Tõikamäe radaripost, esiplaanil tõenäoliselt masin, millega ülikallis radar ohu korral kiiresti ära viiakse. Foto: Urmas Paidre

Üleeile avas kaitseminister Sven Mikser koos kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase, Soome kaitseministeeriumi kantsleri kindralleitnant Arto Räty ja radarposti ülema leitnant Kalle Oruaasaga Valgamaal Tõikamäel õhuväe radariposti, mille abil on Eesti ja ümbritsev õhuruum kaetud ühtse radaripildiga. Radaripost ja radar ise läksid kokku maksma ligi 19 miljonit eurot.

Kaitseminister Sven Mikser ütles radari avamisel, et see annab kaitseväele vajaliku situatsiooniteadlikkuse ja ohtude eelhoiatuse, samas on Tõikamäe radar kasulik mitte ainult Eesti riigile, vaid ka kohalikule omavalitsusele ja siinsetele inimestele. Mikser tänas ka kohalikku rahvast ja kohalikku omavalitsust, kes küsisid radariposti arendamise protsessi käigus õigeid küsimusi. „On mõistlik, kui leiame koostöös lahendusi, mis häirivad harjumuspärast elu võimalikult vähe ja toovad kohalikele kasu,“ ütles Mikser.

Kohalikud inimesed näivad olevat varasema vastuseisu radariposti rajamisele seoses kaitseministeeriumi vastutulekutele ja ka muutunud julgeolekuolukorraga suuremalt jaolt unustanud. Nii visati radariposti avastamisel naljagi. „Pilkuse külaselts sai uhke rahvamaja koos vaatetorniga,” teravmeelitses üks kohalikke.

Õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien ütles, et Tõikamäe radari meeskond on Eesti silmadeks-kõrvadeks, esimeseks kaitseliiniks. „Tegemist on lahingüksusega, mis on valmis kaitsma Eestit nii siin radaripostil kui ka maastikul,“ ütles kolonel Tarien.

Tarien tuletas meelde, et Tõikamäe pakkusid radari asukohaks välja juba 2001. aastal Eesti õhuseire võimalusi uurinud NATO analüütikud. „Kui alguses oli see visioon utoopia, seejärel tundus liiga kallis, siis nüüd ei osata enam ilma selleta elada,“ rääkis kolonel Tarien.

Tõikamäe radaripost võimaldab koos 2013. aastal avatud Muhu radariposti ja juba aastaid töös olnud Lääne-Virumaal asuva Kellavere radariga õhuväel näha Eesti õhuruumis toimuvat. Hea radarikatte saamiseks peavad radarid paiknema nii, et nad näeksid olulistes suundades. Seetõttu paigutati üks radar Muhu saarele läänepoolse sektori paremaks katmiseks ning kagu suunda toetab Tõikamäe.

Korralik radaripilt riiki ümbritsevast õhuruumist suurendab eelhoiatusaega võimalike kriiside puhkemise korral, ühtlasi on korralik õhuseirepilt hädavajalik nii NATO hävitajate lendudeks kui ka vajadusel erinevate õhutõrjesüsteemide toimimiseks.

Tõikamäe radar suurendab kaitseministeeriumi teatel ka rahuaegset lennuohutust. Lennuliiklusteenistuse tsiviilradarid suudavad praegu näha vaid neid lennukeid, mis lendavad sisselülitatud transpondritega, aga õhuväe radarid suudavad tuvastada praktiliselt kõiki õhusõidukeid. Seega tekib ka tsiviillennujuhtidel parem ülevaade sellest, mis meie õhuruumis toimub.

Tõikamäe radar on koos teiste Eesti õhuväe radaritega lülitatud regionaalsesse Eestit, Lätit ja Leedut hõlmavasse õhuseiresüsteemi BALTNET. Radaripilt Tõikamäelt läheb nii Ämarisse Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskusesse kui ka Leedus paiknevasse BALTNETi juhtimiskeskusesse. BALTNET ise on aga osa tervet NATO ühtset õhuruumi jälgivast ja kontrollivast suurest süsteemist.

Tõikamäel asuv radar hangiti koos Muhu radariga ühishankel koostöös Soomega. Kokku hankisid kaks riiki Prantsuse firmalt Thales-Raytheon Systems 14 radarit Ground Master 403 koos lisavarustusega. Kuna korraga hangiti palju radareid, sai tootja tänu tootmisefektiivsusele pakkuda radareid väga soodsa hinnaga – sisuliselt sai Eesti tänu Soome suurhankega ühinemisele kaks radarit ühe hinnaga.

Hangitud radarid on võimelised õhusõidukeid avastama kuni 470 kilomeetri kauguselt ja kuni 30 kilomeetri kõrguselt. Nii Tõikamäe kui Muhu radarid on mobiilsed süsteemid, vajadusel saab radari oma alalisest asukohast tunni aja jooksul minema viia ja teises kohas uuesti töökorda seada.

Kokku maksis Eesti kahe õhuseireradari eest 22,4 miljonit eurot ehk ühe radari hinnaks on umbes 11,2 miljonit eurot. Radarite ostusumma on tänaseks juba tasutud.

Tõikamäele on rajatud radariposti peahoone, abihoone, trassid, piirdeaed, juurdepääsuteed –kogu radarisüsteemi teenindamiseks vajalik taristu. Kokku läks taristu rajamine maksma 7,5 miljonit eurot.

Radaripostil käib vahetustega tööl kokku umbes 20 inimest – lisaks õhuväe radarispetsialistidele ka kaitseliitlastest palgaline valvemeeskond ja kinnisvara hooldus. Nii valvemeeskond kui abitöölised on kohalikud inimesed, samuti on osad õhuväelased end piirkonna omavalitsustesse elanikeks registreerinud.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 29/01/2015 13:02:53