Kütuse liitrihinnad Võrus selle esmaspäeva pealelõunal: diisel Olerexis 1,88 eurot ja Terminalis 1,9 eurot. Foto: Vidrik Võsoberg

Autokütuse hind on pärast USA ja Iisraeli sõjalist rünnakut Iraanile kerkinud Eestimaal juba kahe euro ligi liitri kohta. „Kuidas jõudis kallis kütus Araabiast kiiremini Eestisse kui kaitseminister Hanno Pevkur?” on uurinud irvhambad kütusehindade tõusu taustal. „Miks tanklaketid tõstavad hindu kohe, kui maailmaturuhinnad tõusevad, aga hindade langetamisega viivitatakse, sest tanklates on „kalli hinnaga ostetud varud”?” arutavad tõsisemad kriitikud. Kütusefirma esindaja on jaganud selgitusi, mille kohaselt sisaldab kütuse sisseostuhind maailmaturuhinda – mis on mõjutatav isegi Donald Trumpi sotsiaalmeediapostitustest – ja viitega toimuvad hinnamuutused on Eestimaale (eeskätt Leedu kaudu) seni jõudnud vaid osaliselt.

„Võrreldes maailmaturuhindadega oli tõus tanklates oluliselt väiksem,” teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias Alan Vaht, varem Alexelas töötanud kütusespetsialist, kes nüüd ametis Võrumaa juurtega omanikele kuuluva ASi Terminal kütuste- ja e-mobiilsuse valdkonna eksperdina.

Vaht on enda sõnul võtnud eesmärgiks selgitada rahulikult ja faktipõhiselt, kuidas on alates Iraani–USA sõja algusest muutunud kütuste maailmaturuhinnad ja tanklate postihinnad.

Kütusefirma esindaja tõi välja, et sõja algusest alates oli diisli maailmaturuhind selleks esmaspäevaks kerkinud 46 eurosendi võrra liitri kohta. Diislikütuse hind tanklas oli samal ajal tõusnud 32-33 sendi võrra. Bensiini maailmaturuhind kerkis esmaspäevaks 21 sendi võrra, tanklates oli aga bensiini liitrihind samal ajal tõusnud 15-16 sendi võrra.

Nelja aasta taguste hindadega võrreldes on diislikütuse tanklahind Vahti andmetel praegu 18-19 senti ning bensiiniliitri hind kuni 30 senti odavam. Riiklikud maksud kütuse pealt on samal ajal märgatavalt tõusnud.

„MÜÜT PURUSTATUD: ei pea paika levinud arvamus, et tanklaketid tõstavad hindu kohe kui maailmaturuhinnad tõusevad,” teatas Vaht teisipäeva hommikul järjekordset kütusehindade kokkuvõtet esitades.

Vaht sedastas, et esmaspäeval tõsteti tanklates postihindu, kuid mõnes asukohas olid need teisipäevaks juba veidi langenud. Võrreldes maailmaturuhindadega oli tõus tanklates ikka väiksem.

Trumpi esmaspäevase kommentaari järel kütuste maailmaturu hinnad langesid, mille tulemusel olid bensiini ja diislikütuse postihinnad tanklas teisipäevaks praktiliselt võrdsustunud maailmaturuhindadega.

Diisli maailmaturuhind oli teisipäeval Iraani sõja eelsega võrreldes ligi 35 senti kõrgem, tanklahind 31-33 senti kõrgem. Bensiini maailmaturuhind oli 15 senti kõrgem, tanklahind aga 14-16.

„Ma ei kuulnud mitte ühelgi päeval eelmisel nädalal küsimust, et miks tanklaketid nii vähe postihindu tõstavad või miks nad koguni langetavad hindu kui maailmaturuhinnad panid iga jumala päev kapakuga kosmosesse. Tanklahindade mahajäämus on olnud metsik,” lisas Vaht teisipäeva pealelõunal, tuues välja, et kütusehinnad langesid päevaga kuni 14 sendi võrra ja bensiini postihinna mahajäämus oli maailmaturuhinnast ligi 10 ning diisli puhul 14 senti liitri kohta.

Terminali juhatuse liige märkis juba varem, et paljusid puudutavate ja emotsioone tekitavate kütusehindade teemalises avalikus arutelus kordub sageli kaks väidet: esiteks, tanklaketid tõstavad hindu kohe, kui maailmaturuhinnad tõusevad; teiseks, hindade langetamisega viivitatakse, sest tanklates on „kalli hinnaga ostetud varud”.

Eelviidatud hindadele tuginedes kinnitas Vaht sel esmaspäeval, et need väited ei vasta tõele: „Nendest numbritest ei paista, et tanklaketid tõstaksid hindu „kohe ja täies ulatuses” maailmaturuhindade tõusu järel või hoiaksid hinnalangust kinni „kallite varude” tõttu. Vähemalt viimase kaheksa päeva (ja samuti viimase nelja aasta) hindade liikumised viitavad pigem sellele, et tanklahindade muutus on olnud maailmaturuhindade tõusust palju väiksem ning maailmaturuhindade tõustes näeme turul ka tankla postihindade langetusi.”

Siiski märkis ühe varasema samateemalise postituse kommenteerija Kristjan nii: „Eestis saaks siis hinnatõusust aru, kui see tuleks viivitusega, mitte kohe, kui teises maailma otsas midagi juhtub.”

