeneraatoriga sõidukis, sest siis kaob ära vajadus seda eraldi mahuti hoiustada. Kuna paukgaasi ei ole vaja mootori töös hoidmiseks, selleks et põletada efektiivsemalt fossiilseid kütuseid ning vähendada kahjulike ühendite keskkonda sattumist. Sel juhul piisab sellest, kui paukgaasi toodetakse sõidukis asuva vesinikgeneraatoriga. Paukgaas juhitakse mootorisse läbi õhuvõtu süsteemi. Ühendus, kust paukgaas õhuvõtu süsteemi juhitakse asub tavaliselt õhufiltri ja kollektori vahelisel ühendusel. Sealt kaudu jõuab paukgaas tänu mootori tekitatud hõrendusele koos mootori tööks vajaliku õhuga silindritesse. Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem on näha joonisel 2.4. Joonis 2.4 Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem (Magnation Water Technologies) Paukgaas on vesiniku ja hapniku segu, koosnedes kahest osast vesinikust ja ühest osast hapnikust. Paukgaas on väga kergesti süttiv gaas mis aitab paremini süüdata ja põletada. C. Elektrolüüsi aparaati ise meisterdada kodus,garaazis on lihtne. Ehitamise juhised on veebis www.instructables.com. vaata selle veebi otsingust " Dry Cell Electrolyzer ". Lisaks elektrolüüsi aparaadile on tarvis gaasilukku,publerit ,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile paigaldatakse auto aku, autole lisa elektri generaator sest elektrolüüsi aparaat vajab 20 Amprit,miskit veel. Veepaagis olevale veele lisatakse tsipake soodat.

