Valga vene gümnaasiumi ja linna esindus programmi Samsung Digipööre lõpuüritusel. Foto: Ardo Kaljuvee

Kooliuuendusprogrammi Digipööre nädal tagasi pealinnas peetud lõpuüritusel valiti kaheksast katseprojektis osalenud koolist parimaks Valga vene gümnaasium. Valga kool suutis poole aastaga kõige edukamalt ellu viia muutused digituleviku suunas. Eduka projekti võitjatena saadi Samsungilt kingituseks 10 000 euro väärtuses tehnikat.

Valga vene gümnaasiumi infojuht-haridustehnoloog Eva Tšepurko ütles mõni päev pärast Digipöörde projekti võitu LõunaLehele, et kui kool võitjana välja kuulutati, oli Tallinnas olnutel rõõm suur. Ta lisas, et pealinna mineku eel olid nad kindlad oma väga heas, võitu väärivas töös, kuid Tallinnas hakkasid tunded varieeruma.

„Kartsime seal, et meil on väike piirilinnas asuv kool ning me pole teiste koolidega võrreldes nii hästi varustatud. Näiteks teistes pilootkoolides on kuni 20 tahvelarvutit. Esitluse ajal kaotasime lootuse võita, kuna teistel koolidel olid väga tõsised esitlused koos rohke informatsiooniga,“ rääkis Tšepurko.

Ta jätkas: „Arvasime, et kuna žürii on meie tööd näinud ja hinnanud, näitame laval show’d, kuigi veidi pelgasime, et äkki saime valesti aru või mõistetakse meid valesti. Kui võitja väljakuulutamisel kuulsime „… väike kool, mis jääb veel väiksemaks (vene gümnaasiumist saab tuleval õppeaastal põhikool – toim); kes ei kurvasta, aga läheb edasi; kes oma tööga läks oma kooli ja isegi maakonna piiridest välja …”, mõistsime kohe, et oleme võitnud. Loomulikult karjusime, kallistasime, tantsisime ning meie väike digipoiss Ilja Parmenenkov neljandast klassist lausa lendas lavale, ootamata meid, õpetajaid ja linnapead ära.”

Tšepurko lisas, et projekti üks eestvedajaid koolis oli alguses IT-spetsialist Marvin Mägi, kes panustas sellesse palju, ning koos nad jõudsidki ideeni. Elu viis Mägi aga Soome ja nii jäigi ta projekti vaimseks hingeks, kes kaugelt ikka nõuga toetas, kuid kohapeal juhtis mais alanud projekti augustist kuni lõpuni Tšepurko.

Projekti tiimi kuulusid õpetajad Tiina Lall, Kairi Voode, Svetlana Kuzmenko ja direktor Marina Krotova ning esitlusel pealinnas toetas neid õppealajuhataja Airi Mägi.

Tunnid nutiseadmetega
Tšepurko ütles, et iga projektis osalenud õpetaja ise otsustas, kui kaua ja kuidas ta kasutab nutiseadmeid.

„Kõige populaarsem on interaktiivne valikutest laste enda nutitelefoniga, see meetod meeldib kõigile. Õpetaja koostab läbitud teema kohta küsimused, milles on neli vastust, neist üks on õige. Lastel tuleb vastata telefoniga hääletades, telefonilt näevad nad kohe tagasisidet,” märkis haridustehnoloog. Ta lisas, et pärast niimoodi tehtud kontrolltööd ei soovi õpilased vahetundigi minna ja paluvad veel küsimusi.

Tšepurko lemmikuks on kehalise kasvatuse tund, kuna see on innovatiivne. „Õpilased kasutasid Daily Workouti rakendust. Enne vaatavad harjutusi ja siis töötavad paarides. Üks teeb harjutust, teine filmib, seejärel vahetavad nad rollid. Hiljem vaatavad videot ja analüüsivad üksteise sooritusi. Nii arendavad lapsed ka kriitilist mõtlemist ja enesehindamise oskust. Tavaliselt õpilased paluvad: „Õpetaja, vaata, kas ma teen õigesti! Kas peab nii või kas peab naa tegema?” Kuid digivahendite kasutamise ajal töötati tunnis usinalt. Ka need õpilased, kes tavaliselt usinalt ei tööta, tegid püüdlikult kaasa. See meetod on ülihea ka selle poolest, et õpetaja ei pruugi harjutuse näitamisel alati parim eeskuju olla,” jutustas ta.

