Katselaskmine Nursipalus. Foto: Mirjam Nutov, LL arhiiv

Nii Kagu-Eestis palju kõneainet tekitanud Nursipalu sõjaväepolügoon Võrumaal kui ka Kadaja lasketiir Põlvamaal zooloog Nikolai Laanetu sõnul looduskeskkonda ei kahjusta, sest loomad harjuvad müraga ära. Tema sõnul aga on müra kindlasti stressifaktor inimestele. „Meil peab olema privaatne ruum, kuhu igasugune mölakas, kaasa arvatud poliitikud, sisse ei sõidaks,” leiab ta.

LõunaLeht uuris zooloogilt ja hüdrobioloogilt ning looduskeskkonna ja loomade hingeelu tundjalt Nikolai Laanetult, millist mõju avaldab lasketiir loomariigile ning kas inimeste hirmul, et kõva paugutamine ehmatab piirkonna lindudest-loomadest tühjaks, on alust.

Laanetu selgitas, et arvamus, nagu häiriks lasketiirud metsloomi väga, ei pea tegelikult paika, sest loomad harjuvad sellega lihtsalt ära. Näiteks Tartu jahindusklubi äsjavalminud lasketiiru juures olevas metsas, kus Laanetu üsna tihti käib, pole ta täheldanud loomade vähenemist.

„Groteskne on see, et seal ümber olevates veetiikides elab ka kobras, kes peaks olema väga tundlik müra ja kära suhtes,“ märkis ta.

„Veel imelikum nähtus oli aga see, et nendessamades tiikides elavad sinikaelpardid, kes tõid tänavu kaks pesakonda ilmale – ühes kaksteist ja teises üheksa muna,“ kirjeldas Laanetu. „Nad elasid seal jumalast rahulikult, kusjuures laskmas käidi regulaarselt.“

Kõuemürina peale vastu seina ei jookse
Kuidas on võimalik, et lasketiirust tulev müra ei kahjusta loomade kuulmist? Kui LõunaLehe ajakirjanik käis Nursipalus toimunud katselaskmistel, siis tuli selleks, et suuta näiteks miinipilduja vahetus läheduses üldse viibida, kanda kõrvatroppe.

Laanetu möönis, et selline kõva müra avaldab mõju eelkõige inimestele, ent on loomulikult häirefaktoriks ka loomadele. Samas tõi ta kohe vastupidise näite 1950.–70. aastate Põhja-Eesti laskepolügoonist Kõrvemaal, kus käis regulaarne pommitamine ja paugutamine. „Sealsel alal oli põtrade meka, kes polügoonist väga kaugele ei läinudki,“ märkis Laanetu.

Zooloog selgitas, et kui kõva pauk tuleb loomale ootamatult, siis loomulikult reageerib ta sellele väga äkiliselt. „Kui tegemist on aga regulaarse laskmisega, 10 kuni 100 pauku päevas, ja on kindel koht, kus see toimub, siis loomad harjuvad sellega ära,“ kinnitas ta.

„Üks väike mütsakas on oluliselt väiksem kui kõuemürin – siis peaks ju loomad ka kõuemürina peale vastu seina jooksma,“ tõi Laanetu võrdluse.

Põder laskesektoris
Siiski jääb küsimus, et kui loom harjub teda ümbritseva pideva müraga ära, kas siis ei või juhtuda, et tema loomulik käitumine ning instinktid muutuvad, ta muutub mõnes mõttes „peast pehmeks”.

Laanetu kinnitas, et loomulikult loomad reageerivad neid ümbritseva looduskeskkonna muutustele ning võivad mõningal juhul hakata ebanormaalselt käituma. „Selleks on vaja aga esmalt ületada nende taluvusepiir,“ märkis ta.

Zooloog tõi näiteks autoteed ja -müra. „Kui vaadata seda, miks loomad auto alla jäävad, siis ikka sellepärast, et nad harjuvad müraga ära ja hakkavad normaalselt teed ületama,“ selgitas ta.

