Puutli kirik. Foto: vanaajamaja.ee

Võrumaal Vastseliina vallas Puutli külas eramaal asuvat väikest puust Puutli kirikut on hakatud korrastama ja tööd jätkuvad ka tuleval aastal.

Võrumaal Vastseliina vallas eramaal asuv Puutli kirik on kokkuvarisemisest päästetud, sest hoones algasid tänavu ehitustööd, mille eestvedaja on Põlvamaal Moostes tegutsev MTÜ Vanaajamaja.

Selle üks asutajaliige Andres Uus küsis enne Puutli kirikus tööde alustamist muinsuskaitseametist, kas seal teatakse mõnda huvitavat hoonet, mille puitkonstruktsioonid vajavad kohendamist. „Meile soovitati viit hoonet, millest valisime Puutli kiriku, kuna see on piisavalt väike ja väärikas ning vajas kiiret sekkumist, et hoone säiliks,” põhjendas ta valikut.

Tänavu sügisel tugevdati Eesti Maaülikooli tudengitega kiriku konstruktsioone: vahetati välja mõned mädanenud palgid, paigaldati seinte tugevduseks sirutuslatid ja ülemise palkvöö stabiilsuse suurendamiseks lisati sarikatele jäikussidemed.

Tuleval aastal soovitakse kirikule panna uus laastukatus ja ennistada torni katusekonstruktsioon. Uus lausus, et need tööd on plaanis teha rahvusvahelise koostööna: vabatahtlike puuseppadega Saksamaalt, Ameerikast ja mujalt.

„Otsest rahastust töödele ei ole. Kohalik kogukond aitab igaüks oma võimaluste piires: kes teeb süüa, kes toetab lauamaterjaliga. Vald on lubanud toetada parkla tegemise ja vanade eterniitide utiliseerimisega. Riigimetsa majandamise keskus toetab vajamineva puitmaterjaliga, meie ise kingime oma aega ja oskusi,” selgitas Uus.

Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor Kersti Siim ütles, et kui ta aasta alguses Puutli kiriku kohta koostatava lõputöö jaoks materjali kogus, tundus hoone seis kindlasti avariiline. „Nüüdseks on pilt tunduvalt päikeselisem ja seda tänu sujuvale koostööle omaniku ja Vanaajamaja inimeste vahel,” märkis ta. Siim lisas, et hoone põhikonstruktsioon on toestatud ning kevadeks on tehtud katusetööde plaanid.

Puutli kirikus on Siimu sõnul tegemist pigem konserveerimistöödega, mille eesmärk on võimalikult vähese sekkumisega tagada hoone originaalsubstants ja isikupära säilimine. Ta lisas, et muinsuskaitseametil on Puutli kiriku konserveerimistööde planeerimisel olnud nõuandev roll.

„Olgugi et hoone oma algses funktsioonis tõesti kasutuses ei ole, on puitkirikust saanud omamoodi turismiobjekt. Tegemist on inimeste endi väärtuste põhjal tehtud otsusega sekkuda hoone säilitamise küsimusse,” edastas Siim.

Suuremal või vähemal määral abi vajavaid hooneid on Siimu sõnul küllaga. „Hea meel on, et omaalgatuse ning entusiasmi toel on võimalik teha märkimisväärseid samme kultuuripärandi säilitamisel,” tunnustas ta.

Vastseliina vallavanem Raul Tohv ütles, et kirik asub eramaal ja selle tegemistesse vald ei sekku. „Kirik on suur rikkus ja vallal on hea meel, kui hoone korrastatakse,” tõdes ta. Valla osaks jääb tema sõnul tee kordategemine.

Kinnistu omanik Svetlana Kommer rõõmustas, et leidus inimene, kelle eestvõttel hakati kirikut korrastama. „Mul oli vahepeal tunne, et hoone laguneb päriselt ja seda on võimatu taastada,” tunnistas ta ja lisas, et tema toetus kiriku korrastajatele piirdub neile toidu tegemisega.

Kirik valmis ida poolt Puutli külla tulnute eestvõttel ja toel 1935. aastal, torn mõni aasta hiljem. Nõukogude ajal oli hoone tühi ja selles käisid rüüstajad.

Kommer ütles, et tema isa Vassili Grihin oli kolmene, kui pere Eestisse saabus. „Puutli on kõigi nende kirik, kelle eelkäijad hoone ehitasid, ja mul on hea meel, et hoone saab korda,” märkis ta.

Viimane jumalateenistus oli kirikus üle viie aasta tagasi.

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 29/10/2015 13:04:09