Autor

Sisu

03.01.2021 22:58
Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta

Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitas Jarmo Tuisk küsimuse. Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta 03.01 kell 14:53 Eesti kingib Venemaale 10 miljardit eurot igal aastal tanklate ja gaasitorude kaudu. Sellise summa Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale. Vene bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada vesiniku mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil. HHO generator ehk elektrolüüsi aparaat lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel ning hoonete kütmiseks. HHO generator on müügil internetis 50 euro eest. A. Vesinik kolbmootori kütusena Kolbmootoris kasutatakse kütusena nii puhast vesinikku kui ka paukgaasi. Selleks et neid gaasilisi kütuseid oleks võimalik mootori kütusena kasutada, tuleb ümber ehitada mootori toitesüsteem. Kuna paukgaas ja vesinik lastakse mootorisse gaasina siis esimese asjana on vaja teistsuguseid pihusteid, millega oleks võimalik gaasi pihustada. Tavalised kütusele mõeldud pihustid selleks ei sobi. Lisaks on vaja eraldi paaki, kus paukgaasi või vesinikku hoida. Üks oluline komponent on ka kütuseelement millega veeldatud vesinikust saaks gaas. Samas ei tohi unustada korralikku doseerimissüsteemi, läbi mille gaas jõuab pihustiteni. Doseerimissüsteem on vajalik mootori korralikuks tööks, liiga väikese gaasi kogusega ei tööta mootor korralikult ning liiga suure kogusega võib mootorit kahjustada. Selle kütuse puhul on probleemiks kütuse saamine ja hoiustamine. Paukgaasi saab toota erineval moel, kuid veest elektrolüüsi teel tootmisega oleks seda võimalik teha ka sõidukis vesinikgeneraatori abil. Elektrolüüs on elektrivooluga toimuv keemiline protsess [11], kus antud juhul lõhustatakse vee molekul kaheks osaks vesinikuks ja üheks osaks hapnikuks. Sellega saaks toota vajaliku gaasi ka koguaeg masina töötades, selleks on vaja paigaldada masinale vesinikgeneraator. See protsess aga nõuab palju energiat ning mootori tööks ainult paukgaasiga oleks vaja väga suurt vesinikgeneraatorit. BMW on maailmas üks autotootjatest, kes on valmis ehitanud vesinikul töötava kolbmootoriga auto. Selle tarbeks ehitas BMW ühe oma sisepõlemis kolbmootori põhjalikult ümber, et seda saaks kasutada vesinik kütusega. BMW vesinik kolbmootoriga auto on näha joonisel 2.3 [12]. Joonis 2.3 BMW vesinik kolbmootoriga auto (Diesel Station). A.1. Selliseid veemootoriga autosid ehitas Stanley Meyer USA-s kes võttis patendi nendele. YouTube's on tema intervjuud saadaval. A.2. BMW toodab selliseid. BMW Hydrogen 7 on piiratud tootmisega vesiniku sisepõlemismootoriga sõiduk, mis on ehitatud aastatel 2005-2007 [1] Saksa autotootja BMW poolt. Auto põhineb BMW traditsioonilisel bensiinimootoriga BMW 7. seeria (E65) sõidukitel ja täpsemalt 760Li. See kasutab sama 6-liitrist V-12 mootorit nagu 760i ja 760Li; seda on aga muudetud, et võimaldada ka vesiniku ja bensiini põlemist, muutes selle kahevalentseks mootoriks. Erinevalt paljudest teistest praegustest vesinikkütusega sõidukitest, näiteks Hyundai, Honda, General Motors ja Daimler AG toodetud sõidukitest, mis kasutavad kütuseelementide tehnoloogiat ja vesinikku, et toota sõidukit, töötab BMW Hydrogen 7 vesinikku sisepõlemismootoris . B. Vesinik lisakütusena Lisakütusena kasutatakse samuti paukgaasi. Kuid lisakütusena kasutamise eeliseks on see, et mootor ei vaja ümber ehitust. Lisaks on plussiks see, et vajalik gaasi kogus on väiksem kuna mootor ei tööta ainult paukgaasiga, vaid gaas aitab põhikütust paremini põletada. Seega saab seda toota masinal asuva vesinikgeneraatoriga, mis võib olla palju väiksem kui ainult paukgaasil töötava mootori vesinikgeneraator. Paukgaasi saab toota ka väljaspool sõidukit, kuid siis tuleb võib tekkida probleeme selle tankimise ning hoiustamisega. Lihtsam on seda toota vesinikgeneraatoriga sõidukis, sest siis kaob ära vajadus seda eraldi mahuti hoiustada. Kuna paukgaasi ei ole vaja mootori töös hoidmiseks, selleks et põletada efektiivsemalt fossiilseid kütuseid ning vähendada kahjulike ühendite keskkonda sattumist. Sel juhul piisab sellest, kui paukgaasi toodetakse sõidukis asuva vesinikgeneraatoriga. Paukgaas juhitakse mootorisse läbi õhuvõtu süsteemi. Ühendus, kust paukgaas õhuvõtu süsteemi juhitakse asub tavaliselt õhufiltri ja kollektori vahelisel ühendusel. Sealt kaudu jõuab paukgaas tänu mootori tekitatud hõrendusele koos mootori tööks vajaliku õhuga silindritesse. Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem on näha joonisel 2.4. Joonis 2.4 Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem (Magnation Water Technologies) Paukgaas on vesiniku ja hapniku segu, koosnedes kahest osast vesinikust ja ühest osast hapnikust. Paukgaas on väga kergesti süttiv gaas mis aitab paremini süüdata ja põletada. C. Elektrolüüsi aparaati ise meisterdada kodus,garaazis on lihtne. Ehitamise juhised on veebis www.instructables.com. vaata selle veebi otsingust " Dry Cell Electrolyzer ". Lisaks elektrolüüsi aparaadile on tarvis gaasilukku,publerit ,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile paigaldatakse auto aku, autole lisa elektri generaator sest elektrolüüsi aparaat vajab 20 Amprit,miskit veel. Veepaagis olevale veele lisatakse tsipake soodat.