Suve lõpus alustas Võrumaa Misso vald uute aktiivsete kodanike leidmiseks kampaaniat „Tule maale!”, sügisel tulid sarnaste algatustega välja Lasva valla Pikakannu küla ja Meremäe vald. Ent juba kevadel oli MTÜ Partnerlus eestvedajatel küpsemas laiapõhjalisem idee kutsuda inimesi maale elama ja hiljuti valmis ka vastav projekt. Praeguseks on „Maale elama” projektist huvitatud seitse valda ning sama palju kogukondi.

Idee kutsuda inimesi maale elama sai projekti MTÜ Partnerlus koordinaator Ivika Nõgel Soomest, kus oli Valgamaa partnerluskoguga õppereisil tänavu kevadel. Nüüdseks on projekti „Maale elama“ eestvedaja MTÜ Partnerlus seitsmeliikmeline ning sellega on liitunud juba mitmed kagunurga omavalitsused ja kogukonnad.

Ivika Nõgeli sõnul on projekti „Maale elama“ potentsiaalne rahastaja Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) selle heaks kiitnud. „Eelmisel kuul toimusid maakondades infoõhtud, kust saime kindluse, et piisav hulk kogukondi on valmis kaasa tulema. Oleme projekti tublisti lihvinud ja tuleva nädala alguses esitame selle KÜSKile,“ tutvustas koordinaator.

Meenutades kevadist õppereisi Soome, kust pärineb projekti idee, lausus Nõgel, et põhjanaabrite omavalitsused turundavad ennast elukeskkonnana ja korraldavad messe, sest ka Soomes on maalt äraminek probleemiks.

„Võrreldes Soomega kutsub meil inimesi maale konkreetne kogukond, mille liikmed võtavad tulijad oma võrgustikku ja pakuvad praktilist tuge,“ täpsustas Nõgel.

Tema sõnul on projektist huvitatud nii mitmete külade kogukonnad kui ka omavalitsused. Viimased on projekti ideega kaasa tulnud ja valmis külakogukondadele partneriks olema.

Projektist on huvitunud Rõuge ja Misso Võrumaalt, Sangaste ja Taheva vallavalitsus Valgamaalt, lisaks Halliste ja Kolga-Jaani Viljandi- ning Alatskivi vald Tartumaalt.

Kogukondadest on huvitunud Pikakannu, Plaani, Sänna ja Urvaste kandi külad Võrumaalt, Pühajärve Valgamaalt, Rosma Põlvamaalt ning Kuhjavare Viljandimaalt.

Vallad saavad tulijaid toetada
Rõuge vallavanem Tiit Toots ütles, et projektiga liitumine annab neile võimaluse tutvustada Rõuget elukohana potentsiaalsetele valla kodanikele tuleval aastal toimuval messil.

Tootsi sõnul saab nii vallavalitsus kui ka külaselts tulijaid mitmeti aidata alates elukoha leidmisest külakogukonda sisseelamiseni. „Meie juures saavad inimesed ennast teostada, kuna neil on võimalik huvitavaid projekte, ringe ja üritusi algatada,“ lisas Rõuge vallavanem.

Sangaste vallavanema Kaido Tambergi sõnul sõltub see, kas projekt kiirendab maale tulijate protsessi, selle korraldajatest ja korraldamisest. „Probleemi tõstatamine on juba omaette väärtus ning kui üritus haarab kaasa kogukonnad ja ettevõtjad ning suudetakse konkreetsed ja innustavad pakkumised koostada, juhtub kindlasti midagi,“ sõnas Tamberg.

Toots märkis, et Rõuges ei ole omanikuta talusid ning siiani on tulijad elukoha leidnud kas tuttavate või kinnisvarafirmade kaudu. „Meil on välja pakkuda tasuta neli elamumaa krunti, mille saamise tingimuseks on, et viie aastaga peab sellel elamu seisma ja seejärel saab kinnistu vallalt väga odavalt välja osta,“ rääkis Toots.

Tamberg ütles, et Sangastel on tulijatele maamaja või korteri andmise võimalused piiratud. „Saame kodu ehitamiseks maad anda, müügi- ja andmistingimused on juba väljatöötamisel. Alaprogrammina oleme valmis rakendama projekti „Tagasi koju“ neile, kelle juured on Sangastes,“ rääkis vallavanem.

