Oliver von Wolff tõlgiga eile Võru linnavolikogus Liivimaa panga rajamise plaane selgitamas. Foto: Urmas Paidre

Kevadel kirjutas LõunaLeht, et Võru linnapea baltisakslasest nõunik Oliver von Wolff on käinud välja idee rajada Lõuna-Eestisse hoiukassa pank. Nüüdseks on valmis ka konkreetne kava panga rajamiseks ja käimas on kava tutvustamine omavalitsustele lootuses, et võimalikult paljud neist ettevõtmises osaleda tahavad. Eile esitles Wolff Liivimaa Sparkassen Bank`i (Liivimaa hoiukassa panga) rajamise kava Võru linnavolikogule, esitlus tekitas volikogus parasjagu segadust.

Idee eestvedaja Oliver von Wolff tahab luua Saksamaa eeskujul traditsioonilise hoiukassa (Sparkasse), milliseid on Saksamaal hetkel üle 400. Saksamaa hoiukassade mittetulundusühingute seas on Hoiupanga Fond rahvusvaheliseks koostööks (Sparkassen Stiftung für Internationale Kooperation), mis aitaks panga loomise ja tööle saamise faasides kaasa. Ühingu nimena on välja pakutud Liivimaa Sparkasse AS ja tegevusnimena LS Bank.

Oluline on ära märkida, et kuigi see on n-ö Lõuna-Eesti pank, võetakse üle Saksamaa regulatsioonid ning litsents saadakse Euroopa panga peakorterist Frankfurdist. Sellest saaks avalik-õiguslik rahaasutus. Eestis on selline hoiukassa pangandusvorm esmakordne.

Plaanitava panga äritegevuse piirkonnaks oleks Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa ja Viljandimaa. Kontoreid ja töökohti plaanitakse hetkel optimistlikult. Peakontor 20 töötajaga hakkaks asuma Võru linnas. Põhilised filiaalid on planeeritud Põlvasse, Valka ja Viljandisse 10-15 töötajaga ning lisaks on veel kavas filiaalid 4-10 asulas 8-20 töötajaga.

Ärisuhted rangelt paigas, finantseerimine veel lahtine
Hoiupangast ei saaks Wolffi selgituste kohaselt omavalitsuste vara ja panga tulu ei saa nad paigutada oma eelarvesse. Aktsiaid omavalitsustel poleks ja panka müüa nad ei saaks. Selle eest, et hoiupank täidaks kohaliku äritegevuse edendamise eesmärki, vastutab panga nõukogu. Nõukogu koosneks protsentuaalselt linnavolikogu esindajatest, töötajatest ja kvalifitseeritud kodanikest.

Alustamiseks on pangal vaja viis miljonit eurot omakapitali. Prognoosi kohaselt on viis aastat peale alustamist pangal omakapitali kümme miljonit eurot ja laenuportfelli suuruseks on 80-100 miljonit eurot. Seda, kui suureks kujuneks omavalitsuste poolne finantseerimine, ei ole veel teada.

Võimalus panga osanikuks saada on nii eraettevõtetel kui ka eraisikutel, mis annab neile õigused hääletamise ja kasumi osas.

Omavalitsuste ühine sihtasutus
Kaasa löövad omavalitsused looksid sihtasutuse Liivimaa Munitsipaalfond, eesmärgiga kaitsta panga ja selle omanike huvisid ja olla kontrollfunktsiooniks. Igal omavalitsusel oleks sihtasutuse nõukogus üks koht.

Teiste soovitavate liikmetena on välja käidud Seto Instituut, Võro Instituut, Mulgimaa Arenduskoda, Oliver von Wolffi enda vabahärralik perepärand (Freyherrlichen &. Wolff'schen Familienlegats) ja Põlva vallavolikogu esimehe ja suurärimehe Kuldar Leisi osaühing Rododendron. Liivimaa rüütelkond lõi 1789. aastal Eestimaa Aadli Krediitkassa, Liivimaa Munitsipaalfond oleks Wolffi nägemuses selle õigusjärglane.
Sihtasutuse tegevustena on loetletud palju õilsaid eesmärke. Plaan näeb ette kohaliku ärikeskkonna edendamise, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning piirkondlike projektide ja kultuuri toetamise jne.