„Neil tekib suhtumine, et ah nad kogu aeg sõidavad, ja nii nad jäävadki auto alla. Samamoodi on paugutamisega, nad lihtsalt kohanevad selle mürafaktoriga, nagu nad kohanevad ka keskkonna toksikoloogiliste probleemidega,“ kirjeldas Laanetu.

Veel tõi zooloog näite Elva lasketiirust, kus meestel tulid katselaskmised katkestada, sest otse lasketrajektoori tuli põder, kes ei teinud paugutavaid mehi nähes teist nägugi. Laanetu selgitas sellist käitumist loomade väga suure kohanemisvõimega.

„Kui loom iga asja peale tõmblema hakkaks, siis peaks ta lihtsalt maha surema,“ möönis Laanetu. „Loomade sallivuslävi on tegelikult väga suur ja kui me vaatame selles olukorras inimest, siis tuleb meil mõista, et ka meie peame harjuma ja kohanema müra ja käraga, mis meie ümber on.“

Stress teeb inimesed tuimaks
Samas tõdes Laanetu, et inimene on praeguseks viidud mitmesuguste stressi tekitavate nähtustega juba piiri peale. Seetõttu on tema sõnul oluline, et inimesel oleks piisavalt palju eraldatust ja iseendaga olemise võimalust.

Just selle pärast polegi ka inimeste protest lasketiirude vastu zooloogi arvates asjatu. „Tegelikult tuleb just selle pärast väga täpselt teada, mida üks lasketiir võib teha ja kui kaugele ulatub tema mõju,“ ütles Laanetu.

Ta ei eitanud, et ka inimestega juhtub üha enam rumalaid õnnetusi just seetõttu, et ümbritsev müra ja sellest tulenev stress on meid pehmelt öeldes ükskõikseks ja tuimaks muutnud.

„Järjest enam pööratakse vähem tähelepanu sellele, et meil peab olema privaatne ruum, kuhu igasugune mölakas, kaasa arvatud poliitikud, sisse ei sõidaks,“ ütles Laanetu.

Tema sõnul on inimeste olukord keerulisem kui loomadel, sest inimene võtab müra vastu ka infona. „Infomüra on praegu erakordselt suur – see on mõttetu, segadust tekitav, agressiivne ja manipuleeriv,“ kirjeldas Laanetu.

Infomüraga kaasaminek või sellega mittekohanemine tekitab aga stressi, mis omakorda viib haigusteni. „Pideva müra tõttu süveneb järjest enam stressifaktoritest tulenevaid haigusi,“ möönis Laanetu.

 

Katselaskmine Nursipalus augustis ja selle tulemused

* Näidisharjutuspäeval kasutati relvi, mida Nursipalus juba kasutatakse või mida plaanitakse kasutada.
* Mõõtmisi tehti nii lähi- kui ka kaugpunktides; kaugpunktid olid harjutusväljale lähimate eluhoonete juures Tsirgupalu, Lükkä, Mustassaare ja Järvere külas.
* Müra seisukohast väärivad enim märkimist 90 mm tankitõrjekahur, 84 mm tankitõrjegranaadiheitja ja erinevad lõhkelaengud.
* Tankitõrjegranaadiheitja alale on plaanitud rajada muldvalle, mis aitab müra mõningal määral leevendada.
* 120 mm miinipilduja põhjustatud müratase jääb juba tunduvalt madalamaks.
* Väiksekaliibriliste relvade (7,62 mm kaliiber) kasutamine põhjustab lähimate eluhoonete juures palju väiksemat müra kui ülejäänud relvastus ja see ei tohiks elanikke häirida.
* Eestis ei ole relvade müra kohta kehtestatud reaalseid normatiivseid väärtusi. Käesolevas uuringus on harjutusväljadel toimuvast tegevusest põhjustatud müratasemeid hinnatud võrreldes neid tööstusmüra taotlustasemetega, tegemist on tööstusmüra kõige rangemate nõuetega.

Allikas: Akukon Oy Eesti filiaal

Autor: MIRJAM NUTOV
Viimati muudetud: 15/09/2011 10:39:06