Tema sõnul on ümbruskonnas üsna mitmeid töökohti, kuid küsimus on selles, kas need on tulijatele vastuvõetavad või ka jõukohased. „Tulija peab olema valmis selleks, et leiab töö kaugemalt või loob oma firma,“ ütles Tamberg.

Võrumaa Lasva valla noorsootöö spetsialist Kati Orav veab vallas ka MTÜd Kating Noored, mis tema sõnul osaleb projektis partnerina.

„Projekt on lüliks uusi elanikke ootavate kogukondade ja linnast maale tulijate vahel. Projekt aitab mõnelgi perel maale kolimise otsuse lihtsamaks muuta,“ kõneles Orav, kelle sõnul peab kogukond uutele tulijatele olema avatud ja infot jagama.

Toots loodab, et projekt annab kahevahel olijatele viimase tõuke maale elama tulekuks. „Kogukonnad peavad olema valmis uute tulijate vastuvõtuks ja respekteerima nende soove, olgu selleks siis aktiivselt külaelus kaasalöömine või hoopis omaette olemine. Kuna kõik ei ole mürtsuvate trummide saatel ürituste eestvedajad, tasub tulijate oskustele ja erialale tähelepanu pöörata. Kui inimestele õigel viisil läheneda, saavad värsked külaelanikud oma oskuste ja teadmistega kogukonnale paremini kasulikud olla,“ mõtiskles Orav.

Maaelul rohkem häid külgi
Kes juba aastaid tagasi linnast maale elama asunud, suhtuvad projekti mitmeti.

„Kui mu hing ikka igatseb vaiksema elulaadi, suurema ise otsustamise, oma maja ja maalapi järele, siis ei tüüta mind soojal ajal pidev muruniitmine ega talvel lumerookimine ega seegi, et värske leiva järele tuleb sõita kümne kilomeetri kaugusele. Sel juhul kolin maale projektide vahenduseta,“ lausus Kaarel (nimi muudetud – toim), kes kaheksa aastat tagasi kolis perega Tartust ühte Põlvamaa valda.

Mees tunnistas siiski, et on inimesi, kes vajavad maale kolimiseks tuge, ja sellepärast on tal ellu kutsutud projektist hea meel. „Inimesed muutuvad maal iseseisvamaks ja tugevamaks, sest neil tuleb rohkem enda eest seista, kuid nad saavad vastu puhtama looduse ja ka puhtad juur- ja puuviljad,“ lausus ta ning lisas, et maal tuleb olla rohkem avatud ja abivalmis.

Projekti meeskonna liige Kati Orav on enda sõnul maaellu armunud, sest omas majas on privaatsus, külaelanikelt küünarnukitunne ning maainimesed on sallivamad, rahulikumad ja vähem egoistlikud.

Ta lisas, et ainult maal on lähedus ja kontakt loodusega otsene, sest iga kell saab minna metsa jalutama, peenramaal keemiata juurvilja kasvatada, lapsed ja lemmikloomad saavad rahulikult õues olla ja vanemad ei pea nii palju nende turvalisuse pärast kartma kui linnas.

Tambergi sõnul ongi laste kasvamise tingimused ja heaolu tähtsaim. „Elu maal esitab oma väljakutseid, kuid tasuks on nii eluterved ja terved lapsed kui ka terve pereelu,“ täpsustas ta.

Projekti koordinaator Ivika Nõgel elab samuti maal. Ta on Vidrike külas Otepää vallas Valgamaal elanud tosin aastat. „Ükski vägi ei vii mind linna tagasi, sest maal on kergem olla tasakaalus ja endaga kooskõlas. Aeg kulub kasulikuks tegevuseks, mitte ühissõidukis trügimisele ega ummikutes seismisele. Maal on vähem närvilisust ning tänu sellele on vaim tervem,“ kõneles ta.

Nõgel ütles, et kui projekt veebruaris käima läheb, loob meeskond kodulehekülje, kus on teavet iga osaleva kogukonna ja valla kohta. „Sealt leiab ka kontaktisikute andmed. Kevadel toimub Tallinnas mess, kus saab samuti informatsiooni.“

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 06/12/2012 11:23:52