Vastseliina gümnaasium

Kolmandik Eesti 7.–9. klassi õpetajatest töötab osalise koormusega, sest õpilaste arvu vähenemise tõttu pole koolidel neile täiskoormust pakkuda, ilmneb esmaspäeval avalikustatud OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 Eesti raportist. Maapiirkondades on olukord õpetajate töökoormuse osas veelgi kesisem. Mis suunas liigub hariduse andmine maal elavatele lastele?

Suur osakoormusega töötavate õpetajate hulk on väikeste klasside ning väikse õpilaste ja õpetajate suhtarvu varjukülg, teatas haridus- ja teadusministeerium. Teiste uuringus osalenud riikidega võrreldes on Eestis linnakoolide klassid keskmise suurusega ning osakoormusega töötavate õpetajate hulk jääb enamasti alla 30 protsendi. Ent maapiirkondade koolides töötavad osalise tööajaga koguni pooled õpetajad.

Ministeerium märkis, et sunnitud osakoormusel töötamine mõjutab negatiivselt nii uute õpetajate tööleasumist maapiirkondadesse kui ka töötavate õpetajate motivatsiooni. „Kui õpetaja töötab osalise koormusega, tähendab see tema jaoks ka vastavalt madalamat töötasu,” selgitas ministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. „TALISe tulemused näitavad, et õpetajaid riigis tervikuna puudu ei ole, vaid peame looma täiendavaid võimalusi õpetajate ümberõppeks, mõistlikumaks töökorralduseks ning jätkama koolivõrgu korrastamist.”

LõunaLeht uuris meie kandi maakoolist, Vastseliina gümnaasiumist, milline on seal olukord ja kui palju on neil tööl osakoormusega põhikooliõpetajaid.

„Vastseliina gümnaasiumis ei ole praegu palju osalise töökoormusega inimesi, sest õpetajad on omandanud aastatega lisaerialasid ja meil on kvalifitseeritud õpetajad, kes annavad tunde ka gümnaasiumiastmes,” ütles kooli juht Kristi Pettai. „Loomulikult on õpetajaid, kes annavad tunde näiteks kahes koolis: Vastseliinas ja Missos või Vastseliinas ja Sõmerpalus. Eks see ole inimesele keeruline: üksasi on sõitmine, aga teisalt see killustatus.”

Kuivõrd raskendab pedagoogide leidmist kooli asjaolu, et neile pole võimalik pakkuda täiskoormust ehk ka täispalka?

„Läbiviidavate tundide suurusest ei olene hetkel õpetaja töötasu, sest üks õpetaja ametikoht on 35 tundi, mis ei tähenda omakorda 35 ainetunni andmist,” kommenteeris Pettai. „Kõik taandub sellele, kui palju on õpilasi koolis, sest riigi toetus baseerub pearahasüsteemile.”

„Üpriski keeruline tõesti on leida kaugemasse maapiirkonda näiteks keemia-, füüsikaõpetajat, sest neile ei ole võimalik pakkuda täistöökohta, kuigi praegune töötasustamissüsteem on paindlikum ja õpetajal võib olla peale tunniandmise veel lisatööülesandeid, mis on töölepingusse märgitud,” nentis koolijuht samas. „Aga olgem ausad, ka õpetaja käib tööl ikka seetõttu, et tal on vaja raha, mitte missioonitundest, mida kiputakse ekslikult arvama.”

Õpilaste arvu vähenemise kohta ütles Vastseliina gümnaasiumi direktor, et kümme aastat tagasi õppis Vastseliina 400 ja nüüd õpib 215 õpilast. Põhikooliõpilaste arv jääb tema sõnul ka tulevikus 170 kanti, ent teada pole, kui palju lapsi jätkab õpinguid gümnaasiumis.

Kui tõenäoliseks peab Kristi Pettai, et õpetajatele pakutav töökoormus väheneb lähiaastatel veelgi?

„Väga palju oleneb kindlasti koolides õpilaste arvust: kui laste arv ikka väheneb, siis on reaalne ju, et ka õpetajakohtade arv väheneb,” tõdes ta. „Aga siinkohal on tähtsad riigi ja kohaliku omavalitsuse prioriteedid, kas kohapeal on kool vajalik või ei. Tähtis on ka õpetamise kvaliteet ja kaasaegne õpikeskkond, sest nii Vastseliinas kui ka Tallinnas elav noor peab saama võrdse hariduse.”

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/12/2014 09:50:23