Küsitlus

Kas oled tänavu puid istutanud?

Ilm täna
Võru
15°
Põlva
16°
Otepää
15°
Tartu
15°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
16°
Tõrva
12°
Võru
17°
Põlva
18°
Otepää
17°
Tartu
19°
Antsla
15°
Valga
13°
Räpina
19°
Tõrva
13°
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
19°
Tartu
20°
Antsla
18°
Valga
19°
Räpina
19°
Tõrva
20°

Mida tõid Kagu-Eesti rahvasaadikud riigieelarvesse kodukandi heaks?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Eelmisel nädalal võeti vastu 2015. aasta riigieelarve ja määrati sihtotstarbelised investeeringud ehk nn katuserahad omavalitsustesse. LõunaLeht uuris Kagu-Eesti ringkonna rahvasaadikutelt, kuidas nad jäid rahule riigieelarvega, millist raha nad ise kodukanti suunasid ja mida veel oleksid tahtnud ära teha.

Katuserahadeks nimetatud piirkondlikud investeeringud on pikk tava, kus suuremas osas koalitsioon ja väiksemas osas opositsioon määravad kindlateks eesmärkideks kohalikele ühendustele ja asutustele rahasüste. Sel aastal oli neid kuue miljoni euro eest. Need ettepanekud läbivad komisjonide arutelu ja neid kontrollitakse ministeeriumides.

Arusaadavalt on meie kandi saadikuist riigieelarvega rohkem rahul erakonna poliitikat paremini teostada saanud koalitsioonierakondade esindajad, reformierakondlane Meelis Mälberg ja sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva. Mõlemad toovad isikliku heameele toojana välja pensionitõusu ja lastetoetuste kasvu.

Mõlemad rahvasaadikud tõdevad ka kasvanud vajadust investeerida julgeolekusse. „Muutunud julgeolekusituatsiooni arvestades on kesksel kohal kulutused sise- ja välisjulgeolekule. Mulle teeb eriliselt heameelt, et järgmise aasta eelarves on panustatud piiri väljaehitamisse ja planeeritud Piusa kordoni ehituseks 5,6 miljonit eurot,” märkis Mälberg.

Ta leidis, et 2015. aasta riigieelarve on koostatud võimalusi arvestades ja vastutustundlikult. Mälberg tõi välja tööjõumaksude kõrge määra väikse leevendusena tulumaksu langetamise protsendi võrra.

„Kagu-Eesti on viimasel ajal saanud palju positiivset tähelepanu. Riigikogus tehtud ettepanekute alusel lisandusid mitmed regionaalsed investeeringud ka Võru-, Valga- ja Põlvamaale,” jäi Mälberg napisõnaliseks, iseloomustades riigieelarve kasulikkust eeskätt siinsele piirkonnale.

Võidud sotsiaalpoliitikas, puudujääk põllumajanduses
„Lõppev aasta näitas, et poliitilise tahte olemasolu korral saab ellu viia põhimõttelisi ja ka rahaliselt mahukaid otsuseid, mida varem on peetud võimatuks. Kindlasti on märkimisväärne see, et eelarve lubab uuel aastal tõsta õpetajate miinimumpalka 900 euroni,” oli sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva positiivselt meelestatud.

Kõva rõhutas eelarve suurimate kasudena Kagu-Eestile neidsamu üleriigilisi sotsiaalpoliitilisi samme. „Iga riigieelarvest toetatav ja Kagu-Eestile mõeldud investeering või projekt on meie piirkonna ja tema inimeste huvides,” leidis ta.

Kõva tõdes, et tuge vajavaid objekte on meie maanurgas sadu. „Olen õnnelik, et sain olla osaline paarikümne murekoorma vähendamisel. Olgu selleks väikesed toetused Puka ja Kanepi noortekeskusele või viimane plekitükk Sõmerpalu koolile, Võrumaa muuseumist kõnelemata. Seisin ka selle eest, et suuremad rahasummad eraldataks vabatahtlikele päästjatele varustuse muretsemiseks ja ka koolituse reale,” tõi rahvasaadik välja isiklikke töövõite.

Sellegipoolest tunnistas Kalvi Kõva, et kõiki muresid ja probleeme ühe riigieelarvega ei lahenda. „Minu süda valutab kõige rohkem selle pärast, et praeguses kriisiolukorras ei jõudnud eelarvesse täiendavad toetused põllumeestele,” tõi ta välja olulise puudujäägi.