Panga äritegevuse kaudu oleks võimalik pakkuda finantsteenuseid nagu laenu ja hoiustamist omavalitsustele, väikestele ja keskmistele ettevõtetele ning eraisikutele. Idee kohaselt on pank kõigile ja kõigi heaks neljas maakonnas. Panga kasum suunataks panga reservfondi ja kolme kohaliku elu edendamiseks mõeldud fondi: Lõuna-Eesti Kultuurifond, Liivimaa Investeeringute Fond ja Kooli & Hariduse Fond.

Arusaamatusi tekitanud istung
Panga loomise idee tutvustamine eilsel Võru linnavolikogu istungil tekitas üsna palju segadust. Oliver von Wolff tegi volikogu palvel taas lühikese kokkuvõtte ideest, misjärel vastas küsimustele.

Wolffi saksakeelset juttu mõnikord liiga sõna-sõnaliselt edastanud tõlgi vahendusel tekkisid kohati vääritimõistmised, näiteks sattus ebaselgesse konteksti „must raha” jms. Need eksimused tekitasid segadust ja andsid opositsioonile võimaluse musta huumori korras rahapesu üle ilkuda, aga ka täpsustama-parandama asuda.

Volikogu opositsioon tundis huvi, et mis saab panga rajamise ideest, kui rahastusest jääb üks miljon puudu. „Sellisel juhul annab (Saksamaa) Hoiupanga Fond puudujääva osa, kui Eesti-poolne huvi see pank rajada on siiski selge,” vastas ettekandja Oliver von Wolff. Ta lisas, et selle Võrust alguse saanud projekti käimalükkamiseks on vaja vähemalt ühe omavalitsuse jah-sõna.

Opositsiooni poolt tuli ka küsimus, mida panganduse taustaga äsja volikogust lahkuma pidanud linnapea nõunik Mati Kitsik asjast arvab. Selle peale vahendas volikogu aseesimees Tõnu Jõgi Kitsiku e-kirja teel edastatud sõnu: „Mul ei ole sellesse usku”.

Linnapea Anti Allas ütles idee toetamise kohta, et isiklikult talle mõte meeldib, aga linnavalitsuse seisukohta ei oska ta täna öelda. „Kui volikogu liikmed leiavad, et selle teemaga oleks mõistlik edasi liikuda, siis tuleb küsida pangandusspetsialistidelt nõu ja teha rohkem eeltööd,” tõi Allas põhjenduseks.

Selgus, et koalitsioon ja linnavalitsus pole ühist seisukohta teema osas veel kujundanud, sest praeguse informatsiooni põhjal ei saa linnapea sõnul otsustada. Opositsiooni liige Hasso Ploomipuu ütles repliigi korras, et selleks, et volikogu saaks teemaga edasi liikuda, peaks linnavalitsus esmalt oma seisukoha kujundama.

 

Plaanijärgne ajakava panga tööleasumiseks
November 2014: Sparkassen Stiftung töötab välja aktsiakapitali, kulude ja kasumi kalkulatsiooni.
Detsember 2014: omavalitsused peavad otsustama, kas nad tahavad liituda Liivimaa Munitsipaalfondiga.
Jaanuar 2015: Liivimaa Munitsipaalfond loob panga aktsiaseltsi.
Juuni 2015: Sparkassen Stiftung töötab välja äriplaani koostöös Liivimaa Munitsipaalfondi ja erainvestoritega.
Jaanuar 2016: rändkampaania.
Juuni 2016: LS pank alustab tööd.

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 13/11/2014 12:40:47