„Tarnelepingud on kalendriaasta kaupa ning lepingus on hinnavalem ette kokku lepitud,” vastas talle kütusefirma esindaja. „See hinnavalem sisaldab maailmaturuhinda, mis ongi kütuse sisseostuhinna aluseks. Seega avaldub maailmaturuhind päevapealt ka kütuse sisseostuhinnas. Nii lihtne see ongi ning nii jõuab maailma teises otsas toimuv sündmus kohe ka Eesti kütusemüüjate sisseostuhinda. Piisab ka sellest, kui Trump midagi Twitteris säutsub, kõik avaldub kütuse hinnas – kas tõusus või languses.”

Johannes tahtis teada, millisel hetkel kütuse hind peale Trumpi säutsu fikseeritakse – kas näiteks sel hetkel, kui see tanklasse pumbatakse? Ning kuidas kasvab tanklas kütuse hind päeva jooksul mitu korda, kuigi ühtki kütuseautot seal käinud pole?

„See, mis on tankla mahutis, sinna maailmaturuhind enam mõju ei avalda. Sisseoste tehakse iga päev tarnijalt. Tanklate ainus varu on tanklas,” vastas Vaht. Ta lisas, et Eestisse tuleb kütus peamiselt Leedust ja Soomest.

„Kas tanklad teenivad siis kahjumit, kui seda hinnavõrdlust vaadata?” küsis Vilmar.

„Suure müügikäibe ja madalamate hindadega asukohtades müüakse tõepoolest sageli miinusega. See korvatakse nende asukohtade arvelt, kus hinnad on kõrgemad. Selle postituste seeria eesmärk on näidata, millal tanklate postihinnad jõuavad maailmaturuhindadele järele. Olen üsna kindel, et ühel hetkel jõuavad hinnad järele ning võib tekkida olukord, kus maailmaturuhinnad hakkavad langema, kuid tanklahinnad veel tõusevad. Sellest sünnibki tarbijatel sageli küsimus, miks „tanklad venitavad kummi”. Kogu asja iva on aga selles, et tanklahinnad liiguvad paratamatult teatud viitega,” märkis Vaht.

Vahti kinnitusel jõuavad nii hinnatõus kui hinnalangus kohale viivitusega.

„Just sellest viitest ongi tekkinud väär arusaam, et hindu tõstetakse kohe, kuid maailmaturu langedes hakatakse venitama. Sageli jääb tähelepanuta, et ka postihindade tõstmine toimub samamoodi viivitusega. Jagatud graafikud on faktiliseks tõestuseks, et postihindade tõus on ka seekord olnud päris suure viivitusega – mahajäämus on diislikütuse osas enam kui 20 s/l, bensiini puhul aga üle 10 s/l,” sõnas ta.

Põlvamaalt pärit Anri uuris, miks on diislikütuse hind bensiini omast sedavõrd kõrgemale tõusnud. Vaht tõi välja hulk põhjusi. Muu hulgas on diislikütuse tarnehäiretele suur mõju sellel, et seda kütust tuuakse palju Pärsia lahe rafineerimistehastest. Lisaks on külm talv vähendanud varusid, Euroopas tarbitakse diislikütust bensiinist rohkem ja bensiini tarbimise suurem hooaeg on suvi.

***
Opositsioonierakonnad nõuavad kütusehindade tõstmise pidurdamist
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis teisipäeval menetlusse eelnõu, mis näeb ette mootorikütuste käibemaksu ajutist langetamist 13 protsendile ja 1. mail jõustuma planeeritud kütuseaktsiisi tõusu ärajätmist.

KE esimees Mihhail Kõlvart märkis, et valitsus peab tegema kõik endast oleneva, et peatada kütuse kallinemine lõpptarbijale. „Mootorikütustele rakendatava käibemaksumäära ajutine vähendamine 13 protsendile on põhjendatud meede, et leevendada erakorralisest rahvusvahelisest olukorrast tingitud kütuse hinnatõusu mõju Eesti majandusele,” selgitas ta. „Kütuse kui esmatähtsa ressursi hind mõjutab mitte ainult inimeste toimetulekut, vaid transpordikulude kasvu kaudu ka tööstust, põllumajandust ja lõpuks toidukaupade hindu.”

Täpselt samasuguse avalduse tegi teisipäeval ka Isamaa.

„Seoses üleilmse kütusekriisiga algatab Isamaa fraktsioon riigikogus eelnõu jätmaks ära 2026. aasta 1. maist planeeritud bensiini 5%, diislikütuse 7%, maagaasi 18% ning elektri 46% aktsiisitõus,” teatas partei.

„Sõda Lähis-Idas kestab teadmata aja ja sellega kaasneb ka erakordne ebastabiilsus kütuseturul. Riigikogu peab andma enda poolt maksimumi, et vältida hinnašoki suurenemist ja vähendama kütusekriisi mõju inflatsioonile Eestis, et inimeste toimetulek ja ettevõtete konkurentsivõime ei saaks täiendavat hoopi. Kõige kiirem viis selleks on tänavuseks aastaks, tegelikult juba 1. maiks planeeritud energiakandjate ning elektri aktsiisi tõusu ärajätmine,“ ütles Isamaa aseesimees Aivar Kokk.

Valitsus arutab aktsiiside teemat täna.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 17/03/2026 11:46:51