Antsla gümnaasium. Foto: Elina Allas

Paar nädalat tagasi hakkasid Võrumaa Antsla gümnaasiumi lastevanematelt LõunaLeheni jõudma teated märksõnadega „hirmuõhkkond”, „vallandamisega ähvardamine”, „pisarad” ja „rahustid”. Asja lähemalt uurima asudes selgus, et uue direktori mullusügisene tööleasumine on kevadeks koolis ja kogukonnas sedavõrd palju pingeid tekitanud, et see on osa vallast kihama löönud.

Sügisest sai kauaaegse Antsla koolijuhi Heinar Kooli asemel direktoriks Kalle Jürgenson, kes viimati pälvis Kagu-Eestis tähelepanu sellega, et pärast nelja kuud Põlva Mammaste kooli direktoriks olemist vabastas vallavalitsus ta sellelt kohalt vastu lastevanemate tahtmist. Läinud aasta algul kajastas LõunaLeht juhtumit loos „Palun ärge võtke meie direktorit ära!“

Antslas on aga lood vastupidi. Lastevanemad, kes on LõunaLehega ühendust võtnud, väidavad, et eksriigikogulasest direktor on tekitanud koolis õpetajate seas hirmuõhkkonna, ei tunne erilist huvi koolis toimuva vastu ega ole huvitatud koolipere ja kogukonna kooshoidmisest.

Antsla kihab, kuid avalikult julgeb probleemidest rääkida vaid osa lasteevanemaid. Eriti teravaks on direktori suhted läinud ühe kooli armastatuima õpetajaga, kes on saanud ka aasta õpetaja tiitli, kuid keda direktor on väidetavalt ähvardanud vallandada. Lastevanemateni on jõudnud ka kuuldused, et kui sügisest peaks Jürgenson direktorina jätkama, lahkub lugupeetud pedagoog koolist ise.

„Õpetaja ei nutnudki täna”
Anonüümsust palunud lapsevanem nr 1 rääkis LõunaLehele, et probleem läks eriti teravaks siis, kui direktor lubas nende klassi juhataja vallandada praktiliselt mitte millegi eest. Ent probleemid ei ole direktoril ainult ühe õpetajaga.

„Kui ikka laps tuleb koju ja kui küsin talt, kuidas koolis läks, ja ta vastab, et õpetaja ei nutnudki täna, peab asi ikka hull olema,” sõnas lapsevanem nr 1. „Kui direktor teeb õpetajatel elu põrguks, kuidas peavad lapsed koolis käima? Kui õpetajatel ei ole seal elu, siis ei ole elu kellelgi. Mõni õpetaja ei julge lihtsalt midagi öelda, kardab oma töökoha kadumise pärast.”

Lapsevanem nr 2 rääkis, et suhtleb osa õpetajatega ja seega on mõningal määral kooli siseeluga kursis. Tema sõnul vaatavad nii mõnedki õpetajad ringi lootuses leida uus töökoht.

„Õpetajatel on sära silmist kadunud,” ütles lapsevanem nr 2. „Lootuskiir puudub. Eesmärki pole, mille nimel püüelda. Seda ei saa küll kõigi õpetajate kohta öelda. Üks õpetaja rääkis mulle, et direktor ei ole nagu juht, tal puudub autoriteet. Ka tema naljad on imelikud. Võib-olla olid sügisel ootused liiga suured, et tuleb uus ja parem direktor, aga selle peale võib öelda, et uus võib ka hullem olla.”

Lapsevanem nr 2 lisas, et ta on ka ise kokku puutunud direktoriga ühel eelkooli sulgemist puudutaval koosolekul, kus viimane käitus ründavalt.

Lapsed kannatavad
Oma nime all oli nõus rääkima lapsevanem Lagle Palm, kellel õpib Antsla gümnaasiumis kaks last. Ta ütles, et ei karda avalikult rääkida oma nime all, sest keegi peab probleemi kõva häälega välja ütlema. Ta ise on valmis lausa selleks, et vajaduse korral hakata oma lapsi Varstu kooli viima, kui kooli õhkkond ei parane.

Palmi info kohaselt hakkas direktor juba sügisel õpetajate peale karjuma ning süüdistama neid kõige valesti tegemises. Palmi on sügavalt frustreerinud see, et direktor on ähvardanud vallandada just tema lapse klassijuhataja, kes on tema lapsega nii palju tänuväärset tööd teinud.

