OÜ Energy Smart turundusjuht ja osanik Viido Polikarpus aprillialguse paksus lumes tulevases Eesti suurimas päikeseenergiapargis Keema külas. Foto: Elina Allas

Kuigi ohtra lume tõttu lükkus päikesepaneelide kohale saabumine pisut edasi, loodab Võrumaa Keema küla päikeseelektrijaama hing Viido Polikarpus avada objekti juba maikuus. Suurimaks probleemiks on praegu Eesti Energia, mis nõuab võrguga liitumise eest 50 000 eurot. Talv on päikeseenergia kasutusele võtmist takistanud ka Otepääl.

Aprilli esimestel päevadel on Võrumaal uskumatult palju lund. OÜ Energy Smart osanik ja turundusjuht Viido Polikarpus ei saa oma kodutalust kätte paistvas ühel hektaril laiuvas tulevases päikesepargis õieti ringigi käia, sest kohati vajub üle põlve ulatuvasse lumehange. Just sügav lumi on põhjus, miks juba 27. märtsil saabuma pidanud päikesepaneelide transport edasi lükati.

Päikeseenergiaparki on püstitatud 11 torni, igaühe otsa asetatakse 70 ruutmeetri ulatuses 42 paneeli. Päikesepaneelid on toodetud Leedus, sest eesmärk on Balti riikide koostöö.

Viido Polikarpuse sõnul on lootust, et maikuus siiski park viimaks avatakse. „Ma olen nagu naeruväärseks sellega läinud, igal aastal luban, et avame,” lausub Polikarpus.

Pargi avamise edasilükkumisel on siiski argumenteeritud põhjused. Kõigepealt – seoses Eestimaa Roheliste opositsiooni jäämisega parlamendis – jäi park ilma 20-protsendilisest toetusest, mis pidi tulema kliima- ja energiaagentuurist (KENA). Kui seda raha ei tulnud, keeldus poolt eelarvest kinni maksma ka KIK. Alles siis, kui KENA rahad reorganiseeriti Kredexi alla, sai firma lubatud toetused nii KIKilt kui endisest KENAst. Enda taskust tuleb ettevõttel maksta 30 protsenti projekti eelarvest. Kokku on eelarve 450 000 eurot.

Viido Polikarpus ütleb, et mõnes mõttes on pargi käivitamise edasilükkumine isegi hea olnud. „Asjad on muutunud, oleme targemaks saanud, tehnoloogia on edasi arenenud,” sõnab mees.

Eesti Energia pidurdab
Kui päikesepaneelid kohale jõuavad, siis ei tohiks pargi avamise ja päikeseenergiast elektri tootmiseni enam kuigi kaua aega kuluda. Küll aga pole praeguse seisuga seda energiat kuskile panna, sest Eesti Energia küsib oma võrguga ühinemise eest 50 000 eurot. Ja isegi kui see summa tasutakse, võib Eesti Energia võrku lülitamisega venitada veel 330 päeva.

Viido Polikarpus arvab, et Eesti Energiat häirib see, et põhimõtteliselt võiks samasuguse pargi rajada iga talu juurde ja et nemad ei saa monopoliseerida konkureerivat päikeseenergiat.

Kusjuures olgu lisatud, et kui Eesti Energia võrku liitumine peaks viimaks aset leidma, siis maksab riigifirma päikesepargile 5 senti kilovatt-tunni eest, aga edasi müüb seda 14 sendiga. Rohelise energia tasusid, mille kohta vastav rida iga Eesti Energia kliendi elektriarvel on, ei näe Energy Smart tegelikult ilmselt kunagi.

Viido Polikarpus rõhutab, et nende projekti puhul pole tegu äriga, vaid eelkõige näidisprojektiga.

„Minu arust me jääme miinusesse. Normaalsel turul tasuks see ära,” ei salga mees. „Kahjumis me siiski ei ole.”

Päikeselektrijaama võimus on 100 kW, kuid ilmselt hakkab see rohkemgi energiat tootma, sest sisse pole arvutatud näiteks lumelt tagasipeegeldamisel tekkivat päikesekiirgust.