Tšepurko teada ei anta veel üheski Eesti koolis kehalise kasvatuse tunde niimoodi, nagu seda tehakse Valga vene gümnaasiumis. Bioloogiatunnid on samuti teistmoodi. Üks asi on õpikust rakujoonistusi vaadata, teine asi aga vaadata rakku 3D-na, mis võimaldab kujutist ka pöörata.

Haridustehnoloog lisas, et ka kooli need õpetajad, kes projektis ei osalenud, kasutavad kas mobiilseadmete valmisrakendusi või teevad ise rakendusi. Nutitehnikat kasutatakse veel varem õpitu kinnistamiseks, aga ka aine vastu huvi äratamiseks, silmaringi laiendamiseks või kontrolltöödeks.

Kui projekt koolis algas, oli mõte, et tunnid viiakse läbi keelekümbluse klassides ja eesti keeles, kuid peagi lõi selles kogu kool kaasa.

Kontaktid õpilastega kinnitasid, et nad suhtusid katseprojekti tundidesse väga positiivselt. Koolis tehti küsitlus, kus muu hulgas sooviti õpilastelt teada, mis nende arvates projektiga koolis muutus. „Vastused nagu „Kõik on muutunud, mulle meeldib nüüd koolis käia“, „Ma ei taha enam poppi teha“ ja „Tore, et koolis on wifi igal pool“ räägivad enda eest,” edastas Tšepurko.

Pärast projekti jätkub areng
Infojuht-haridustehnoloog ütles, et kuigi projekt on läbi, ei tähenda see, et edasi midagi ei toimu, seda enam, et kool saab auhinnaks võidetud 10 000 euro eest tehnoloogilisi seadmeid. 369 õpilasega gümnaasium ootab Samsung Electronics Balticsi esindajaid, kes neile pidulikult auhinna üle annavad.

Kool soovib digiprojekti võidu auhinnaks 20–25 tahvelarvutit koos juhtmete, projektorite ja laadimiskapiga.

„Ootame tahvelarvuteid, sest nii õpilastel kui ka õpetajatel on edasiminekuks plaanid. Paar korda kuus soovime oma koolimajas korraldada töötubasid teistele Valgamaa koolidele. Vajaduse korral saame ka ise mõnda kooli kohale sõita, et näidata ja juhendada, kuidas toimub õppetöö tahvelarvutitega. Oma silm on ju kuningas ja kes on õppetööd tahvelarvutitega proovinud, sellel on lihtsam otsustada, kas nad soovivad neid ka endale soetada, ja sedagi, millisel meetodil õpetada,” rääkis Tšepurko.

Ta märkis, et nende kakskeelne kool võiks olla lõuna piirkonnas midagi Samsungi hariduskeskuse taolist. Valga vene gümnaasiumi a-klassides toimub koolis õppetöö vene, b-klassides eesti keeles.

Hea koostöö Valga linnavalitsusega
Projekti ajal korraldati Valga vene gümnaasiumis lahtiste uste päevad, mil kõik soovijad said tulla kohapeale vaatama ja uudistama. Kool korraldas ka nutikeelekümbluse konverentsi ehk uuriti, kuidas nutitehnikat keelekümbluse metoodikas kasutada.

Oma õla pani alla Valga linnavalitsus, kes kinkis kooli 95. sünnipäevaks tänavu oktoobris 10 000 eurot kooli wifivõrgu uuendamiseks.

„Nüüd on meil wifi nii koolimajas kui ka õues. Õpilastel on oma ja õpetajal oma ning selline, et õpetajad saavad vajaduse korral vaadata, mida õpilased teevad,” märkis Tšepurko. Ta lisas, et linnavalitsuse esindajad on käinud kooli infotundides ja lahtiste uste päevadel ning toetanud kooli õpetajate sõite digipöördega seotud kursustele.

Linna haridus- ja kultuuriameti juhataja Anneli Rants on andnud head nõu, linnapea Kalev Härk osales õpilastega kodanikupäeva viktoriinil, mis tehti nutitelefonidega, ning oli ka nädal tagasi gümnaasiumi õpetajate ja Rantsiga pealinnas esikoha vastuvõtmise üritusel.

Samsung Electronics Baltics ja Tallinna ülikool algatasid digipöörde projekti, et õpetada koole tulemuslikumalt digitaalseid seadmeid kasutama. Konkursiga valiti katseprojekti kaheksa kooli, kagunurgast osutus ainsana valituks hiljem projekti võitnud Valga vene gümnaasium.
 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 11/12/2014 09:58:20