„Kõik õpetajad, kellega mina olen rääkinud, väidavad, et direktoriga on võimatu koostööd teha,” ütles Palm. „Niiviisi ei saa, et ta hakkab häid õpetajaid välja sööma. Just tugevaid õpetajaid. Et kooliperet koos hoida ja et lapsed saaksid maal haridust omandada, seda direktor ei näe. Lapsed kannatavad, kui selline asi edasi läheb.”

Palmi meelest on kõige kurvem see, et direktor keelas õpilastel tundide ajal võistlustel käia, samuti ei lubanud ta neid vanadekodusse esinema.

„Mis mind ennast häiris, oli emadepäeva kontsert,” lisas Palm. „Kui Heinar Kool oli direktor, ta alati tuli ja tervitas lastevanemaid. Seda direktorit oli näha aga alles pärast kohvilauas.”

Õpetajatel on hirm
Lapsevanema nr 3 sõnul ei jätnud uus direktor talle algusest peale sümpaatset muljet.

„Tundub, et ta on koolivõõras inimene,” ütles lapsevanem nr 3. „Tundub, et Antsla kooli ja kogukonna kooshoidmine teda ei huvita. Tundub, et õpetajatel on hirm direktori ees, pidevalt mõtlevad nad selle peale, et äkki astuvad kuskil valesti. Osa õpetajaid püüab direktoriga semutseda, võimalikult hästi läbi saada, sest neil on hirm.”

Lapsevanema nr 4 sõnul ei tunnegi direktor kõiki kooli õpetajaid, mis selgus ühel kevadisel aktusel, kui direktor vaatas õpetajate nimesid paberi pealt.

Lapsevanema nr 5 hinnangul ei saa direktor hakkama, probleemsed on tema käitumisstiil ja väärtushinnangud, mis erinevad Antsla senistest väärtushinnangutest.

„Tema suhtumine õpetajatesse, lastesse, lastevanematesse ... Jah, osale lastele ta meeldib,” rääkis lapsevanem nr 5. „Mind näiteks häiris see, et avalikul koosolekul, kus teavitati eelkooli sulgemisest, ütles ta välja, et need õpetajad on midagi teinud. Need õpetajad on aga 20 aastat hingega tööd teinud! Algklassidega pole Antslas kunagi probleeme olnud, 99 protsenti lastevanematest on rahul, ja nüüd ta hakkab algklassidega norima niimoodi, et õpetajad ei suuda enam töölegi minna.”

Ta lisas, et tema teab nelja õpetajat, kes on öelnud, et selle direktoriga nad jätkata ei suuda, ja otsivad uut töökohta. Samuti teab lapsevanem nr 5 rääkida, ja seda väitsid ka paar teist lapsevanemat, et direktor, kes annab ise füüsikatunde, on väitnud kaheksanda klassi õpilastele, et tüdrukud ei olegi võimelised füüsikas viitele õppima. Lisaks nörritab nr 5 see, et direktor olla põhikooli õpilastele öelnud, et Antsla kooli gümnaasiumiossa pole küll mõtet edasi jääda, olgugi et samal ajal on Antslas tehtud suuri jõupingutusi, et gümnaasiumiosa säiliks.

Lapsevanem nr 1 lisas, et ta on rääkinud sel teemal ka ühe teise Võrumaa koolidirektoriga, kelle kommentaar oli, et „tuleb siia ja hakkab kooliperet lõhkuma”.

„Kuidas saab direktor öelda, et õpetaja on ebapädev?” küsib lapsevanem nr 2. „See on üle mõistuse solvav. See direktor ei ole lihtsalt inimlik õpetajate suhtes. Jutt on ikkagi pikaajalistest õpetajatest.”

„See direktor ei ole kindlasti koolile ja piirkonnale hea,” sõnas lapsevanem nr 2. „Õpetajatel on isegi raske töö.”

„Mina ei näe, et meie kooli eesotsas saab olla selline inimene,” lisas lapsevanem nr 3. „Tundub, et teda ei huvita meie kooli elu ja kogukond, ta ei süüvigi asjasse. Ma ei kujuta ette, kui direktor sellele kohale edasi jääb, mis meie koolist siis üldse saab.”

Koolis on suhtlusprobleem?
Lapsevanem, fotograafiaõpetaja ja hoolekogu aseesimees Janek Joab on veendumusel, et koolis valitseb ennekõike suhtlusprobleem.