Lõuna-Eestile eraldi tähelepanu ei pöörata
Kriitikat pälvis eelarve aga keskerakondlase Heimar Lengilt ja IRLi kagueestlasest riigikogulase Priit Sibulalt. „Opositsioon pole kunagi eelarvega rahul, sest tema ettepanekutega pole reeglina arvestatud,” ütles Lenk. „Esiteks ületavad eelarve kulud tulusid, mingi struktuurne ülejääk pole veenev. Sama eelarvepoliitika on kestnud mitu viimast aastat ja perioodi lõpul oleme ikka olnud hädas üle kulutamisega.”

Lenk nentis, et ta ei ole eelarvete puhul ammu märganud maarahva elujärje parandamist ja kasu Kagu-Eesti piirkonnale. „Olen riigikogu koridorides peetud vestlustest koalitsiooni erakondade esindajatega ammu aru saanud, et Kagu-Eesti ei ole ammu Reformierakonna eelistus. Kallis rahvas, ärgem loogem endale illusioone, et Lõuna-Eesti kant koalitsiooniparteide funktsionääridele eriti korda läheks. Kes mind ei usu, meenutagu, mida on viimase viie aasta jooksul Kagu-Eesti maarahva hüvanguks ära tehtud. Mitte kui midagi,” väljendas ta pahameelt.

Maaelukomisjoni liikmena tõi Lenk välja ka koos Kagu-Eesti tegevuskavasse pandud eesmärgi. „Mina isiklikult teeks kohe maksuerisused kaugemate piirkondade ja Tallinna vahel,” ütles Kagu-Eesti parlamendisaadik.

Heimar Lenk ütles isikliku valimisloosungina, et ka Kagu-Eestis (ja ülejäänud Eestis) tuleks sisse seada tasuta ühistransport ja selleks peaks riik leidma transpordi toetamiseks rohkem raha. Ta rõhutas, et Kagu-Eesti inimesed peavad sageli iga päev sõitma kaugele linnadesse tööle.

Katuserahade suunamisel hoidis Heimar Lenk oma senist joont. „Katuserahad palusin eraldada pensionäride organisatsioonidele ja kirikutele. Olen alati nii teinud, sest vanade inimeste olukord Euroopa ühe viletsama pensioniga on äärmiselt hull ja Lõuna-Eesti paljude kirikuhoonete olukord on üsna vilets,” oli Lenk oma rollis konkreetne.

Liiga vähe paindlikku lähenemist
„Mulle tundub, et me ei suuda olla piisavalt paindlikult ning suurem osa eelarvest on kulude ette juba ammu kaetud,” kritiseeris IRLi fraktsiooni liige Priit Sibul eelarvepoliitikat.

„Meid teisel poolaastal tabanud Vene kriis ja sanktsioonid ei ole tõenäoliselt veel oma pahemat poolt lõpuni näidanud ning keerulised ajad seisavad ees. Minu hinnangul oleks pidanud koalitsioon adekvaatselt reageerima ning leidma lisavahendid põllumajandussektorile, ennekõike meie piimatootjatele. Tegime ka sellekohased ettepanekud, mida ei peetud vajalikuks toetada,” rõhutas Sibul idaturu äralangemist.

Siiski leidis ta ka positiivseid jooni. „Rõõmu valmistab see, et õpetajate töötasu kasv on endiselt prioriteetne, see võiks olla muidugi veelgi kiirem, aga tuleb olla rahul ja kiita ka selle eest,” sõnas ta.

Olles samal meelel koalitsioonipoliitikutega, tõi Sibul riigieelarve Kagu-Eesti kasuna välja kasu üleriigiliste poliitikate kaudu: „Riigieelarvet ei koostata erinevatele Eesti piirkondadele. Rahastatakse ju ikka konkreetseid poliitikaid, mitte regioone. Seeläbi võidab Kagu-Eesti samades valdkondades, kus ka teised.”
Ta jätkas teemat Euroopa toetustega: „Oluline on hoopis Euroopa Liidust tulevate vahendite kiire kasutuselevõtt ning kui võimalik, siis seal arvestada regionaalsete eripäradega.”

„Eelarves olen mina oluliseks pidanud haridusvaldkonda, pärimuskultuuri ja keeltega seonduvat ning religiooni,” tõi Sibul välja oma fookuse.

 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 18/12/2014 10:32:08

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247