Küsitlus

Kas oled rahul tee-ehituse kvaliteediga?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Lõunaeestlased saavad ravi Eesti tipptasemel haiglas

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Nüüd on haiglal kaks peasissepääsu, vastvalminud korpustesse pääseb Lunini tänava poolt. Foto: Malle Elvet

Läinud reedel avati Lõuna-Eesti keskseima haigla, Tartu ülikooli kliinikumi peahoone sisehoovis kolm uut hoonet, mis on galerii abil vana majaga ühendatud. Veel kolm-neli kuud kulub uute majade sisustamiseks tipptehnoloogiliste seadmete ja inventariga ning uutesse ruumidesse ümberkolimiseks, enne kui ravivajajad, eelkõige Lõuna-Eestist, pääsevad moodsasse raviasutusse arstivastuvõtule või ravile.

Eelmisest nädalast on Maarjamõisa suurhaiglal kaks peasissepääsu: endine L. Puusepa tänava poole avanev ning N. Lunini tänava ääres uutesse hoonetesse viiv.
Uusi hooneid ühendab korraliku kontserdisaali mõõtu kõrge klaaslaega aatrium, mida kaunistavad nullkorrusel kasvavad palmid. Avamistseremoonia puhul täitus see meditsiinitöötajate ja külalistega. Kombekohase lindipoolitamise juhatas sisse fanfaaride hõise ja biomeedikumi segakoori esitatud Beethoveni „Ood rõõmule“. Kooris laulis ka ehituse projektijuht Toomas Kivastik.
Kliinikumiperet õnnitlesid ja avaldasid tänu uute hoonete rajamise initsiaatoritele, arhitektidele, ehitajatele ning toetajatele kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, projektijuht Toomas Kivastik, Maarjamõisa teise ehitusetapi Soome büroo AW2 arkkidehdit OY arhitekt Matti Anntila (kaastööd tegi ka büroos töötav eestlane Agu Külm), haigekassa juht Tanel Ross, linnapea Urmas Klaas, TÜ rektor Volli Kalm, sotsiaalkaitse minister Margus Tsahkna, maaelu minister Urmas Kruuse, ERMi direktor Tõnis Lukas, arstiteaduskonna dekaan Joel Starkopf, kõrgema meditsiinikooli rektor Anneli Kannus, detsembris Eesti õdede liidu presidendiks valitud Tiina Teder, teiste suurhaiglate juhid jpt.

Euroopa maksumaksja toel
Hooned ehitasid valmis ehitusfirmad Astlanda Ehitus ja Rand & Tuulberg. Viimase esindaja Raivo Rand ulatas kliinikumi juhile maja sümbolvõtme.
„Tänu vastvalminud korpustele on nüüd ülikoolil õppe- ja teadustööks ning kliinikumil patsientide ravimiseks nüüdisaegsel tipptehnoloogial põhinevad võimalused ning moodsa sisustusega kabinetid ja palatid. Tartus on head arstid ja võimalik saada tipptasemel arstiabi ning polikliinilist või statsionaarset ravi kõigil abivajajatel, eelkõige tartlastel ja lõunaeestlastel,“ rääkis Siigur.
Ta märkis, et suures osas valmisid ehitised Euroopa maksumaksjate toel: Euroopa Liidu regionaalfondist saadi ligi 40 000-ruutmeetrise meditsiinilise pinnaga hoonete ehitamiseks 38 miljonit eurot. Projekti kogumaksumus on ligi 77 miljonit eurot.

Uutes hoonetes hakkavad töötama sisehaigla ja polikliinik, hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku polikliinik ja haigla, silmakliinik, endoskoopiakeskus, patoloogiakeskus, kardioloogiakeskus, ühendlabor ning apteek. Enne esimeste patsientide vastuvõtmist läheb veel mõni kuu ruumide ja palatite sisustamiseks.
Külaliste ja uudistajate vool liikus uutesse ravihoonetesse, taheti näha, millised on kabinetid, tulevased operatsioonitoad ja ülimoodsa sisutusega palatid, osas neist olid juba sees uhiuued mitmesse asendisse sätitavad voodid. Palatid ja teised ruumid pole veel lõplikult sisustatud, palatite vahel olevates puhkeruumides olid lauad-toolid paigas.
Pidulikul päeval aktusekohaks olnud saalis ootab tavalisel päeval sisenejat numbriautomaat ja laua taga infotöötaja. Esimesel korrusel on nii garderoobid kui ka registratuur. Koos hiljuti avatud õendusosakonna kohtadega sai kliinikum uute majade valmimisega juurde 100 (ravi)voodikohta.
Kuigi Lõuna-Eestis tegutseb kolm iseseisvat haiglat – Valgas, Võrus ja Põlvas –, on Maarjamõisa haiglalinnak kogu piirkonna meditsiini süda.

Maarjamõisa meditsiinilinnak
Meditsiinilist koolitust ja selle baasil meditsiinilist abi ja ravi on Emajõelinnas antud 1804. aastast saati. Esimesed haiglahooned kerkisid linnalähise Maarjamõisa alale, praeguse L. Puusepa tänava äärde Esimese maailmsõja päevil. Nüüd on üks hoonetest kasutusel närvikliinikuna ja teises kliinikumi poolt põhjalikult renoveeritud majas (senises sisekliinikus) avati tänavu hilissügisel moodne õendusabiosakond.
Suursündmuseks Eesti meditsiini ajaloos oli 1971. aasta septembris Maarjamõisas uue 320 voodikohaga kirurgiakliiniku valmimine. Viis aastat hiljem sai kirurgiakompleksi juurdeehitisena valmis 160 voodikohaga kardioloogiaosakonna maja.
Suure haigla naabruses valmis 1982. aastal lastehaigla. 1993. aastal läks närvikliiniku vastas käiku uus Maarjamõisa polikliinik.
Tasapisi koondub kõik meditsiini ja raviga seonduv Tartus Maarjamõisa meditsiinilinnakusse.
2008. aastal avati Maarjamõisa laienduse esimese etapina valminud moodne hoone, kuhu Toomemäelt kolis tänapäevastesse oludesse sünnitushaigla. Sama hoone avarates ruumides alustas tegevust kliinikumi erakorralise meditsiini osakond.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 29/01/2016 23:08:05

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia