Lõuna-Eestis on LõunaLeht, aga on ka Lõunafestival. Selle paarisaastatel toimuva teatripeo õied avanesid taas möödunud nädalavahetusel, ja nagu varemgi päris lõunas - Varstus.

Teatrifestivalid pole siin kandis just igapäevased, õigupoolest polegi teisi. Ju tuntakse festivalimelust puudust ka kaugemal. Nii võttis tee Lõunafestivalile ette isegi meretagune trupp ja püünelt kõlas mönusasti ka saarlaste „õ”. Kokku astus publiku ette 19 truppi.
Lõunafestivali tunnussõnad on: eri põlvkonnad, erinevas vormis teater, eripalgeline žürii.

Isikuid, kelle peal lavalugusid testitakse, nimetatakse Lõunafestivalil kodalastarkadeks. Seekord olid tarkade hulka kutsutud näitleja Andrus Vaarik, kirjanikuhärrad Wimberg ja Contra, teatrikriitik Rait Avestik, IT-koolitaja Henn Sarv, harrastusnäitleja Indrek Tulp ja kohalik mees, Nopri talumeierei juht Tiit Niilo.

Sõnaosavad kodalastargad andsid kokkuvõttes sama nauditava etenduse kui parimad trupid. Tinglikult võiks nad oma arvamustega paigutada skaalale, mille ühes otsas on Wimberg, kelle arvates ei saa sõnaga „kooliteater” kunsti puudumist ühelgi juhul välja vabandada, ja teises otsas Contra, kes leidis tõelise päikesepoisina igast tükist oma rosina.

Lõunafestivali tuumaks on kooliteatrid, aga algusest peale on põlvkondade ühendamise mõttega osalema oodatud ka täiskasvanuid. Eriti kiiduväärt on, kui nad jagavad rolle noortega ühes lavastuses.

Tänavu esindas vanemat generatsiooni Krabi külateater ülevõllilavastusega „Kepp ja küla”. Kui Lõunafestival on juba iseenesest - kas või asupaiga ja tunnustuse jagamise poolest - alternatiivne, siis krabilased lõid kaardid teistmoodi segi...

Pingerea koostamisega aga tõesti Lõunafestivalil kelleltki teatri tegemise rõõmu ära ei võeta. Kõigi ülesastumistes on tunnustamisväärset ja see otsitakse üles.

Kahepäevase festivali eestvõtja on Varstu keskkooli emakeeleõpetaja Lea Mändmets. Seekordne festival oli kolmas ja oma kogemuste põhjal võiks ta tõenäoliselt teha sisuka koolituse „Kuidas tulemuslikult projektiraha hankida”.

Ise võttis ta oma korraldustööst saadava emotsiooni kokku sõnadega: „On olnud rõõm oma silmaga näha, et noortes, kes on festivali korraldustoimkonnas, on nutikust ja toimekust. Olen tundnud tõelist teatrihingust, sinilinnu kohalolekut.” See aitab ravida ka mõnest tagasilöögist saadud peavalu.

Peale korraldustiimi näeb Lea Mändmetsa õpilasi alati laval. Nii tänavugi, kui paljudel tegi rahvusvaheliste sketšidega tuju heaks Varstu Kõgõkogo vilistlastrupp koosseisus Katre ja Kerli Kirch ning Maarja Vilberg.

Nüüd jääb Mändmetsa sõnul üle aruanded kirjutada ja siis võib endale puhkust lubada. Ehk on see nii kosutav, et kahe aasta pärast lähevad teele uued festivalikutsed.

Autor: Kaile Kabun
Viimati muudetud: 01/04/2010 13:50:24