Eesti kinnisvaraturu viimane kümnend on toonud kaasa üllatusi, mis panevad ümber mõtlema seni kehtinud tõekspidamisi. Kinnisvaraportaal City24.ee võrdles maa- ja ruumiameti andmebaasi eramute ostu-müügitehinguid aastatel 2016–2025 ning koostas pingerea, mis näitab ruutmeetri keskmise hinna muutust igas Eesti linnas. Kogu riigis on majad enim kallimaks läinud Põltsamaal, aga Valga on kindlalt teisel kohal.

Eestis on 47 linna – neist kümme on omavalitsusüksused, viis linnasisesed linnad ja 32 vallasisesed linnad. Kõige suurema protsentuaalse hinnakasvu on teinud väikelinnad, mida veel kümnend tagasi paljud investorid ja koduotsijad kaardilt maha kriipsutasid. Tallinna ja Tartu eramute turuväärtus on küll absoluutarvudes endiselt ülekaalukalt kõrgeim, kuid protsentuaalses kasvus jäävad nad üllatuslikult pingerea teise poolde.

„Viimase kümnendi suurim muutus ei ole mitte hinnatõus ise, vaid see, kus see toimus. Kui varem vaatas investor ja koduostja eeskätt Tallinna ja Tartut, siis nüüd otsitakse väärtust regionaalsetes keskustes. Madal sisenemishind, parem elukeskkond ja kaugtöö on muutnud väikelinnad reaalseks alternatiiviks. Järgmise viie aasta võtmeküsimus on taristu – seal, kus see paraneb, püsib ka hinnakasv,“ kommenteeris City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov.

Põltsamaa eramute ruutmeetri hind on kümne aastaga tõusnud 221% – see on pingerea absoluutne liider. Ometi oli sealne ruutmeetri hind 2025. aastal 739 eurot, mis jääb oluliselt alla Tallinna 2470 eurole. Sarnane muster kordub ka näiteks Valgas: ruutmeetri hind on kasvanud kümnendiga 189 protsenti, st 495 euroni, ehk suurlinnadega võrreldes siiski kaunis taskukohase hinnani.

Kinnisvaraportaali teatel viitavad andmed madalale lähtebaasile. Kui kümnend tagasi maksis Põltsamaal eramaja ruutmeeter umbes 230 eurot, tõi iga nõudluse kasv kaasa suure protsentuaalse hüppe. Teiseks peegeldab see laiemat ühiskondlikku muutust: kaugtöö levik, kiire interneti kättesaadavus ka maapiirkondades ning kasvav soov elada rohelisemas ja rahulikumas keskkonnas on toonud ostjaid piirkondadesse, kus kümme aastat tagasi elamukinnisvara vastu huvi praktiliselt puudus. Kolmandaks on paljud väikelinnade eramajad läbinud energiatõhususe investeeringuid, mis on tõstnud nende turuväärtust märkimisväärselt.

„Samas näitab pingerea alumine ots, et ainuüksi madal hind ei taga kasvu – vaja on ka elanikkonda, tööturgu ja teenuseid,“ ütles Noppel-Kokerov.

Eraldi väärib portaali teatel tähelepanu kolmik, kus protsentuaalne kasv on kõrge ja absoluuthind samuti juba arvestatav: Põlva (+158%, 1139 eurot m²), Rakvere (+149%, 1122 eurot m²) ja Elva (+147%, 1399 eurot m²). Need linnad pakuvad head elukvaliteeti koos mõistliku hinnaga. Elva on siin eriline juhtum: Tartu lähedus, looduskaunis asukoht ja aktiivne kogukond on teinud sellest ühe ihaldusväärsema elukoha Lõuna-Eestis.

LõunaLehele torkab silma, et kaunis talvepealinnas Otepääl on maja ostmiseks vaja kolm korda rohkem raha kui umbes 30 kilomeetri kaugusel Antslas. Kõige kallimad on aga meie kandis majad heas või halvas mõttes Tartu magalaks peetavas Põlvas. Põlvas maksab maja ruutmeeter keskmiselt 1139 eurot, Tartus aga tubli kolmandiku rohkem – 1715.

***
Eramute ruutmeetri hinnad ja hinnatõus Kagu-Eesti suuremates asulates 2016–2025
Valga 171 / 495 +189%
Põlva 442 / 1139 +158%
Tõrva 336 / 809 +141%
Võru 360 / 740 +105%
Antsla 166 / 304 +83%
Otepää 710 / 946 +33%

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 17/03/2026 11:47:26