„Inimesed ei suuda kokku rääkida, isiklik vimm on sees,” leiab Joab. „Selge see, et alati, kui uus juht tuleb, jaotatakse liivakasti kohad ringi. Mina olen selle poolt, et inimesed peaksid omavahel asjad selgeks rääkima. Siin on direktori viga, siin on õpetajatepoolne viga. Mulle ei meeldi ka direktori käitumine, aga olukord ei ole must ja valge.”

Joab lisas, et teab kindlasti mõnda õpetajat, kes suhtub direktorisse pooldavalt. Ta mõistab ka praeguse pingeolukorra sisu: „Kui ühte õpetajat hakatakse peedistama, eks asutakse kaitsesse ka. Direktor ei ole kogukonna liige. Ma algul mõtlesin, et saan selle asja siluda, aga siis lõin käega.”

Hoolekogu liige: direktor soovis õppealajuhataja lahkumist
Vahetult enne LõunaLehe trükkiminekut võttis ühendust kooli hoolekogu liige ja vallavolikogu liige Kaia Pruuli. Kaia Pruulini jõudis kolmapäeva hommikul õpetajatelt ärev info, et direktor on palunud kooli kauaaegsel õppealajuhatajal kirjutada lahkumisavaldus samal päeval kella 13ks. Vastava korralduse eiramisel lubas direktor õppealajuhataja vallandada.

„Hoolekogu liikmena näen, et asi on kontrolli alt väljunud,” avaldas Pruuli. „Õpetajad on hirmul oma töökoha pärast. Tööõhkkond on juba kuid olnud pingeline. Mina hoolekogu liikmena püüan teha selleks kõik, et uuest õppeaastast saaksid õpetajad tööd alustada ilma selle direktorita. Tahaksin, et meie lapsi õpetaksid rõõmsad ja tööd nautivad õpetajad ja nad ei peaks hirmu tundma oma juhi ees.”

 

Õpetajad: tunneme ebakindlust ja usaldamatust
Kümnekonna Antsla gümnaasiumi õpetaja ühine seisukoht:
„Direktori juhtimisstiil ja isikuomadused on viinud olukorrani, kus õpetajad tunnetavad ebakindlust ja usaldamatust. Oma töö planeerimisel on tekkinud olukordi, kus mõistva suhtumise asemel ei ole õpetaja saanud õiglast lahendust. Juhtimisstiilist tulenevate otsuste tagajärjed on mõjutanud kogu kogukonda ja kahjustanud kooli mainet.”

Kommenteerib Antsla vallavanem Merike Prätz:
Antsla gümnaasiumi juhtis eelmine direktor 32 aastat. Praegune direktor on väljastpoolt valda, ta ei tea inimeste isiklikku, perekondlikku tausta ja tema jaoks on kõik õpetajad ning töötajad võrdsed.

Uue juhi põhieesmärk oli tegeleda õppetulemustega, st analüüsida, mis võivad mõjutada õpilaste õppimise lõpptulemusi, sest kooli riigieksamite tulemused on nõrgad. Ühe võimaliku õpitulemuste mõjutajana tõi direktor välja selle, et õpilased puuduvad tundidest liiga palju, eelkõige põhikooli kolmas aste ja gümnaasium.

Puudumiste vähendamiseks ei lubatud gümnaasiumi õpilastel tundide ajast käia autokooli õppesõitudes; spordivõistlustele lubati vaid need õpilased, kellel õppetöö on korras, st tulemus vähemalt rahuldav; lapsevanematele ei antud nõusolekut jätta lapsi koolist ära perekondlikel põhjustel, st enam ei saanud kooliveerandi keskel perega reisile minna. See kõik põhjustas eelkõige õpilaste rahulolematust, aga sisuliselt olid nõudmised õiged.

Tean, et õpilaste algatusel hakati talvel direktori vastu allkirju koguma. Kohtumisel Antsla noortevolikogu ja õpilasesindusega jõudsime aga arusaamale, et tegelikult ei ole ka õpilased käitunud vastavalt kooli juhtkonna ootustele ning omavahelistele kokkulepetele ja süü ei ole ainult direktoris. Probleem kooli juhtimisest jõudis vallavalitsuseni seoses lasteaia ja kooli juhtide sooviga muuta senini toiminud eelkooli põhimõtteid. Lapsevanemate kiri saabus 26. märtsil. Lasteaias toimunud koosolekul, kus ma ka ise osalesin, selgitasid lasteaia juhataja ja kooli direktor planeeritavaid muudatusi, keegi ei ole soovinud eelkooli üldse ära jätta. Direktor kasutas mõningaid mittepedagoogilisi väljendeid, aga kogu koosoleku õhkkond ei olnud kindlasti ründav.

Olen arvamusel, et koolis õppeaasta jooksul tõstatatud küsimused on olnud õiged ja vajalikud, ainult nende lahendamise meetodid ei ole olnud kõige paremad. Viga ei ole sisus, vaid vormis.

Probleemolukorra lahendamiseks on planeeritud kohtumised õpetajate ja kooli juhtkonnaga, esimene nendest on praeguseks juba ka toimunud. Soovin saada kooli hoolekogu arvamuse. Viime läbi korrektse siseanalüüsi ja siis teeme vallavalitsuse poolt otsuse. Emotsioonide alusel otsustada ei ole õige.

Direktor: kas on lahti Antsla koolis?

Püüdes artiklis toodud väidetele vastata minule antud napi nelja tunniga, siis kindlasti ei ole võimalik kirjeldada, saati siis lahti seletada või analüüsida, probleeme, mis Antsla koolis on või ei ole. Kooli, kus ei oleks probleeme, lihtsalt ei ole. Iseasi on kuidas neid kirjeldada ja kuidas lahendada.

Mul on erakordselt raske rääkida probleemidest, mille kohta öeldakse, et „Antsla kihab, kuid avalikult julgevad probleemidest rääkida vaid osad lastevanemad“! Ja edasi räägivad nendest „probleemidest“ „lapsevanemad 1-5“!

/.../

Otsitud ja tendentslikult esitatakse loos ka Mammastes toimunut. Piisab vaid, kui meenutada, et minu lahkumise järel käib kohalik nn hariduse reform tänini. Olles otsaga kohtus, mis tähendab, et protsessi lõpp on mägede taga, saan küsida, et kas olid probleemid ikka minus või siiski kuskil mujal. Pigem tasuks neid otsida nende hulgast, kes ei suuda leppida kooli headusega ning ei oska vastata küsimusele, miks lapsevanemad seda kooli muudele eelistavad.

Tulles tagasi artikli juurde, siis pean kindlasti rõhutama, et panna minu suhu väiteid, mis kuuluvad Antsla kooli varasematele füüsika õpetajatele ja puudutavad tüdrukute suutlikkust füüsikas, on enam kui pentsik.

Kokkuvõtlikult tahan selgelt öelda, et probleemidega, mis koolis esinevad, ja neid siin on ning jätkub, tegeleme igapäevaselt ning püüame need ka jõudumööda lahendada. Kirjutada neist võtmes, mis sarnaneb „Me armastame Eestit“ telefonimängust teada tulemusele …, siis jätan siinkohal kindlasti andmata hinnangu selliste väidete paikapidavusele, saati siis õigsusele ja pädevusele. Lisaks suudab meie kooli mainet artikkel kindlasti oma väärarvamuste tulvaga anonüümsetelt autoritelt kahjustada enam kui kõik meie kooli tegelikud probleemid ja nendega tegelemine koolis kokku.

Hindan kõrgelt ajakirjanikke ja ajakirjandust, kuid veel enam hindan ma nende poolt kirjutatu puhul lugupidamist probleemide ja inimeste vastu, millest ja kellest kirjutatakse. Ja kõigile neile, kes artiklit loevad, tahaks lisada, ärge kuulake kuulujutte ega kujundage oma arvamust nendest tulenevalt, vaid tulge kooli ja küsige ning te saate teada. Uskuge, teadmine on alati parem mitteteadmisest ja (väär)arvamusest.

KALLE JÜRGENSON
AG direktor

Toimetuselt. Direktor Jürgenson soovis oma kommentaari sõna-sõnalist avaldust, kuid toimetus otsustas välja jätta teksti osad, kus korduvalt kritiseeriti isiklikult ja nimeliselt ajakirjanikku. Olgu siinkohal öeldud, et LõunaLehe kaasautor asus teemat kajastama toimetuse soovil ja tellimusel avalikust, mitte isiklikust huvist lähtuvalt. Direktori kommentaarist on välja jäetud ka lõik, kus ta vastandus asjaoludele ja teemale, mida käesolevas artiklis pole kajastatud. Anonüümseks jääda soovinud lapsevanemate isikud on toimetusel teada.

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 11/06/2015 12:07:34