Küsitlus

Kas teil oleks kasu tasuta sõidust maakonnabussiliinidel?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Purjuspäi vägivallatsemisest narkootikumideni: milline oli Kagu-Eesti politseitöö 2016. aastal?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Politseimajor Anti Paap tõdes, et mingil määral võib kuritegude hulga langustrend tulla varguste vähenemisest. Foto: Aksel Lõbu

Kagu-Eestis on õiguskord paranenud ning inimesed tunnevad end siin küllalt turvaliselt, tõdeb Lõuna prefektuuri politseimajor Anti Paap. Küll ei tähenda kuritegevuse vähenemine seda, et inimesed võiksid iseenda ning teiste ja oma vara suhtes valvsust kaotada.

Eelmisel aastal registreeriti Kagu-Eestis ligi 1800 kuritegu, mis on kuus protsenti vähem kui üle-eelmisel aastal. Kogu Lõuna-Eestis registreeritud kuritegudest on see kolmandik. Võrumaal on märgata kuritegudes kerget langustrendi, Põlva- ja Valgamaa jäid 2015. aasta tasemele.

Suurt osa intsidente, millele Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa politseinikud reageerivad, ühendab alkohol ja vägivald. „Oleme piiriäärsel alal, kus töötus on suur ja palgad madalad. Saadakse sotsiaaltoetus või palk kätte ja siis läheb kohe viinavõtuks lahti. Riik peaks alkoholipoliitikat piirama, kuna see aitaks suurendada paljude turvatunnet ja heaolu. Paraneks liigtarvitajate, aga mis veelgi tähtsam – nende ohvrite käekäik. Vägivallateod ja lähisuhtevägivald saavad esmajoones alguse just liigsest alkoholist,” tõdes Anti Paap.

Perevägivalla ohvri kõrval vajab abi ka vägivallatseja

Lähisuhtevägivald on Kagu-Eestis kasvanud, kuna ühiskond on probleemile tähelepanu pööranud ning politsei rakendanud aina jõulisemalt seadust, et kaitsta kannatanuid ja võtta vastutusele vägivallatsejad. Erilise tähelepanu all on lastega perekonnad ja pered, kus aasta vältel vägivald kordub. Juhtunust teavitatakse ka omavalitsust, kellega koos tehakse peredesse järelkontrolle.

„Kui joobes pereliige vägivallatseb, viib politsei ta üldjuhul kodustest eemale kainenema ja rahunema. Kui vägivallatsenu nüüd koju naaseb, siis on risk endiselt suur, et kainestuskambris öö veetmise eest võidakse karistada mõnd pereliiget. Teisisõnu on uus konflikt sellisesse lahendusse tihti juba eos sisse kirjutatud. Meil oleks vaja pere päriselt aidata. Mitte ainult ohvrit, ka vägivallatsejat. Põhjamaades on tavapärane, et vägivaldne pool eraldatakse perest, teised pannakse sotsiaalpinnale ja vägivallatseja saab lähenemiskeelu. Nüüd kasutame ka meie aina enam lähenemiskeeldu,“ selgitas Paap.

„Vägivallatsejat on samuti vaja aidata. Näiteks suunata vihakoolitusele või sõltuvusainete ravile, aga eks selliseid programme on vähe ja neile on järjekorrad,” nentis politseijuht.

Politseis pea 25 aastat töötanud Anti Paap rääkis raske südamega, kuidas politseinikuna alustades tegeles ta probleemsetes peredes sirgunud lastega, kahjuks nii mõnedki neist on praegu ise lapsevanemad probleemsetes peredes. „Lapsele on hea eeskuju, kodune kasvatus ja õiged väärtused üliolulised. Raske on nõuda enamat inimeselt, kes ise lapsena on voodi asemel maganud kaltsuhunnikus, kodu on räpane ja haisev, seina äärtes lebavad alkoholipudelid ja suitsukonid. Pead sellist olukorda normaalseks, kui oled lapsepõlve sellises keskkonnas veetnud,“ kirjeldas ta.

Kanepit tajutakse ekslikult ohutuma narkootikumina

Narkootikumid ei ole Kagu-Eestis võrreldes teiste keskustega kuigi terav probleem, kuid see ei tähenda nende puudumist linnapildist. „Meil liiguvad valdavalt lahjad ained, mida ekslikult tajutakse muu hulgas ohutuma narkootikumina. Näiteks noorte seas on kõige levinum kanep, mis on kasvueas inimesele eriti ohtlik. Nimelt sisaldub kanepis ohtlik psühhotroopne aine 9-THC, mis mõjutab aju arengut, motivatsiooni, liikumise koordinatsiooni, valutundlikkust, mälu ja muud,“ rääkis Paap.

