Mustangi talu peremees Aarne Musting on maasikaid kasvatanud 23 aastat, kasvuhoones viimased 13 aastat. Foto: Elina Allas

Mustangi talu kasvuhoones Osulas on punaseks küpsenud tänavused Eesti esimesed maasikad. Peremees Aarne Musting degusteeris esimest küpset marja juba 8. aprillil. Selle nädala teisipäeval alustas ta maasikamüüki.

Teadaolevalt on Mustangi talu Eestis ainus, kes kasvuhoones maasikaid kasvatab, sest nagu ütleb Aarne Musting, nõuab maasikakasvatus meeletult tööd, aiandus- ja inseneriteadmisi ning ülimat täpsust ja pikka ettevalmistust.

Aarne on koos abikaasa Looriga maasikaid kasvatanud 23 aastat, kasvuhoones viimased 13 aastat, kuid nendib, et maasikakasvatus on tal endiselt katsetusfaasis.

Uues kasvuhoones, mida Musting ehitas 11 aastat ja mis on detailhaaval ise kokku keevitatud ja monteeritud, valmivad marjad teist aastat. Kasvuhoones on nii automaatne kütte-, kastmis-, tuulutusluukide avamise kui ka udutussüsteem – kõik Mustingu enda välja mõeldud ja ehitatud. Kevade jooksul kulub näiteks ainuüksi kasvuhoone kütmiseks üle 80 ruumi küttepuid. Kui päike tuleb välja, avanevad kasvuhoone tuulutusluugid ise.

Iga pisimgi detail on paika pandud

Elekter tuleb kasvuhoonesse hea ilma korral päikesepaneelide kaudu. Niisutussüsteem on täpselt läbi mõeldud, peale udutamise kastetakse taimi kaevuveega, mille pH ja juhtarvu näit on täpselt kontrollitud.

Kaevuvee analüüsid on tehtud Soomes. Kastmisvee pH peab olema 5,8. Vajaduse korral lisatakse kastmisveele mõningaid aineid, kuid mitte väetist ja kindlasti mitte n-ö mürke. Üleliigne kastmisvesi kogutakse rennidesse, kust see liigub suurde kasvuhoone all paiknevasse mahutisse ning läheb sealt uuesti samas kasvuhoones kasutusse. Taimedele voolab kastmisvesi iga taime kohal olevast tilgutist.

„Ma ei nuta ka siis, kui kasvatamine läheb aia taha,” lausus Aarne Musting. „Aga siiani pole läinud.”

Teisipäeval, kui taevas tormlesid mustad pilved ja väljas pillutas külm tuul rahet ja vihma, oli maasikakasvuhoones päikeseline ja palav. Kuigi kasvuhoonesse on paigaldatud ka valgustid, on maasikakasvatuse juures siiski A-ks ja O-ks ehe päike. Päike on see, mis teeb marja magusaks.

Esimeste tänavuste maasikate sort on Darselect, üle 500 taime on toodud Hollandist ja istutatud kasvuhoonesse n-ö riiulitele spetsiaalselt Ramsist tellitud maasikamulla kottidesse juba veebruari alguses.

„Need maasikad lähevad supermagusaks,” sõnas maasikakasvataja. „Avamaa peal on see sort minu jaoks isegi liiga magus.”

Samas soovitab Musting avamaale istutada ikkagi Polkat, sest Darselect ei pea krõbedamatele külmakraadidele talvel vastu. Samuti on Darselecti marjad heledamad kui Polka omad ega pea ka vihmale nii hästi vastu kui Polka.

Maasikaid tuleb kasvuhoonest umbes 10. juunini, seejärel istutatakse samad taimed ümber avamaale.

„Maasikakasvatamine kasvuhoones on väga keeruline,” tõdes Aarne Musting. „Esimesed viis aastat tuleb kindlasti peale maksta.”

Maasikas on sooja ilma kaup

Praegu müüb Musting maasikaid oma kodust hinnaga 16 eurot kilo ja ütleb, et esmaspäeval temalt marju küsida ei tasu. Kevade poole hakkab ta käima laatadel. Vahendajatele ta oma marju põhimõtteliselt ei müü.

„See on puhas, naturaalne, magus mari,” on Aarne Musting oma töötulemusega rahul. „Kes on marjaarmastaja inimene, see ostab marja.”

Aarne abikaasa Loori lisas, et tänapäeval eelistavad paljud osta maasikaid lillede asemel ning kõige rohkem on teda puudutanud ühe ostja sõnad, kes ütles, et te müüte usaldust.

Aarne tõi veel välja huvitava tähelepaneku, et kui õues paistab päike, siis eelistavad inimesed lihatoodete asemel osta maasikaid.

„Kui paistab päike, on minul järjekord,” ütles ta. „Maasikas on sooja ilma kaup.”

Väga kuri on ta aga nende peale, kes solgivad turgu sellega, et panevad välismaiste maasikate juurde sildi, justkui oleks need Eestis kasvatatud. Tal on sel teemal isegi olnud vaidlusi tarbijakaitsega. „Soomlane kaitseb oma turgu, meid ei kaitse mitte keegi,” on Aarne Musting sügavalt nördinud.

 

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 21/04/2016 11:39:26