Korteriühistu juht vaidlusest elektrifirmaga: „See on räige petmine!”
Korteriühistu juhatuse liige Udo Palgi. Foto: Maarius Suviste
Suvel pöördus LõunaLehe poole korteriühistu esimees, kelle jutust selgus, et kortermajas püütakse valeinfo abil peakaitset vahetada. Et ta seda teha ei lubanud, on sellest ajast saati elektrifirma ühistuga samas seisus tammunud.
Udo Palgi on Võrus Vilja 18b korteriühistu juhatuse liige. Varakevadel hakkas korteriühistule laekuma Elektrilevi OÜ-lt kirju, milles teatati soovist maja peakaitse välja vahetada lepinguga vastavusse viimiseks.
„Selle nominaaliga peakaitse on meil olnud mitukümmend aastat ja sellisena võttis ka riiklik komisjon 40 aastat tagasi maja vastu. Nende soov võrduks vee-ettevõtte sooviga, et nemad tulevad vahetavad maja toitetoru peenema vastu välja. See tähendaks aga seda, et vee tarbimise tipptundidel ülemised korrused vett ei saaks,” tõi Palgi võrdluse.
Elektritarbimise vajadus on aga majal juba praegu piiri peal. Seda enam, et algul olid majas gaasipliidid, nüüdseks on enamik elanikke elektripliidi peale üle läinud.
„Nende kaitsmetega, mis meil praegu on, olen pidanud ise jõululaupäeva õhtul otsima elektrikut, et maja saaks normaalselt voolu. Pärast esimest kaitsmevahetust pidin otsima perenaist, kel on praeahi sisse lülitatud, ning paluma see välja lülitada, sest muidu poleks kaitsmevahetusel mõtet, kui see kogu aeg läbi läheb. See on olnud mul halvim palve, mida ma majavanemana olen pidanud esitama. Seda olen ma ka nendele peakaitsme vahetajatele rääkinud, aga kurtidele kõrvadele,” rääkis Palgi.
Elektrilevi räägib teist juttu
Elektrilevi kirjeldus sündmustest on hoopis teistsugune. „Kõnealusel juhtumil oli kliendil suurema võimsusega peakaitse kui see, mille eest ta lepingu järgi tasus. Seetõttu vajas olukord lahendamist. Üks võimalus on peakaitse välja vahetada ja lepinguga vastavusse viia. Kui aga klient soovib lepingus kirjeldatust suuremat peakaitset, on võimalus leping ümber vormistada ja ampreid juurde osta. Kliendile saadeti selle valiku tegemiseks vastav kiri ja paluti kahe nädala jooksul oma otsuse kohta tagasisidet anda,” selgitas Elektrilevi kommunikatsioonspetsialist Maret Reinumägi.
Ühistu esimehe sõnul selliseid variante talle aga ei pakutud. „Põhjendus, et klientidel on suurema nominaaliga peakaitsmed, on osaliselt õige. Aga nad kirjutavad, et meil on lepingus ettenähtud 125 A kaitsme asemel 250 A kaitse. See on vale. Meil on tegelikult 150 A kaitse. Kui oleks soov viia leping tegelikkusega vastavusse, siis oleks palju lihtsam lepingut muuta, aga sellist ettepanekut pole mulle seni veel tehtudki,” ütles Udo Palgi Elektrilevi vastuse peale.
Elektrilevi esindaja sõnul oli kokkulepe kaitsme vahetamiseks olemas. „Korteriühistu esindaja nõustus lepingus nimetatud suurusega kaitsme paigaldamisega ja lepiti kokku tööde tegemise aeg. Kui aga elektrikud kokkulepitud ajal tööde teostamiseks kortermajja jõudsid, takistas korteriühistu esindaja nende sissepääsu ja tööd jäid tegemata. Praegu proovivad meie spetsialistid kliendiga sobiva lahenduseni jõuda,“ ütles Reinumägi.
„Mulle tundub, et asi läheb hulluks.”
Vägisi ei hakka Elektrilevi kinnitusel keegi peakaitset vähendama, selleks ongi antud valikud. Kas suurendada ja lepingut muuta, millega kaasnevad tasud. Selleks vaadatakse ka senise tarbimise suurust ja vajadusi. Või siis vähendada nii, et see vastaks kehtivale lepingule.
Ent maja asju ajav juhatuse liige kokkuleppe sõlmimisest ei tea. „Pole ma kunagi nõustunud väiksema peakaitsme paigaldamisega ning iga kord olen neile rääkinud sama juttu, mis eespool kirjas,” ütles Palgi. „Hooldustööd, millest nad elanikele teatasid, on puhastamine ja kruvide pingutamine, aga töökäsk oligi kirjutatud peakaitsme vahetamise kohta. See on ikkagi räige petmine. Ja ainult peakaitsme vahetamisest räägitigi mulle mitu korda telefoni teel ja siis, kui käidi kaitset pildistamas.”
Juulis teavitati korteriomanikke tolle kuu lõpus eesseisvatest hooldustöödest, mille ajal ei ole elektrit. „Nad olid pea kõiki inimesi teavitanud sellest asjast, küll mobiili peale, küll meili peale. Aga mul tekkis kuri kahtlus, kuivõrd maikuus üks kohalik mees tuli peakaitset pildistama ja ütles, et suvel tuleb teine mees ja teeb ära. Arvasin, et nüüd on siis see aeg kätte jõudnud,” rääkis Palgi.
„Esmaspäeval kümme minutit enne poolt kahtteist heliseb telefon, et me tahaksime pääseda peakilbi ruumi. Tegelikult on meil neid kaks tükki majas. Üht teist juhatuse liiget informeerisin ja ütlesin: tule ka, mulle tundub, et asi läheb hulluks.”
Millega lõppes kõne politseisse?
Palgi viis töömehe alguses teise kilbiruumi, kus töömees olevat täheldanud, et sinna oleks mõistlikum uus peakaitse panna, aga käsk on teisele poole.
„Ma siis küsisingi, et mis tööd te tegema tulite ‒ teatel oli hooldus. Aga tema näitas oma töökäsku. Ma jõudsin vahepeal ägedamaks minna ja ütlesin, et kutsun politsei. Me olime vahepeal teise kilbiruumi jõudnud, kus ta tööd oleks pidanud tegema. Helistasin 112. Ütlesin, et tahetakse lubamatut tööd teha, peakaitset väiksema vastu välja vahetada,” jutustas Palgi. „Ei no selle klaarite vast ise,” oli politsei vastus tema sõnul.
See võttis töömehelt isu tööd jätkata. „Ta palus ainult, et ma märgiksin tema töökäsule ka oma seisukoha. Ma märkisin sinna, et peakaitsme väljavahetamine väiksema vastu ei ole tehniline hooldus. Ma saan aru, et nii nagu maja mitmesugused tehnilised andmed ja gabariidid on olemas, siis ka maja peakaitsme suurus on maja suurusest sõltuv näitaja,” põhjendas Palgi.
Elektriku käigule järgnes Elektrilevi kiri majaelanikele, kus vabandati, et töid ei saanud teha, ja avaldati lootust, et see ei tekitanud suuri ebamugavusi.
„Nad mängivad lihtsalt selle peale, et vaat, maja juhatuse liige lubas ja me vahetasime ära. Keegi neist ei tule vabandama, kui jõululaupäeval on uuesti sellised apsakad ühes-teises-kolmandas majas,” oli Palgi nördinud.
Suvisele intsidendile on järgnenud telefonikõnesid ja kirju, aga siiamaani lahenduseni jõutud ei ole. Korteriühistu juhatuse liige Udo Palgi on jäänud endale kindlaks: tema luba ei ole andnud ja ei anna ka. Samalaadse töökäsuga on elektrikud käinud linna peal ka teistes kortermajades.
Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 06/10/2016 06:22:32
Tagasi uudiste juurde