„Kanepi kõrval liigub Kagu-Eesti turul ka amfetamiini, GHBd, heroiini ja LSDd. Narkootilisi aineid vahendatakse peamiselt pealinnast, Ida-Virumaalt või Lätist. Vahendajad ise püüavad endale puhtast ainest natuke ära „pudistada“, panevad asemele midagi muud ning ostja ei teagi, kui palju seda kraami on varem lahjendatud ja mida ta õigupoolest siis tarbib. Kagu-Eestist oleme suutnud eemal hoida täissünteetilised ained, nagu näiteks „valge hiinlane”. Turg on ka õnneks piisavalt pisike ja hind paneb asja paika,“ selgitas politseijuht.

Lõviosa narkootikumidega seotud süütegudest panevad toime mehed, üksikutel juhtudel ka naised. Veel uuriti mullu ühe kriminaalasja raames Võrumaal ka seda, kuidas jõudis narkootiline aine ühe alaealise kätte. Noortel hoitakse teravalt pilk peal ka koolides, kus vajaduse korral kontrollitakse õpperuume narkokoeraga, tehakse õpilastele kiirproove ning jagatakse koolipersonaliga infot muudest kahtlastest ilmingutest.

Alaealistega tegelevad enamasti noorsoopolitseinikud, kes peavad lastele loenguid, kuid kui vaja, menetlevad ka noorte toime pandud süütegusid. „Kooli võimalus on kahtlastele ilmingutele võimalikult vara reageerida ja politseid teavitada. Seda enne, kui on hilja – kui laps jääb õppetööst puuduma ning tekivad muud probleemid. Mitte ainult narkootikumide, aga ka alkoholi ja tubaka tarvitamise korral on noortel allakäigutrepp tihti ees,” ütles Paap. „Igaüks on veendunud, et minuga seda ei juhtu. Politseitöös näeme, et võib juhtuda küll. Veendumusest üksi ei piisa ja teinekord on vaja täiskasvanute tuge ja abi, et noored enda elu mõnuainetega nässu ei keeraks.”

Paap ei leia, et tänapäeva noored varasematest põlvkondadest väga palju erineks. „Suurem osa noorte rumalustest, olgu siis meelemürkide tarbimine või vandaalitsemine, saab alguse igavusest. Ja kuigi huviringe ning muud asjalikku tegevust pakutakse neile parajalt, vajavad nad ennekõike suunamist. Kui noored panna tegutsema ja neid ka oma tegemistesse kaasata, jäävad paljud rumalused ette võtmata,” leidis ta.

Varavastane kuritegevus on kui kolme peaga lohe

Kas kuritegude hulga langustrend võib tulla varguste vähenemisest? „Mingil määral on see nii jah. Politseinikega omavahel nii-öelda naerame läbi pisarate, et varavastane kuritegevus on kui kolme peaga lohe: lööd ühe pea otsast, tuleb kolm kohe asemele. Aasta algus oli väga tormakas, sest jaanuaris vahistasime suure grupi Kagu-Eestis vargusi toime pannud inimesi. Kokku sai kahtlustuse üheksa inimest 31 kuriteoepisoodis. Ühtlasi saime tagasi varastatud esemeid. Kõige mõnusam tunne oli neid esemeid inimestele tagastada ‒ neil oli väga hea meel. Mõnda aega oli vaiksem, kuni nende asemele tulid uued vargad. Öeldakse, et loodus tühja kohta ei salli,” rääkis Anti Paap. Tema sõnul on praegugi uurimise all mitu vargustega seotud seltskonda.

Varguste avastamine eeldab tihedat koostööd mitte ainult üle riigi, vaid ka naaberriikidega. Seda põhjusel, et varas võtab sealt, kus ripakil, olenemata maakonnast või riigist. Seepärast vahetab politsei regulaarselt infot Läti kolleegidega ning antakse üle vara, mis on Eestist varastatud ja Lätti viidud või vastupidi.

Paap soovitas, et sügise saabudes suvilast tagasi linna kolides tuleks kõik hinnalisem kaasa võtta. „Tihti avastatakse vargus suvekodust pool ja enamgi aastat hiljem, mil sündmuskohalt pole enam ühtki tõendit korjata ega tunnistajat leida. Kui valveseadmeid ei paigaldata, turvateenust ei tellita ja naabermaja jääb liiga kaugele, et naabrivalvele panustada, saab loota ainult iseendale. Et ise paned uksed korraliku lukuga kinni, hinnalist aiatraktorit pehkiva aidaukse taga ei hoia ning käid ise või saadad kellegi vahepeal kontrollima, et kõik on klaar,” rääkis ta.

„Kuritegevus võib teatud piirini langeda, aga egas ta kuskile ära kao. Veerandsada aastat politseis annab mulle julgust väita, et praegu on Eestis väga turvaline elada. Küll ei tähenda see muidugi, et iseenda, teiste ja oma vara suhtes tohiks valvsust kaotada,” rõhutas Paap.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 19/01/2017 08:33:53

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia