Võru Katariina kirik pääses 1970ndatel kaitse alla, kuid osa vanalinnast lammutati ja vanade majade asemele kerkisid üheksakorruselised paneelmajad. Kaadrid kunstiakadeemia lektori Oliver Orro ettekandest. Fotod: Malle Elvet

Novembri alguses Tartus peetud esimesel üleriigilisel planeerimiskonverentsil „Keskused maal ja linnas” kuulati ettekandeid elukeskkonna planeerimisega eri valdkondades tegelejailt – spetsialistidelt ja ametnikelt, doktorantidelt ja nimekatelt teadlastelt. Osalejaid oli kõikidest maakondadest kokku 250.

TÜ geograafiaosakonna ja Eesti Planeerijate Ühingu eestvedamisel peetud kahepäevase konverentsi avas kõrgkoolide doktorantide 10-minutiliste välkettekannete sessioon. Esimesena kuulajate ette astunud Võrust pärit maaülikooli doktorant Anna-Liisa Unt rääkis oma uurimusest „Sellest, miks kogu linnaruum ei tohiks olla valmis tarbekaup“.

Pikema ettekande linnakeskuste teooriast ja praktikast pidas Turu ülikooli geograafiaprofessor ja TÜ dotsent Jussi Jauhiainen, kelle peamised uurimisteemad on regionaalpoliitika ja -areng ning linnaplaneerimine. Ta on uurinud Läänemere riike, sealhulgas Baltimaid.

Mitmest vaatenurgast
Kõnepulti astusid läbisegi arhitektid, linnaplaneerijad, muinsuskaitsjad, õppejõud, teadlased, ministeeriumide esindajad, omavalitsuste ametnikud-praktikud. Elukeskkonna kujundamise-planeerimise teemadel rääkijaid oli eri koolkondadest, eri põlvkondadest.

Eraldi käsitleti transpordi ja linnakeskuste planeerimist. Seda sessiooni juhtis Põlvamaalt pärit planeerijate ühingu liige Maila Kuusik. Paljude teoreetikute- õppejõudude kõrval jagas emotsionaalselt oma kogemusi läbi Pärnu kavandatava Rail Balticu mõjust kuurortlinna arengule ja üldplaneerimisele Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel.
Elavat vastukaja leidis ka Tallinna Ülikooli linnageograafi Tauri Tuvikese aktuaalne teemakäsitlus sõidukite parkimise õigusaktidest. „Parkimise reguleerimisega kaasnevaid juriidilisi nüansse on sageli raske jälgida, sel teemal on palju vaidlusi,” tõdes ta.

Linnatranspordi kujundamist käsitlevates ettekannetes pöörati rohkesti tähelepanu jalgrattaliikluse arendamisele ja rattateede rajamisele.
Väikelinnade ja alevikeskuste muutuvates funktsioonidest ja mõistlikest arendustest aastani 2030 rääkisid nii teoreetikud kui ka ministeeriumide ja omavalitsuste esindajad. „Alla 300 elanikuga keskasulate arv suureneb, nagu ka 65+ elanike arv väiksemates kohtades. See kõik mõjutab elukeskkonna planeerimist keskustes ja väheneva elanikega valdades,” ütles maaülikooli lektor Jaak Kliimak. Ta tõi positiivse näitena välja Tartumaa Alatskivi ja Põlvamaa kultuuriväärtusliku keskuse Mooste elanike hulga kasvu. Mõlemad asuvad 30–40 kilomeetri kaugusel suurest keskusest Tartust.

Katariina kiriku pääsemine
Konverentsi teisel tööpäeval käsitleti vana ja uue linna kompaktsust, arutleti asulate planeerimise aspektide mõju üle elukeskkonnas.

Kunstiakadeemia lektor Oliver Orro käsitles linnasüdame planeerimisi eelmise sajandi 60–80ndatel. Ta kuvas ekraanile Võru Katariina kiriku hoone ja Võru tornmajade pildid. Ta meenutas, et 70ndatel tuli kõik otsused ja määrused kinnitada parteikomitees. Varaklassitsistliku barokisugemetega Katariina kiriku (1788–1793) ja selle ümbruse määramine Võru vanalinna kaitsealasse läks tema sõnul nõnda, et suuremad parteibossid olid puhkusel ja üks väiksem „nina“ andis sellekohasele määrusele allkirja.

„Sovjetiajal oli kirik põlu all, paljudes kohtades said kirikutest laod või kinosaalid, halvimal juhul said kultusehoonetest rusud. Katariina kirik pääses kaitsetsooni, kuid osa Võru ajaloolisest vanalinnast lammutati ja vanade majade asemele kerkisid üheksakorruselised paneelmajad,” rääkis Orro.

Nüüd on Võrus taas käsil linnasüdame kujundamine. Kahjuks külmetas end sellealase konkursi võitnud Stuudio Tallinn arhitekt Villem Tomiste päev enne konverentsi Võrus välitöid tehes ja tema ettekanne jäi seetõttu ära.
Suurt elevust tekitas arutlusring „Kas planeerides või improviseerides?”.

Paljutahuline ja põnev
Võru maavalitsuse planeerimisosakonna juhataja, Eesti Planeerijate Ühingu liige Ülle Luuk hindas kõrgelt konverentsi korraldust ja räägitust pidas ta eriti põnevaks muinsuskaitse teemat. „Suurepärane, et noored teevad oma doktoritöödes uuringuid, mida planeerimisspetsialistid ja -ametnikud saavad hiljem oma töös kasutada,“ tõi ta välja.

Haanja valla maakorraldaja Tiia Zuppur, kes praegu valmistab aktiivselt ette Haanja valla 25. aastapäeva tähistamist uue aasta jaanuaris, oli samuti rahul, et doktorandid teevad praktiliseks tööks vajalikke teaduspõhiseid uuringuid, mida saab rakendada planeerimisotsuste tegemisel. „Sain konverentsilt enda vaadetele palju olulist infot ja kohapeal head tagasisidet,” tõdes ta.

Ka Võru linnavalitsuse haljastuse ja linnakujunduse spetsialist Anne Vahtla kinnitas, et olid kaks põnevat päeva. „Huvitav oli tunnetada, kuidas näevad geograafiaala inimesed asulate planeerimist, nad vaatavad asja veidi teise pilguga. Kurb oli see, et ei saanud kuulata Võru asjadest rääkivat arhitekti Villem Tomistet, kes oleks rääkinud ka oma võiduprojektist Võru linna ajaloolises võtmes. Taastame ju Võrus ajaloolist linnaplaneeringut,” sõnas ta.
„Konverents õnnestus hästi. See oli esimene üle-eestiline planeerimiskonverents. Tung üritusele oli suur. Saalis tekkis hästi elav diskussioon. Koos olid erinevaid ameteid pidavad inimesed. Huvitav oli tõdeda, kui erineva taustaga on inimesed, kes tegelevad asulate planeerimisega. Eduks on vaja häid ametialaseid oskusi, sest planeerimine on väga keeruline töö,” võttis geograaf Rein Ahas, üks konverentsi käivitajatest, sisutiheda ürituse optimistlikult kokku. „Juba 2016. aastal 3. ja 4. novembril kohtume uuel konverentsi.”

 

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 19/11/2015 11:32:58