Pilt on illustreeriv.

Kolmpäeval, 11. märtsil Tallinna 21. koolis toimuva emakeelepäeva läbivaks teemaks on Setomaa ja seto kultuur. Õpilastele tutvustavad seto kultuuri üle paarikümne seto.

„Kui soome-ugri kultuuripealinnade sümbollind Tsirk 24. oktoobril 2014 Udmurdimaalt Obinitsasse jõudis, oli kindel otsus, et emakeelepäeva läbivaks teemaks saab 2015. aastal Setumaa ja setu kultuuriga seonduv,” rääkis 21 Kooli emakeeleõpetaja Seoriin Jõgise.

„Tallinna 21. Kool näitab head eeskuju sellega, kuidas seda suurt au, mis on Setomaale sel aastal soome-ugri kultuuripealinnaks olemisega osaks saanud, viia noorteni. Ka soome-ugri kultuuripealinna põhiliseks eesmärgiks on kultuuripärandi edasikandmine, mistõttu tunnustan väga 21. Kooli õpetajate ja õpilaste tulevikku vaatavat pilku,” ütles Setomaa ülembsootska Annela Laaneots.

Seto kultuuri päev algab hommikul Jalmar Vabarna ja Matis Leima kontserdiga. Järgnevad õpitoad ja loengud, mis on ette valmistatud õpilaste vanust arvestades.

Algklasside õpilastele toimuvad õpitoad, kus nad saavad mängida seto ringmänge, neile tutvustatakse seto aabitsat, räägitakse seto muinasjutte. Õpetajateks on Õie Sarv, Maarja Sarv, Janika Viilma, Ülle Paltser, Piret Torm-Kriis, Helve Mets. Põhikooli õpilased osalevad seto kultuuri tundides, kus Setomaad ja seto kombeid tutvustab Setomaa ülembsootska Annela Laaneots.

Gümnasistidele räägib Seto kirjavarast Seto Instituudi juht Ahto Raudoja. Vanemast seto söögist peab loengu Elvi Nassar, pikaaegne seto leelokoori Sõsarõ juht.

Marika Ahven tutvustatab seto kultuuri päeva raames huvilitele seto käsitööd, koolis on üleval seto pitsi näitus, kooli toitlustaja pakub Leida Heliste juhendamisel seto toitu. Seto kultuuri päev lõpeb peoga, kus esineb Tallinna setode leelokoor Siidisõsarõ ja mängitakse rahvuslikke mänge.

„Rahvuse hoidjana on emakeel kõige olulisem. Tallinna 21. Kool on järjepidevalt tähistanud arvukate esinemiste ja külalistega emakeelepäva. Alati oleme sidunud emakeele päeva keskse teema ühiskonnas või kultuurielus olulisimaga, räägib Seoriin Jõgise.

„Kultuuripoliitiliselt aitab Obinitsa kultuurisüdamena toetada ühe põlise Eesti rahva kultuuripärandit, kuid sama oluline on Obinitsa tegemiste mõju kogu Eestile, sealhulgas eestlaste soomeugrilise identiteedi tugevdamise, hõimurahvaste ja -liikumise selgema teadvustamise tõttu. Tänu soome-ugri kultuuripealinnale tekib meil kõigil rohkem võimalusi näha ja kuulda oma hõimurahvaid, nendega vahetult suhelda ning seeläbi paremini vastata Lennart Mere küsimusele : „Kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme?”,” ütleb Jõgise.

 

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 11/03/2015 08:36:23