Riik teeb õlinäppude ja varuosaärikate elu kibedamaks

Tulevast aastast on märksa keerulisem tegeleda kasutatud autovaruosade müüjatel ning neil kodustel autoremondimeestel, kes on harjunud koduaias varuosade „doonoreid” pidama. Ilma lammutustõendita hakkab auto mahakandmine maksma 800 eurot – alternatiiviks on maksta romu eest automaksu. Legaalne lammutamine ehk romu toimetamine vanarauakäitlejale võimaldab aga ikka saada masin arvelt maha tasuta.

Teet* on lahtise pea ja osavate kätega Kagu-Eesti mees, kes on harjunud pidama vanemaid autosid ning neid oma kodugaraažis ise remontima. Viimasel ajal on tema eelistuseks sajandi algusest pärit Audi A6. Teedu eelmine auto osutus mõni aasta tagasi oma laguneva kere ja lekkiva mootoriga ülevaatuskõlbmatuks. Mees ostis sõitmiseks veidi värskema A6, vanal peatas registrikande ja jättis selle aianurka seisma – hea vajadusel sellelt sõitmise auto tarbeks varuosi maha kruvida. Mullu kasutas Teet automaksuhirmus võimalust oma vana „doonor” liiklusregistrist tasuta kustutada. Too seisab aianurgas, sammaldub ning lekitab väikestviisi pinnasesse õli, jahutusvedelikku ning muid „mahlu”.

Kaido* on mees, kes pidevalt ostab kokku kasutatud autosid, veab need oma koduaeda ja lammutab vastavalt tellimusele varuosadeks. Kui keegi soovib vana auto radiaatorit, kisub Kaido selle raginal torude-lõdvikute küljest lahti, lastes jahutusvedelikul maasse voolata. Sama lugu on ka näiteks käigukasti või kütusepaagiga, esimesel juhul voolab maasse õli, teisel vana autokütus.

Kui Teedu praegune auto tänavu tõsisema veaga seisma jääb, saab mees selle aianurka teiseks „doonoriks” veeretada ning automaksu maksmise lõpetamiseks liiklusregistrist 15-eurose riigilõivuga maha kanda. Kui ta tahab romustunud auto endale varuosade allikaks jätta tuleval aastal, siis peab ta selle mahakandmise eest maksma 800 eurot.

Kaido äri jätkumine on küsitav, samas on nutikad „rehepapid” läbi aegade leidnud skeeme, kuidas riigi kontrollmehhanismide kiuste edasi tegutseda.

Hiljutine mõõdukas skandaal 800-eurose mahakandmistasu pärast tuli siiski tühja koha pealt, sest tegelikult oli see summa teada juba mitu aastat tagasi, kui automaksu teema üles tõusis. Ehk tegelikult on romude või fantoomsõidukite omanikele antud mitu aastat dokumentide kordaajamiseks.

Riigilõiv tõuseb riigi teatel 800 euroni, et ei hakataks teadlikult kasutama võimalust sõiduk ebaseaduslikult lammutada ning see odavalt registrist kustutada. Kliimaministeeriumi veondus- ja liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld ütles ERRile, et liiklusseaduse kohaselt kustutatakse mootorsõiduk registrist nõuetekohase lammutustõendi alusel. Kui sõiduk on lammutatud või hävinud enne 2004. aasta 1. maid, siis registrist kustutamiseks lammutustõendit esitama ei pea.

„Kuna osa peatatud registrikandega sõidukitest on hävinenud või puudub omanikel teave nende tegeliku staatuse kohta, tekitati omanikele võimalus taotleda nende sõidukite registrist kustutamist lammutustõendita. 2025. aastal oli selline võimalus riigilõivuvaba ja 2026. aastal mõistlikus määras lõivuga, et motiveerida inimesi vastavaid toiminguid tegema enne viimast hetke, mil peatatud registrikandega sõidukitele hakkab kehtima mootorsõidukimaks (alates 2027. aastast), ja et mitte hoogustada nn fantoomsõidukite äri,” rääkis Tähepõld.

Kuni selle aasta 31. detsembrini saab selliselt sõidukit registrist kustutada ainult juhul, kui selle registrikanne on peatatud või sõiduk on registrist ajutiselt kustutatud ja on möödunud vähemalt kaks aastat viimase tehnoülevaatuse kehtivusest, et lõivuvabalt või väikese lõivuga kustutamisvõimalust ei kasutataks ebaseaduslikuks lammutamiseks.

Kui sõiduk on omal algatusel lammutatud või masinat ei saa mingil põhjusel nõuetekohaselt lammutada, saab alates 2027. aastast sõiduki registrist kustutada sarnaselt peatatud registrikandega sõidukitega. „Sellisel juhul tuleb tasuda 800 euro suurune riigilõiv, mis on sisuliselt keskkonnalõiv võimalike keskkonnakahjude katmiseks,” lausus Tähepõld.

Teedul on võimalik autoromu eest maksu maksmist vältida ka igati legaalsel ja tasuta viisil, ta jääb küll ilma varuosalaost ja on edaspidi sunnitud vajalikud detailid ükshaaval ostma või tellima, selmet neid kiirkorras aianurgas vedeleva vraki küljest maha keerata. Nimelt: lammutustõendi alusel sõiduki registrist kustutamine jääb lõivuvabaks ka edaspidi.

Lammutustõendi saab aga vaid siis, kui masin antakse üle nii, et sellelt pole osi maha kruvitud. Kuusakoski kirjutab oma kodulehel, et eraisikutelt ostetakse romusõidukeid, mis sisaldavad selliseid nõutud osasid: mootorit, käigukasti, radiaatorit, sildu, generaatorit, starterit, terviklikku väljalaskesüsteemi koos katalüsaatoriga ja akut. Samas on ka keskkonnaohtlikud autovedelikud romukäitleja mure.

Kuusakoski toonitab veel, et ainult ohtlike jäätmete käitluse litsentsi omav romusõiduki käitluskoht saab esitada elektroonse lammutustõendi transpordiameti liiklusregistrile, mille alusel kustutatakse romu andmebaasist.

Üks variant on romude omanikel maksudest hoidumiseks veel: masina ajutine kustutamine registrist. Kuni 30-aastase sõiduki saab 15-eurose riigilõivuga kuni kaheks aastaks registrist maha võtta (protsessi hiljem korrates), küll aga tuleb fotodega tõestada, et sõiduk on füüsiliselt olemas.

* Tegelased on välja mõeldud, aga põhinevad reaalselt olemasolevatel inimestel, keda kasvõi meie kandis on omajagu.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 12/03/2026 09:14:58

Lisa kommentaar