Päikeseenergia ostust OÜlt Energy Smart on olnud huvitatud näiteks Latvenergo. Kuna Lätis toodetakse 70 protsenti energiast hüdroelektrijaamades, mille võimsus on aga suvel väga madal, siis vajab Läti just suvel alternatiivset energiat.

Päikeseenergia ka Pühajärve puhkekeskuses
Päikeseenergia peale läheb peagi üle ka Otepääl asuv Pühajärve puhkekeskus, kuigi seal ei toodeta päikese abil mitte elektrit, vaid soojendatakse tarbevett.
Puhkekeskuse juhatuse liige Arno Anton ütles, et projekt on praegu jätkuvalt tööfaasis ja nendegi puhul on takistuseks hilinev kevad, kuid juba suveks peaks süsteem käivituma. Akumulatsioonipaagid on juba paigaldatud.

400-ruutmeetrine päikesepark ehk külmumiskindla vedelikuga täidetud torud paigutatakse uue katlamaja katusele. Prognoositavalt hakkab päikeseenergia katma puhkekeskuse energiavajadustest viiendiku. Tulevikus mõtleb keskus ka päikesest saadava elektrienergia peale.

 

KOMMENTAAR
TTÜ elektrotehnika instituudi vanemteadur Argo Rosin, kuivõrd tasuv on päikeseenergiasse investeerimine Eesti tingimustes?
See sõltub sellest, mis hinnaga kogu süsteem kätte saadakse. Piisava taastuvenergiatoetusega on võimalik kõik süsteemid tasuvaks muuta. Seadmete hinnatrende ja taastuvenergiatoetusi analüüsides võib väita, et investeeringud on tasuvad või tasuvuse piiril. Suurte päikeseenergiaparkide rajamisel on võimalik enamasti tootjalt või edasimüüjalt süsteemi hinda alla kaubelda ja nii väheneb ka tasuvusaeg. Lisaks sõltub tasuvus paneelide tüübist, päikesepargi asukohast, sh päikesekiirguse hulgast, ja paljudest muudest näitajatest. Meie oludesse sobivad kõrgema kasuteguriga fotoelektrilised polükristallpaneelid paremini kui õhukesekilelised paneelid. Esimesele annab enamik tootjatest ka ligi viis aastat pikema garantii.

Päikesega elektri tootmine on talveperioodil keeruline. Oktoobri algusest kuni veebruari lõpuni 45-kraadise nurga all olevatele paneelidele langev summaarne päikesekiirgus moodustab vaid 15 protsenti kogu aastasest kiirgusest. Seega päikesega elektri tootmine sobib enim hoonetele, mille elektritarve on suvel suurem kui talvel.

Kumba on Eestis mõistlikum investeerida: päikese- või tuuleenergiasse?
Seda ei saa nii üheselt öelda. Kõik sõltub tootmisgraafikust, mis omakorda sõltub seadmete asukohast ja parameetritest. Päeva lõikes langeb päikesepaneelidega energia tootmine kõrgema hinnaga aega. Kogu aastat arvestades aga toodetakse päikeseenergiat kõige rohkem siis, kui elektri hind on keskmisest madalam.
Talvel, kui elekter on kallim, on tuuleenergiat rohkem kui päikeseenergiat.

Samuti on tuulikute puhul investeering tulevikus toodetava energiaühiku kohta väiksem. Päikesepaneele võib erinevalt tuulikutest paigutada seevastu ka linnatingimustesse. Vaatamata talvisele lühikesele päevale aitab lumelt peegelduv päike ja madal temperatuur päikesepaneelide tootlikkust pisut tõsta.

Fotoelektriliste päikesepaneelide ja -kollektorite kasutamine turismitaludes, meelelahutusasutustes ja suurema suvise tarbimisega kontorihoonetes on kokkuhoiu saavutamiseks õigustatud. Kõige tasuvam on süsteem, mis toodab elektrit või soojust täpselt nii palju, kui seda oma tarbeks kulub.

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 04/04/2013 10:26:36